lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-5214/9

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-5214/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKOS § 15 lg 5KÜS § 151KÜS § 2TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-5214/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-5214

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

29. veebruar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-5214

Tsiviilasja hind

1 539,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX„XXX“ (välismaine registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX„XXX“ Eesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Arvi XXX Kostja KÜ XXX (registrikood XXX, XXX), lepinguline esindaja Tiina XXX

Ärakuulamine

02.02.2016

Ärakuulamisel osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Arvi XXX Kostja lepinguline esindaja Tiina XXX

XXX„XXX“ (XXX„XXX“ Eesti filiaali kaudu) hagi KÜ XXX vastu kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata XXX„XXX“ (XXX„XXX“ Eesti filiaali kaudu) hagi KÜ XXX vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud XXX„XXX“ (XXX„XXX“ Eesti filiaali kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
TsMS § 448

2-15-5214 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.10.09.2014 toimus veekahju juhtum aadressil XXX, mille tagajärjel sai kannatada korteri nr 1 siseviimistlus, mh köögi parkett-põrand (tl 22-26, tl 42-43, tl 63-74). Aadressil XXX asuva elamu haldamiseks on moodustatud kostja (tl 76).
2.Aadressil XXXasuv korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja juures kindlustuslepinguga, mida kinnitab kindlustuspoliis nr XXX (tl 8-10). Kindlustuslepingule kohaldati kodukindlustuse tingimusi K200/2011 (tl 11-19). Hageja tasus eelnevalt nimetatud korteri taastusremondi teostamise eest kokku 1 297,50 eurot (tl 37) vastavalt XXXOÜ kalkulatsioon-tellimusele (tl 27-29) ja lisakalkulatsioonile (tl 30-32). 30.10.2014 koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 35). Varakahjude hindamise eest tasus hageja XXXOÜ-le 69 eurot (tl 38-39). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt regressi korras välja mõista kindlustushüvitise summas 1 297,50 eurot, kahju suuruse kindlaks tegemise kulu 69 eurot, võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõude 25 eurot, viivise 35,60 eurot, viivise kogu kahjuhüvitiselt (1 391,50 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises KÜS § 2, § 15, 151 lg 1 ja 2, KOS § 15 lg 5 ja 6, VÕS § 103 lg 1, § 115 lg 1, § 128 lg 3, § 492 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • 10.09.2014 ei olnud XXX hoones korteriomanike ühiskasutuses olev kanalisatsioonisüsteem töökorras; • elamu keldris oli kanalisatsioonitoru ummistus, mistõttu kanalisatsioonipüstakus hakkas tõusma heitvee tase kuni see lõpuks voolas üle korteri 1 köögivalamu ääre; • kostja oli seadusest tulenevalt kohustatud regulaarselt tegema hooldustöid elamu kanalisatsioonitorustiku läbilaskevõime tagamiseks, so võimaliku ummistuse tekkimise vältimiseks; • kostja ei ole tõendanud, et kanalisatsioonisüsteemi ummistuse põhjustas vääramatu jõud; • kostja poolse kohustuse rikkumise (kohustus hoida hoone ühiskasutuses olev kanalisatsioonisüsteem töökorras) ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos; • kostja ei ole tõendanud, et ummistuse tekitas ebasobivate esemete viskamine kanalisatsiooni; • kahju põhjustaja peab hüvitama kogu tekkinud kahju, mh kahju kindlakstegemise kulud. Kostja vastuväited 5 Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

2-15-5214

6.Kostja märgib, et: • korteriühistu vastutus korteriomanike ees elamu haldamisel ei ole riskivastutus; • ükski kostja tegevus või tegevusetus ei ole põhjustanud kahju tekkimise; • kostja on läbi viinud kõik kaasomandi haldamiseks vajalikud tegevused; • asjaolu, et väljavoolu torustiku ummistus kõrvaldati hoone keldris asunud kaasomandis olevast torustiku osast, ei anna alust pidada seda korteriühistu tegevusest/tegevusetusest põhjustatuks; • kostjal puudub võimalus kontrollida korteriomanike tegevust või vältida kanalisatsooni visatud ebasobivate esemete tõttu tekkinud ummistusi; • korteriühistu on hoidnud hoone kanalisatsioonisüsteemi toimivana: torustik ei ole amortiseerunud, purunenud ega tehniliselt kuidagi valesti ehitatud või ümberehitatud; • ummistuse tekkimisele eelnevalt ei esinenud mingeid nähte, millest lähtuvalt kostja oleks saanud tegutseda ummistust ennetavalt või muul viisil kahju ära hoida; • hageja on puudulikult dokumenteerinud kahjustatud vara; • hageja ei saa nõuda käsitlemisega seotud kulu hüvitamist, kuna kahju kindlakstegemise kohustus on kindlustusandjal ja enda kohustuse täitmist ei saa käsitleda kahjuna. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 02.02.2016.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Puudub vaidlus, et 10.09.2014 toimus veekahju juhtum aadressil XXX, mille tagajärjel sai kannatada korteri nr 1 siseviimistlus, mh köögi parkett-põrand (tl 22-26, tl 42-43, tl 63-74). Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanike ühiskasutuses olevast kanalisatsioonipüstakust väljus korteri nr 1 köögi valamu kaudu heitvesi. Aadressil XXX asuva elamu haldamiseks on moodustatud kostja (tl 76). Eelnevalt nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja juures kindlustuslepinguga, mida kinnitab kindlustuspoliis nr XXX (tl 8-10). Kindlustuslepingule kohaldati kodukindlustuse tingimusi XXX (tl 11-19). Hageja tasus korteri XXXtaastusremondi teostamise eest kokku 1 297,50 eurot (tl 37) vastavalt XXXOÜ kalkulatsioon-tellimusele (tl 27-29) ja lisakalkulatsioonile (tl 30-32).

