30. mai 2022 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-19951
Tsiviilasi
O.B. hagiavaldus V.B. vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmisele kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3500,00 + 7000,00 eurot Hageja: O.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx), hageja lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi (AB REMO’s OÜ, e-post [email protected] );
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: V.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
12.05.2022.a, Pärnus, osale hageja O. B.a ja tema lep esindaja adv A. Toomemägi, kostjal kutse käes, ilmumata.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O.B. hagi V.B.’i vastu.
2.Lahutada O.B. (sündinud xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) ja V.B.’i (sündinud xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu linna RSN TK perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx.a (abieluakt nr xxxxxxxxxxxx).
3.Abielu lahutamise järel jääb O.B. perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „B.“ (Nimeseaduse § 11 lg 1).
Lõpetada poolte ühisomand ja jätta O.B. ainuomandisse korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx väärtusega 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot. Kohustada V.B.`it andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega O.B. ja V.B. lepivad kokku selles, et kinnistu reg.osa nr. xxxxxxxxxxx jääb O.B. ainuomandisse. Kohustada V.B.`it andma nõusolek kinnistusraamatus reg.osa nr. xxxxxxxxxxx II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks , millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse O.B..
5.Lõpetada poolte ühisomand ja jätta V.B.`i ainuomandisse kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx , Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ,registriosa nr xxxxxxxxxxx väärtusega 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot. Kohustada V.B.`it andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega O.B. ja V.B. lepivad kokku selles, et kinnistu reg.osa nr. xxxxxxxxxxx jääb V.B.`i ainuomandisse. Kohustada V.B.`it andma nõusolek kinnistusraamatu reg.osa nr. xxxxxxxxxxx II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks , millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse V.B..
Tsiviilasi nr 2-21-19951
6.Mõista välja O.B.`lt V.B.`i kasuks enamsaadud ühisvara arvelt kinnistute väärtuste vahe hüvitamiseks 6500 (kuus tuhat viissada) eurot; 7.Lõpetada poolte ühisomand ja jätta hageja O.B. ainuomandisse ilma hüvitise maksmise kohustuseta järgmised vallasasjad: a) esiku kapp väärtusega 30 eurot, b) külmkapp väärtusega 50 eurot, c) televiisori kapp väärtusega 30 eurot, d) kahekohaline diivan väärtusega 150 eurot, e) sektsioonkapp väärtusega 150 eurot, f) ratastega laud väärtusega 15 eurot, g)tolmuimeja väärtusega 50 eurot, h) koolilaud väärtusega 20 eurot i) kušett väärtusega 10 eurot; 8.Lõpetada poolte ühisomand ja jätta kostja V.B.`i ainuomandisse ilma hüvitise maksmise kohustuseta järgmised vallasasjad: a) pesumasin väärtusega 50 eurot, b) valamukapp väärtusega 10 eurot, c) elektripliit väärtusega 50 eurot, d) mikrolaineahi väärtusega 80 eurot, e) kaks tugitooli kokku väärtusega 20 eurot, f) kaks tumbat kokku väärtusega 20 eurot, g) kolmekohaline diivan väärtusega 200 eurot, h) arvuti väärtusega 50 eurot, i) arvutilaud väärtusega 20 eurot, j) arvutitool väärtusega 10 eurot ja k) ratastega laud väärtusega 15 eurot. 9.Menetluskulud jätta poolte endi kanda - alus TsMS § 164 lg 1. 10.Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
1.22.12.2021 esitas O.B. kohtule hagiavalduse V.B.i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, mille kohus võttis 22.03.2022 määrusega menetlusse peale hagiavalduses puduste kõrvaldamist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti 30.03.1990.a. ja selle kohta koostati abielutunnistus II-LA16 nr: 283916 (abielu kanne 114). Faktiline kooselu kostjaga on lõppenud. Pooltel puudub abieluvaraleping ning kogu vara on soetatud abielu ajal ning kuulub poolte ühisvara hulka. Abielust sündinud ühised lapsed on täisealised. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga abieluliste suhete taastamist. Hageja ja kostja abielu ei ole toiminud väga pikal perioodil põhjusel, et kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne ning tal on alkoholiprobleemid. Seoses sellega ning 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-19951 kestvate erimeelsuste tõttu ei ole kostja võtnud täiel määral osa perekonna ülalpidamisest ja ühiste kohustuste täitmisest. Vaatamata kestvatele erimeelsustele, hageja soovile abielu lõpetada ja elama asuda mujale, ei ole kostja soostunud abielu kohtuväliselt lahutama. Viidatud asjaoludel ei pea hageja võimalikuks abieluliste suhete jätkumist ning taotleb abielu lahutada kohtu kaudu.
1.2.Poolte abielu ajal on abikaasad soetanud järgmise ühisvara: 1) pere ühiseks eluasemeks kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx linnas (registriosa nr xxxxxxxxxxx), mille kohta on kinnistusregistri II jakku 4 tehtud kanne 19.02.1999.a kinnistamisavalduse alusel 07.09.1999.a ja millise kohaselt on kinnistu omanikuks registreeritud hageja. Kinnistu on hinnatud ja selle turuväärtuseks on 40 000 eurot (lisatud Domus Kinnisvara kutseliste hindajate P. Rondo ja K. Vaher poolt 17.12.2021 väljastatud eksperthinnang nr 0279-21-PA). Käesoleva aja seisuga kinnistuga seotud laenusid ei ole. 2) pere ühiseks eluasemeks kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx linn (registriosa nr xxxxxxxxxxx), mille kohta on kinnistusregistri II jakku tehtud kanne 22.05.2002.a kinnistamisavalduse alusel 15.07.2002.a ja millise kohaselt on kinnistu omanikuks registreeritud kostja. Kinnistu on hinnatud ja selle turuväärtuseks on 27 000 eurot (lisatud Domus Kinnisvara kutseliste hindajate P. Rondo ja K. Vaher poolt 21.12.2021 väljastatud eksperthinnang nr 0282-21-PA). 3) ühisvara muud esemed (mööbel ja kodutehnika) hinnangulise väärtusega kokku 1030 eurot.
1.3.Hageja palub hagiavalduse rahuldada, lahutada hageja O.B. ja V.B.i vahel xxxxxxxxxxx.a sõlmitud abielu ning lõpetada abikaasade ühisomand ja jagada poolte abielu jooksul soetatud ühisvara vastavalt hageja taotlusele selliselt, et: - poolte ühisomandis olev korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx linnas (registriosa nr xxxxxxxxxxx) hinnangulise turuväärtusega summas 40 000 eurot jätta hageja ainuomandisse poolte ühisomandis olev kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx linn (regitsriosa nr xxxxxxxxxxx) hinnangulise turuväärtusega summas 27 000 eurot jätta kostja ainuomandisse; - kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus omaniku kande parandamiseks korteriomandi aadressil Xxxxxxxxxxx linnas (registriosa nr xxxxxxxxxxx) ja kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx linn (regitsriosa nr xxxxxxxxxxx) osas või asendada omanikukande muutmiseks vajalik nõusolek käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; - kinnistute vara väärtuste vahe osas kohustada hagejat hüvitama kostjale 6500 eurot; - jätta hageja ainuomandisse ilma kostjale hüvitise maksmise kohustuseta ühisvarana ostetud varaesemed: esiku kapp väärtusega 30 eurot, külmkapp väärtusega 50 eurot, televiisori kapp väärtusega 30 eurot, kahekohaline diivan väärtusega 150 eurot, sektsioonkapp väärtusega 150 eurot, ratastega laud väärtusega 15 eurot, tolmuimeja väärtusega 50 eurot, koolilaud väärtusega 20 eurot kušett väärtusega 10 eurot; - jätta kostja ainuomandisse ilma hagejale hüvitise maksmise kohustuseta ühisvarana ostetud varaesemed: pesumasin väärtusega 50 eurot, valamukapp väärtusega 10 eurot, elektripliit väärtusega 50 eurot, mikrolaineahi väärtusega 80 eurot, kaks tugitooli kokku väärtusega 20 eurot, kaks tumbat kokku väärtusega 20 eurot, kolmekohaline diivan väärtusega 200 eurot, lauaarvuti väärtusega 50 eurot, arvutilaud väärtusega 20 eurot, arvutitool väärtusega 10 eurot ja ratastega laud väärtusega 15 eurot.
1.4.Võimalikud menetluskulud palub hageja jätta kostja, kui perekonnaseisuasutuses abielu lahutamisest ning kokkuleppel ühisvara jagamisest seni keeldunud isiku kanda.
2.Kostja V.B. sai hagimaterjalid, hagile vastamise nõude ja kohtukutse 12.05.2022 toimuvale kohtuistungile kätte kohtukordniku vahendusel isiklikult allkirja vastu 26.03.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile kirjalikult vastuväiteid ei esitanud. Samuti kostja ei ilmunud 12.05.2022 kohtuistungile ega teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest.
3.12.05.2022 toimunud kohtuistungil hageja O.B. jäi esitatud avalduse juurde ja palus asi lahendada sisuliselt ilma kostja osavõtuta, kuna kostja on hagejale öelnud, et ta ei ole lahutusega põhimõtteliselt nõus ja ta ei kavatsegi kohtusse ilmuda, läks hommikul tööle. Hageja selgitusel on 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-19951 poolte abielulised suhted lõppenud 1 aasta tagasi. Alaealisi lapsi neil ei ole. Hageja mingit leppimist võimalikuks ei pea. Kostjal on probleemid alkoholiga ja ta on hageja suhtes vägivaldne. Vägivaldsuse kohta on olemas isegi üks kohtuotsus kriminaalasjas, aga seda hageja ei esitanud kohtule. Pooltel on 3-toaline korter ja elavad eraldi tubades. Hageja palub abielu lahutada ja hageja perekonnanimeks peale lahutust jätta B.. Samuti hageja palub jagada ühisvara nii nagu on hagiavalduses taotlenud. Poolte ühisvaras on 2 kinnistut, millest üks on Xxxxxxxxxxxs. Hüpoteek on kunagi ammu seatud, aga sellega seoses enam kohustusi ei ole, see on lihtsalt kustutamata , mida tõendab hagi lisa 4. Kinnistu on hinnatud ja selle väärtus on 40 000 eurot. Teine ühisvarasse kuuluv kinnistu on Xxxxxxxxxxxs, kinnistu hinnaks on 27 000 eur - majas on elekter, on kamin, et kütta. Kinnistul on kaev. Ülejäänud asjad palub hageja jagada vastavalt hagis toodud ettepanekule, hagejale vara väärtuses 505 eurot ja kostjale vara väärtuses 525 eurot. Kinnistute väärtuse vahe 6500 eurot on hageja nõus kostjale hüvitama. Hageja kinnitusel abieluvaralepingut pooltel sõlmitud ei ole. Hageja taotleb, et kostjat kohustatakse kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks. Jääb hagi juurde täies ulatuses nii, nagu on esitanud.
4.Kohus peab võimalikuks asi sisuliselt lahendada kostja osavõtuta, kuna kostja on isiklikult allkirja vastu hagimaterjalid kätte saanud ja hagile kirjalikult vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti on kostja istungile kohtukutse kätte saanud, istungi ajast ning kohast teadlik. Mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ei ole teatanud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
5.1.Kohtule esitatud tõendite järgi V.B.’i ja Olga Kivisalu abielu sõlmiti xxxxxxxxxxx.a Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas kande nr 114 all ning hageja kinnitusel abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 1 aasta tagasi, so 2021.a.
6.PKS § 210 lg 1-2 rakendussätete järgi laieneb alates 01.07.2010 jõustunud, hetkel kehtiv Perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt PKS § 211 sätestatust kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Hageja kinnitusel kuulub kogu abielu kestel soetatud vara, sh 1999.a omandatud Xxxxxxxxxxxs asuv korteriomand ja 2002.a omandatud Xxxxxxxxxxxs asuv kinnistu abikaasade ühisvara hulka ning abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kostja hageja esitatule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et abikaasad oleksid abielu ajal, enne 01.07.2010 Perekonnaseaduse jõustumist valinud varaühisuse varasuhte asemel muu varasuhte.
7.PKS § 24 kohaselt tekib varaühisus poolte kokkuleppel või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (PKS § 25). PKS § 26 lg 1 sätestab ühisvara ühtsuse põhimõtte, mille järgi abikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid käsutada. Samuti ei ole abikaasal õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Varaühisuse varasuhe lõpeb abielu lahutamisega, ühe abikaasa surmaga või kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. PKS 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-19951 § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud AÕS § 77 lg-s 2, mille kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikult või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega istungil, leiab, et hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja väitel on abielulised suhted lõppenud aasta tagasi, so 2021.a. Hageja soovib abielu lahutada ning kuna kostja ei ole nõustunud perekonnaseisuasutusse minema, on hageja pöördunud abielu lahutamiseks kohtusse (alus PKS § 65 lg 2). Kostja on hagiavalduse kätte saanud ja sellele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtu hinnangul puudub antud asjas mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil jääb talle peale abielu lahutamist senine perekonnanimi „B.“. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes.
9.Samuti kohus rahuldab täies ulatuses O.B. hagi V.B.i vastu ühisvara jagamiseks. Perekonnaseaduse § 35 p 1 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 1 järgi varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise, so antud juhul abielu lahutamise 30.05.2022 seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et poolte vahel oleks teistsugune kokkulepe. Hageja taotleb jagada poolte ühisvarasse kuuluva kinnisvara võrdsetes osades selliselt, et hageja saab kinnisasja (reg osa nr. xxxxxxxxxxx) väärtusega 40 000 eurot ning kostja kinnisasja (reg.osa nr. xxxxxxxxxxx) väärtusega 27 000 eurot ja hageja hüvitab kostjale enamsaadu 6500 euro ulatuses (40 000 + 27 000 = 67000:2 = 33500 ning 40 000 – 33 500 = 6500). Kinnistule reg.osa nr.xxxxxxxxxxx on seatud hüpoteek AS Swedbank kasuks summas 70 000 EEK. Hageja on esitanud kohtule AS Swedbank tõendi, et O.B.`l puuduvad kohustused AS Swedbank ees. Hageja on esitanud kohtule eriteadmistega isikute arvamused s.o. Domus Kinnisvara hinnangud mõlema kinnistu turuväärtuse kohta. Kostja ei ole hageja poolt esitatud ühisvara koosseisule, väärtusele ega taotletud ühisvara jagamise viisile vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et O.B. hagiavalduses esitatud ühisvara jagamise ettepanek on õiguslikult põhjendatud, vastab PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 kohaselt ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise sätetele ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses hagiavalduses taotletud viisil.
10.Käesoleval ajal on poolte ühisomandis olevate kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kantud ühe kinnistu (reg.osa nr.1311404) puhul O.B. ja teise kinnistu (reg.osa nr. xxxxxxxxxxx) puhul V.B.. Ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsusel ei ole kujunduslikku toimet s.t. ühe abikaasa ainuomand saab tekkida sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel (vara jagamine toimub kinnistamisega). Ühe abikaasa ainuomandi tekkimise aluseks ei saa olla ühisvara jagamise kohta tehtud kohtuotsus, vaid sellekohane kinnistusraamatu kanne ja seega on põhjendatud ja vajalik ülekinnistamine. Selline on ka kohtupraktika – RKL 2-16-7090 p. 16 ja 2-17-8832 p.21. Arvestades eeltoodut ja vastavalt TsÜS § 68 lg.5 on põhjendatud hageja nõue , et kohus kohustaks kostjat kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolekut andma.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-19951
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud asjas kostja kanda, põhjendades nõuet sellega, et kostja põhjustas menetluskulud, kuna ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on soovinud koos abielu lahutamisega kohtus jagada ka poolte ühisvara, mis toimub mõlema poole huvides ning asjas puudub sisuline vaidlus ja menetluskulud ei ole ülemäära suured, siis ei ole põhjendatud jaotada menetluskulusid muul viisil, kui TsMS § 164 lg 1 sätestatud üldine põhimõte ette näeb. Kohus jätab poolte menetluskulud käesolevas hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda.