Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: Q Hageja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl (epost [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Riho Friedrichs (e-post xxx)
Asja läbivaatamine Resolutsioon
kirjalikus menetluses
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata X nõue mõista Ylt välja elatise võlgnevus perioodi 07.09.202031.10.2020 eest.
3.Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 01.11.202031.08.2021 eest 1 995,75 eurot X kasuks.
4.Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 01.09.202131.01.2022 eest 156,05 eurot X kasuks.
5.Välja mõista Ylt igakuine elatis 224,21 eurot kuus 01.01.2010 sündinud lapse X kasuks alates 01.02.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 01.01.2028. Juhul kui X on Ylt saanud elatisemakseid alates 01.02.2022, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
6.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 2-5 väljamõistetud elatis tuleb kanda Q arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, seejuures tuleb igakuine elatis (resolutsiooni p 5) tasuda hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa, lapsevanemad elavad alates 2017.a lahus. Hageja elab koos emaga Tenerifel. Kostja elas kuni 2020.a samuti Tenerifel, kuid alates 2020.a kevadest elab kostja Eestis. Alates vanemate lahkuminekust 2017.a ei ole kostja elatist tasunud, v.a. 21.05.2021.a tasutud 193 eurot. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 292 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 07.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevuse perioodi eest alates 01.09.2020 kuni hagi esitamiseni ühekordses summas 3 603 eurot. Kostja seisukohad hageja nõudele
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu, kuna hageja on alates 2017.a olnud võrdselt mõlema vanema ülalpidamisel. Perioodil 2017-2020.a oli kostjal ja hageja emal Hispaanias Tenerifel kokkuleppeline elukorraldus, millise kohaselt oli hageja isaga vähemalt 3 päeva nädalas s.t. kolmapäevast kuni neljapäeva hommikuni koos koolisaatmise kohustusega ja kogu nädalavahetuse. Kõik kulud, mis tekkisid ajal, kui hageja oli kostjaga, kandis kostja. 09.05.2020 tuli kostja koos hagejaga Eestisse, kus ta oli kostjaga 6 kuud. Hageja viibis mõne aja ka oma vanaema juures, sedagi kostja kulul. Alates 16.06.2021 kuni 01.09.2021 oli hageja täielikult kostja ülalpidamisel. 2021.a septembrikuu eest, mil hageja oli oma ema ülalpidamisel, on kostja elatise summas 193 eurot tasunud. Kostja vaidleb vastu hageja igakuiste kulude suurusele. Lapse kulude hindamisel tuleb lähtuda Tartu Ülikooli RAKE uuringus välja toodud kulude suurusest. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS redaktsiooni kohaselt on vanem kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus. Sellise summa tasumisega on kostja nõus ning on tasunud vastavalt elatist alates 2021.a. septembrist. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps, W. Kostja sissetulekud ei võimalda tasuda hagejale elatist hageja soovitud summas. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS (perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased
(ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 7) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, lapsevanemad koos ei ela ja alates 2020.a kevadest elab hageja koos emaga Tenerifel ning kostja elab Eestis.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
6.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused järgmised (dtl 131): eluasemekulud (üür, internet, gaas) toit riided ja jalatsid sidekulud (telefon) tervishoiukulud (maskid koolis, ravimid, vitamiinid, antikehade test enne lennureisi) transpordikulud (peamiselt lennupiletid) hügieenitarvete kulud kulud koolikohustuse täitmiseks muud vältimatud püsikulud (vaba aeg) kokku
272,63 153,31
20,80
10,44 28,34 19,38 584,90
7.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lapse kulude hindamisel saaks lähtuda Tartu Ülikooli RAKE uuringust, sest see on koostatud eeldusel, et laps elab Eestis ning arvesse on võetud Eesti hinnataset. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja elab koos emaga Hispaanias, Tenerifel ning Eestis käib üksnes suvel, külastades siin elavaid sugulasi. Hageja on välja toonud, et eluasemekuludest üür on 465 eurot, hageja elab oma emaga kahekesi, st hagejale langev osa on 232,50 eurot. Ülejäänu on hagejale langev osa kommunaalkuludest. Hageja on esitanud ka kulude kandmist tõendavaid dokumente (dtl 134 – 157). Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid ühelegi hageja vajadusele ega selle igakuise kulu suurusele. Samuti pole kohtule esitatud andmeid, mille alusel võiks järeldada, et hageja tegelikud vajadused on hagiavalduses esitatust väiksemad. Kohtu hinnangul on kõik hageja kulud põhjendatud, samuti ei ole ükski välja toodud kuludest ilmselt ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et hageja on põhistanud oma igakuised kulud 584,90 euro ulatuses.
8.Kostja on välja toonud, et ta on hageja ülalpidamises osalenud vahetult. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et alates 2020.a kevadest on kostja elukohaks Eesti ja hageja elukohaks jäi Hispaania. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2020.a maikuust kuni oktoobrini oli hageja koos kostjaga Eestis ja hageja ema oli Hispaanias. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja oli kostja juures 12.06.2021 – 27.08.2021.
9.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kostja on kohtule esitanud ka tõendeid (dtl 82-83, dtl 191–201, dtl 171–189) hagejaga seotud kulude kandmise kohta ajal, kui hageja viibis Eestis. Vaidlus puudub, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud 193 eurot 2021.a maikuus (dtl 129). Kostja on kohtule esitanud 19.10.2020 maksekorralduse, millest nähtub ülekanne hageja emale summas 150 eurot selgitusega „kool“ (dtl 190). Muid tõendeid, millest nähtuks, et kostja on kandnud hageja ülalpidamisega seotud kulusid ajal, mil hageja on viibinud oma kodus Tenerifel, kohtule esitatud ei ole. Kostja on osalenud hageja ülalpidamiskulude kandmises seega ebaregulaarselt, mistõttu on elatise nõue põhjendatud.
10.PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Võrdsel jagamisel on kostjale langev osa hagejale ülalpidamise andmiseks 292,45 eurot (584,90:2). Pooled pole kohtule avaldanud, et kummagi vanema varaline seisund oleks teise omast oluliselt parem. Kohus leiab, et lapsevanematel tuleb anda hagejale ülalpidamist võrdsetes osades.
11.Kostja on elatise väljamõistmisel palunud arvestada sellega, kas lapse ema saab peretoetusi või hakkab neid tulevikus saama, samuti võtta arvesse, et laps veedab pikki ajavahemikke kostjaga ja võib seda ka tulevikus teha. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja on 19.10.2021 vastuses selgitanud, et hageja ema ei saa Eestist ega Hispaaniast lapsetoetusi (dtl 132).
12.Kohtule esitatu kohaselt elas hageja 2020.a. kostja juures 6 kuud ning 2021.a. suvel ca 2,5 kuud. Eeldusel, et jätkub senine korraldus, kus laps veedab suve valdavas osas Eestis isaga, on põhjendatud lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks vahetult 7 päeva ulatuses kuus (82,5 päeva suvel : 12 kuud = 6,88), st ülalpidamist tuleb anda rahas 224,21 eurot kuus (292,45(292,45:30x7)).
13.Kostja on välja toonud, et tal on veel üks laps, kes võib hageja nõude rahuldamisel jääda hagejaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Kostja on välja toonud, et kannab teise lapse, W (dtl 86), ülalpidamisega seotud kulusid kokkuleppel teise lapse emaga summas 150 – 200 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et tema igakuine netosissetulek on 1000 eurot, mille tõendamiseks on esitanud töölepingu (dtl 87-90). Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest (dtl 202 – 209) nähtuvalt on kostja saanud ajavahemikul 01.07.2021 – 02.01.2022 sissetulekuid kokku summas 8888 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 1481,33 eurot.
14.Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-1716, p 11). Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav tema mõlema lapse vajadustele vastava
ülalpidamise andmiseks. Juhul kui see ei ole kostja vajaduste katteks piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Kostja on tööealine, täieliku töövõimega isik.
15.Kohus rahuldab nõude elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest osaliselt. Kostja pidanuks andma hagejale alates hagi esitamisest ülalpidamist 224,21 eurot kuus. Nähtuvalt kohtule esitatud pangakonto väljavõttest on menetluse kestel kostja tasunud 2021.a. septembri kuni 2022.a. jaanuari eest 193 eurot kuus, so kokku 965 eurot, kuid pidanuks tasuma 1 121,05 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 01.09.202131.01.2022 eest 156,05 eurot ning alates 01.02.2022 igakuise elatise summas 224,21 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhul kui hageja on kostjalt saanud elatisemakseid alates 01.02.2022, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
16.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema iga kuu 5. kuupäevaks.
17.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
18.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja pole alates 2020.a septembrist üldse hageja ülalpidamiskulude kandmises osalenud. Kostja on andnud hagejale vahetult ülalpidamist ajal, kui hageja viibis tema juures Eestis. Hageja 20.01.2022 seisukohas (dtl 232 – 237) on esitatud vastuväited meelelahutuse ja hobidega seotud kuludele põhjusel, et nimetatud kulude näol pole tegemist hageja igapäevaste vältimatute püsikuludega. Kohus ei nõustu hagejaga, et meelelahutuse ja hobide kulud oleks täiesti põhjendamatud. Lapse esmavajaduste hulka kuuluvad mh tavapärased sotsiaalsed vajadused, nt suvelaagris osalemine, näitusel käimine jms, samuti meelepärase spordialaga tegelemine. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ema ei kiida heaks kõiki kostja poolt hagejale tehtud kulutusi, ei muuda neid kulusid olematuks ega anna alust väiteks, et kostja pole üldse hageja ülalpidamises osalenud. Kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 167 – 168) nähtuvalt ei ole kostja nõudnud hageja emalt lapse ülalpidamisega seotud kulude hüvitamist perioodidel, mil hageja on olnud kostja juures. Seega tuleb lugeda, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vahetult kuni 18.10.2020 ja perioodil 12.06.2021 – 27.08.2021. Vaidus puudub, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud 193 eurot 2021.a maikuus (dtl 129). Kostja on kohtule esitanud 19.10.2020 maksekorralduse, millest nähtub ülekanne hageja emale summas 150 eurot selgitusega „kool“ (dtl 190). Kohus asub seisukohale, et kostja ei andnud hagejale ülalpidamist tagasiulatuval perioodil vastavuses tema ülalpidamiskohustuse ulatusega. Võlgnevus kujuneb järgmiselt: 07.09.2020-18.10.2020 võlgnevus puudub (ülalpidamist antud vahetult), 18.10.2020-31.10.2020 pidanuks tasuma 14 p eest 131,87 eurot (292:31x14), tasutud 19.10.2020 maksega. Vaidus puudub, et november 20 kuni aprill 21 eest (kokku 6 kuud) kostja makseid ei teinud, so periood 01.11.202030.04.2021 eest on võlgnevus 1 752 eurot (292 x 6). Mai eest on makstud 99 eurot vähem (292193). 01.06.2021-11.06.2021 eest tulnuks maksta 107,07 eurot (292:30 x 11) ning 28.08.202131.08.2021 eest 37,68 eurot (292:31x4). Kuna kohus arvestab tagasiulatuvast nõudest välja perioodid, kus hageja oli kostja juures, lähtub kohus perioodide puhul, kus ülalpidamist ei ole antud, et ülalpidamiskohustus on pool hageja vajadustest (hageja nõutud ulatuses, so 292 eurot kuus), sest vastasel korral kajastuks vahetu ülalpidamise andmine arvestuses topelt. Elatisevõlgnevus perioodi 01.11.2020-31.08.2021 eest on 1 995,75 eurot (1752+99+107,07+37,68).
19.Riigikohus on selgitanud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud
kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (3-2-1-136-13, p 14). Kohus leiab, et esitatust ei nähtu asjaolusid, mille tõttu ohustaks kostjat tagasiulatuva nõude rahuldamisel äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda sattumine.
20.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.