2-15-5214 30.10.2014 koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 35). Varakahjude hindamise eest tasus hageja XXXOÜ-le 69 eurot (tl 38-39).

12.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud regressi korras hagejale tekkinud kahju hüvitama. Lisaks vaidlevad pooled kahju suuruse üle.
13.Hageja on esitanud kostja vastu võlaõigusseaduse § 492 lg-st 1 tuleneva kindlustusandjale kuuluva tagasinõude. Tagasinõude rahuldamiseks peab kostja vastutama tekkinud kahju eest. Hageja märgib, et kahju tekkis korteriomanike ühiskasutuses olevast kanalisatsioonipüstaku toru ummistusest ning leiab, et kostja on rikkunud KÜS § 151 lg-st 2 tulenevat korteriomanike ühise omandi hooldamise kohustust. Kohus märgib, et Riigikohus on 08.10.2014 otsuse 3-2-1-61-14 punktis 30 leidnud, et korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks (vt ka nt Riigikohtu 11.05.2005 otsus nr 3-2-1-38-05, p 18; 12.03.2014 määrus nr 3-2-1-185-13, p 11). Riigikohtu 3-21-61-14 otsuse kohaselt saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega peaks käesoleval juhul hageja tõendama, et kostja on kohustust rikkunud, st et kostja jättis täitmata kostja üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks ning selle tagajärjel sai aadressil XXXasuv korter veekahjustusi. Kohus leiab, et hageja ei ole sellise kohustuse rikkumist kostja poolt tõendanud.
14.Tallinna Ringkonnakohus on 27.01.2015 otsuses 2-13-4018 märkinud, et korteriühistul ei lasu kaasomandi eseme osas nö riskivastutust, st korteriühistu ei vastuta igal juhul kaasomandist tulenenud mõjutuste tõttu tekkinud kahju eest. Korteriühistu saab vastutada kaasomandist tulenenud mõjutusest põhjustatud kahju eest üksnes juhul, kui kahju tekkis korteriühistu poolse kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt oli kostjal seadusest tulenev kohustus regulaarselt teha hooldustöid elamu kanalisatsioonitorustiku läbilaskevõime tagamiseks, ei ole kostja vastutuse aluseks piisav. Hageja ei ole tõendanud ummistuse tekkimise täpset põhjust ega seda, et torustik oleks olnud amortiseerunud, purunenud või tehniliselt kuidagi valesti ehitatud või ümberehitatud. Välistada ei saa, et ummistus võis tekkida kanalisatsiooni visatud ebasobivate esemete tõttu. Samas on selline kostja väide tõendamata. Kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda kahju tekkimise põhjust üheselt määratleda. Kohus märgib, et hageja kohustus oli hagi rahuldamise eeldusena tõendada, et kahju tekkis kostja kohustuse rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole tõendanud, et ummistuse tekkimise põhjustas kostja poolt elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks üldkoosoleku otsuse täitmata jätmine (vt RKTKo 3-2-1-38-05, p 18; 3-2-1185-13, p 11). Kuna puudub kostja rikkumine, puudub ka põhjuslik seoses kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Seega vastutuse tekkimise eeldused on täitmata ja hagi jääb rahuldamata. Eeltoodu tõttu puudub kohtul vajadus täiendavalt hinnata tekkinud kahju suurust. Kohus jätab poolte vastavad väited kahju suuruse ja suurust puudutavad tõendid (tl 104-106) tähelepanuta.
15.Kuna rahuldamata jääb kindlustushüvitise tagasinõue, puudub alus rahuldada ka kahju suuruse kindlaks tegemise kulu hüvitamise nõuet, võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõuet ja viivisenõuet. Hagi jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
16.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, mistõttu puudub alus menetluskulusid hagejalt kostja kasuks välja mõista.

2-15-5214 /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja