Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(3)

2-21-16390 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on D Bi avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja võttis 18. mail 2022 toimunud kohtuistungil avalduse tagasi. Nii lapse ema, lapsele määratud esindaja kui ka eestkosteasutus nõustusid avalduse tagasivõtmisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja võttis kohtule esitatud avalduse tagasi. Vastavalt TsMS §-le 477 lg 6 kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ega kohalik omavalitsus vastuväiteid avalduse tagasivõtmise osas ei esitanud. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine ei riku lapse ega avalikkuse ega ka teiste menetlusosaliste huve. Avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab avalduse läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud

2(3)

2-21-16390 Menetlus on alustatud alaealise lapse isa avalduse alusel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse vanemad jõudsid menetluse käigus otsusele, et teostavad hooldusõigust lapse suhtes ühiselt. Et vanemate vahel lõppes vaidlus hooldusõiguse üle ilma kohtulahendita, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus andis Viru Maakohtu 20. oktoobri 2021 kohtumäärusega alaealisele lapsele riigi õigusabi. Viru Maakohtu 30. mai 2022 kohtumäärusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 528,10 eurot, millele lisandub käibemaks 105,62 eurot. Alaealisele lapsele oli riigi õigusabi määratud ilma hüvitamiskohustuseta ja riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Lapsele määratud riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.