lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-32019/30

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-32019/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 74Kahju hüvitamise erisusTLS § 76 lg 1Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eestTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 658 lg 2Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-32019/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.12.20142-13-32019/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.03.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-31391/22Tallinna Ringkonnakohus30.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-32019

Tsiviilasi

XXXXOÜ hagi Xxxxvastu 6 000 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6 510 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXXOÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Šantašev Kostja: Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Asja läbivaatamine

Korraldaval istungil 8. septembril 2015, millel osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Šantašev ja kostja lepinguline esindaja Vladimir Kolga, ning seejärel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hageja 18. septembri 2015 ja kostja 5. oktoobri 2015 taotlused osaliselt ning võtta viidatud kuupäevadel esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid toimikusse, välja arvatud kostja menetlusdokumendi lisad nr 5 ja 6. Jätta rahuldamata hageja XXXXOÜ hagi kostja Xxxx vastu 6 000 euro ja viivise nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt ja mõista hagejalt XXXXOÜ (registrikood xxxx) kostja Xxxx(isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulude hüvitis 375 eurot (apellatsioonkaebuse riigilõiv).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 110Kohustuse täitmisest keeldumine
VÕS § 399 lg 1Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt

2-13-32019 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1.XXXXOÜ (hageja) esitas 2. juulil 2013 kohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlatunnistusest tulenev võlgnevus ja viivis. Maakohus rahuldas hagi 12. märtsi 2014. aasta otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse
4.detsembri 2014. aasta otsusega, mis jõustus Riigikohtu 9. märtsi 2015. aasta määrusega mitte menetleda hageja kassatsioonkaebust. Pärast tsiviilasja maakohtusse uuesti lahendamiseks saabumist kuulas kohus pooled ära
8.septembri 2015 korraldaval istungil ja jätkas asja lahendamist poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaegadel täiendavad taotlused ja seisukohad, hageja esitas ka menetluskulude nimekirja.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlatunnistusest tulenev võlgnevus 6 000 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (EKP intress + 7% aastas summalt 6 000 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja toob hagi alusena esile järgmist: − kostja allkirjastas 21. veebruaril 2013 hageja kasuks võlatunnistuse, milles märkis, et sai hagejalt 6 000 eurot trahvide tasumiseks ja kohustub selle tagastama 20 kuu jooksul osamaksetega alates 10. märtsist 2013; − trahvide tasumise kohustus tekkis 1. veebruaril 2013 kostja suhtes Poolas tehtud trahviotsustest; − kostja ei tasunud makseid tähtaegselt ega ka hiljem, mistõttu hageja esitas
4.aprillil 2013 kostjale hoiatuse võlatunnistusena vormistatud laenulepingu ülesütlemise kohta; vastuseks teatas kostja, et ei tunnista võlatunnistust; − hageja ütles laenulepingu 16. aprillil 2013 üles ja nõudis laenusumma tagastamist
30.aprilliks 2013. Hageja leiab, et kuna võlatunnistus loob iseseisva abstraktse kohustuse, siis ei oma tähendust asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmise aluseks. Võlatunnistus ei ole tühine, kostja väited pettuse ja ähvarduse kohta on paljasõnalised. Kostja juhitud veokis olevat seadet viaBOX pidi kostja ise käsitsi seadistama vastavalt veose kaalule, seadme kodulehel on venekeelne kasutusjuhend ja see oli kostjale kogu aeg kättesaadav. Jättes viaBOX-i seadistamata rikkus kostja oma kohustust ja on selles ka süüdi. Tallinnas asuv hageja ei saanud Poolas pärast laadungi laadimist korraldada seadistamist vastavalt veose kaalule. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta õigusabikulu summas 3 220 eurot (28,5 tundi tasumääradega 100 ja 130 eurot) ning tasus riigilõivu 350 eurot. Hageja palub hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista välja viivise.

2 (6)

2-13-32019

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited asja maakohtus uuesti läbivaatamisel on järgmised: − võlakiri ei väljenda kostja tegelikku kohustust hageja ees, sest sellist kohustust ei olnud enne olemas − kostja töötas hageja juures veoautojuhina ja trahvi määrati talle tööülesannete täitmise käigus, kusjuures ta ei teadnud, et viaBOX oli valesti seadistatud; kostja arusaamist mööda on trahvi tasumine hageja kui tööandja kohustus; − hageja on kostjale tööülesannete täitmiseks antud veoauto ja sellesse paigaldatud seadmete omanik ning kogu tehniline hooldus ja varustamine oli hageja kohustus; − viaBOX-i seadistust sai muuta ja kontrollida vaid teeninduspunktis; kostjal autojuhina oli üksnes võimalik kontrollida, kas seade on töökorras ja kas selle kasutamiseks on piisavalt ette makstud raha. Menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja kuludele kostja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
5.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata poolte 18. septembri 2015 ja 5. oktoobri 2015 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlused. Kohus rahuldab need taotlused osaliselt. Hageja esitatud tõendid võtab kohus vastu, aga kostja menetlusdokumendi lisad nr 5 ja 6 ei ole vajalikud, sest need on varem kohtutoimikus juba olemas. Vastu võtmata jäänud dokumentide elektroonilise esitamise tõttu ei ole neid vaja tagastada, toimikusse (II kd tl 85–87) jääb nende asemele kohtu õiend.
6.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − kostja allkirjastas 21. veebruaril 2013 hageja kasuks võlatunnistuse, milles kostja märkis, et sai hagejalt 6 000 eurot trahvide tasumiseks ja kohustub selle tagastama 20 kuu jooksul (I kd tl 7–8); − kostjale raha edastamise vajaduse ja võlatunnistuse väljastamise tingisid Poola Vabariigis 30. jaanuaril 2013 määratud trahvid (I kd tl 35–53 ja 76–107); trahvid määrati põhjusel, et kostja juhitud veoautole paigaldatud seade viaBOX ei olnud õigesti seadistatud tegeliku veose järgi; − võlatunnistuses märgitud rahasumma on kostja kätte saanud (selle arvel tasuti kostjale määratud trahvid) ega ole seda hagejale tagastanud; − kostja täitis veoauto juhtimisel hageja antud tööülesannet poolte töölepingu alusel; − hageja esitas 4. aprillil 2013 kostjale hoiatuse (I kd tl 9), seejärel teatas kostja
10.aprillil 2013, et ta võlatunnistust ei tunnista (I kd tl 10–11) ja hageja ütles
16.aprillil 2013 laenulepingu üles (I kd tl 12–13). 3 (6)

2-13-32019

7.Pooled on lisaks üksmeelsed selles, et viaBOX on autos teemaksu tasumiseks kasutatav seade. See võimaldab kasutada tasuliste teede võrgustikku, mis on ühinenud viaTOLL süsteemiga. Iga viaBOX seade on seotud konkreetse sõidukiga ja selle abil teemaksude tasumine toimub ette makstud rahalise tagatise arvel (II kd tl 77).
8.TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Käesolevas asjas esitas ringkonnakohus järgmised seisukohad: − võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 ja § 396 lg 2 tõlgendamise ja kohaldamise kohta, et
21.veebruari 2013 dokument vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele (sisuliselt otsuse p 8, kuigi selles õigusnormidele ei viidata); − üks raha tagasinõudmise õiguslikest alustest võib olla VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 396 lg 1 teise alternatiiviga (ringkonnakohtu otsuse p 10); − kolmandatele isikutele kahju tekitamisena ja vastavate kulutustena, mis tuleb tööandjal töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 tähenduses enda kanda võtta, tuleb käsitleda ka töötajale tööülesannete täitmisel tehtud avalik-õiguslikke trahve (p 11); − hageja peab tooma esile ja tõendama TLS § 74 lg-tes 1 või 2 sätestatud asjaolud ning kui hageja neid asjaolusid esile ei too ega tõenda, siis eeldusel, et hagejal on kostja suhtes raha tagastamise nõue, tuleb lähtuda sellest, et kostjal on hageja suhtes TLS §-st 76 tulenev trahvi maksmise kohustuse ülevõtmise nõue, mille tõttu võib kostja VÕS § 110 alusel omapoolse kohustuse täitmisest keelduda (p 12).
9.Hageja väidete õigsuse korral on põhinõude õiguslik alus VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 396 lg-ga 1 – nii nagu seda pidas võimalikuks ka ringkonnakohus. Kui kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 1. veebruaril 2013 laenulepingu, siis tuleneb laenu tagastamise kohustus kostjale VÕS § 399 lg 1 p-st 1, sest hageja on laenulepingu ülesütlemise asjaolud esile toonud ja neid ei ole kostja vaidlustanud. Seevastu ei ole hageja nõue edukas juhul, kui tõendamist leiab kostja väide, et tegelikult ei võlgnenud kostja hagejale võlatunnistuses märgitud summat. Deklaratiivse võlatunnistusega tunnistab võlatunnistuse andja mingi algse kohustuse olemasolu, kuid seejuures ei lepi pooled kokku selle kohustuse kõrval abstraktselt kehtivas iseseisvas kohustuses (Riigikohtu
23.veebruari 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 17).
10.Pooled vaidlevad seega sisuliselt küsimuses, kas kostja andis võlatunnistuse tegeliku kohustuse kohta, st kas kostja võlgnes hagejale 21. veebruaril 2013 võlatunnistuses märgitud summa 6 000 eurot. Võlatunnistuse eesmärk on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23, ja 18. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24). Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt nt viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormise ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p-d 12 ja 13). Sisuliselt tähendab see käesoleva juhtumi asjaoludel, et kostjal oli võimalik näidata ja tõendada, et ta ei saanud hagejalt summat 6 000 eurot laenuna, vaid sellise kohustuse täitmiseks, mille niigi pidanuks täitma hageja. 4 (6)

2-13-32019

11.Maakohus saab ringkonnakohtu otsuse p-s 11 esitatud käsitlusest aru eelkõige sel viisil, et kui töötaja täidab kolmanda isiku ees tööandja kohustuse, mille täitmine ei olnud otseselt ette nähtud tööülesandega, siis tuleb seda õiguslikult hinnata samal viisil või vähemalt sarnaselt nagu kolmandale isikule kahju tekitamist. TLS § 76 lg 1 sätestab, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Koosmõjus ringkonnakohtu tõlgendusega, mis on maakohtule siduv, tähendab see käesoleval juhul, et vaidluse põhjustanud trahv peaks jääma hageja kanda, kui selle põhjustas tööülesannete täitmine, aga kostja oma kohustusi ei rikkunud või ei ole rikkumises süüdi. Sellisel juhul on edukas kostja vastuväide, et võlatunnistusega kinnitatud kohustust tegelikult ei olnud.
12.Kostjale ette heidetav rikkumine väljendub selles, et kostja juhitud veokis ei olnud viaBOX seadistatud õigesti. Hageja väitel sai kostja seadet nii ise seadistada kui ka seadeid kontrollida. Kostja väitel pidi seadistamine toimuma teeninduspunktis ja kontrollivõimalus piirdus sellega, kas seade üldse töötab ja kas selle abil makstavate tasude jaoks on veel piisavalt raha. Pooled esitasid kõnealuse seadme kohta erinevad tõendid: − hageja esitas fotod viaTOLL süsteemis kasutatavast seadmest nr 698769675474 ja väljavõtte juhendist (II kd tl 67–70); − kostja esitas väljavõtte viaBOX-i kasutusjuhendist (II kd tl 78–80). Kostja vaidles vastu hageja esitatud fotodele väitega, et kostja juhitud autos oli fotol kujutatust erinev seade. Kostja vastuväide selles osas on põhjendatud, sest eespool p 6 teises taandes viidatud trahviotsuste järgi oli veoautos viaBOX nr 011177027C. Hageja ei vaidlustanud aga kostja väidet, et kostja esitatud kasutusjuhend käsitleb sama seadet, mis oli kostjale ette heidetava rikkumise ajal autos. Seega saab kohus kostja esitatud kasutusjuhendi põhjal tuvastada, et viaBOX võimaldas juhil üksnes saada teavet, kas seade on töökorras ja kas tasumiseks on piisavalt raha. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja autojuhina oleks saanud kontrollida, millise täismassiga sõitmiseks ja kas haagisega või ilma sõitmiseks on viaBOX seadistatud. Sarnaselt puuduvad tõendid selle kohta, et juht oleks saanud seadeid ise muuta. Sama järeldust kinnitab ka 25. juuli 2013 vastuskiri (I kd tl 54–55). Viidatud vastuse kohaselt saab veokis oleva viaBOX seadme kasutust alla või üle 12 tonnise kogumassiga veoki jaoks muuta üksnes teeninduspunktides. Lisaks rõhutab kohus, et tööandja peab spetsiifiliste seadmete töötaja kasutusse andmisel tagama töötajate piisava teavitamise ja juhendamise. Kohus juhtis menetluses hageja tähelepanu vajadusele tõendada, kas ja kuidas on ta kostjat viaBOX-i kasutama õpetanud. Hageja piirdus lakoonilise väitega, et kostjal pidi kasutusjuhend olemas olema. Kuna kostja esitatud kasutusjuhendist ei nähtu, et juhend olnuks piisav viaBOX-i seadete muutmiseks või ka veose ja sõiduki massi käsitleva seadistuse kontrollimiseks. Lähtudes sellest, et viaBOX on seotud konkreetse sõidukiga märgib kohus veel järgmist. Kostja juhitud veoki täismass oli 18 t (II kd tl 81–82), koos haagisega kuni 53 t ( = 18 + 35; II kd tl 83–84). Trahviotsuste kohaselt tuvastati, et viaBOX oli seadistatud tasumäärale alla 12 t ja lisahaagis oli välja lülitatud. Neil põhjustel ei nõustu kohus hagejaga, et tal puudus endal võimalus kontrollida, kas viaBOX-i seaded on õiged. Nimelt olid seaded sedavõrd erinevad tegelikust sõidukist ja kostja juhtida antud veokist koos haagisega, et seda pidi hageja enne kostjale tööülesande andmist kas ise kontrollima või vähemalt andma kostjale selge juhise vastava kontrolli tegemiseks. Kuna hageja seda ei teinud, siis ei saa ta trahviotsustega tuvastatud rikkumist ette heita kostjale kui tema kohustuse rikkumist. 5 (6)

2-13-32019

13.Kuna kohus ei tuvasta kostja kohustuse rikkumist, siis tuleneb eespool p-des 10–12 märgitust, et kostja tegelikult ei võlgnenud hagejale 21. veebruari 2013 võlatunnistuses märgitud summat 6 000 eurot, vaid vaidluse põhjustanud trahvide tasumise kohustus lasus TLS § 76 lg 1 järgi hagejal. Deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatud kohustuse puudumise vastuväite edukuse korral jääb võlatunnistuse alusel esitaud hagi rahuldamata (vt Riigikohtu 18. novembri 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-15, p 13 teine lõik). Seega jääb põhinõue rahuldamata. Hageja viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja selle rahuldamise eeldus oleks kostja rahalise kohustuse rikkumine. Põhinõude ebaedu tõttu jääb rahuldamata ka viivise nõue.
14.Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtutoimikust nähtuv kostja menetluskulu on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 375 eurot. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et see summa tuleb hagejal kostjale hüvitada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja