Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-1690
Tsiviilasi
A.A. hagi S.S. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1080 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja):
esindajad
S.S. (isikukood
XXXXXXXXXXX),
vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
esindaja
Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) vastustaja seaduslik esindaja O.S.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. novembri 2021. a otsus osaliselt, 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista alates 1. jaanuarist 2022 välja elatis 213, 44 eurot kuus ja alates 18. veebruarist 2022 190 eurot kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Rahuldada A.A. hagi S.S. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 2.2 Välja mõista S.S.lt A.A. kasuks elatis alates 31. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 292 eurot kuus. 2.3 Välja mõista S.S.lt A.A. kasuks elatis alates 1. jaanuarist 2022 kuni 17. veebruarini 2022 213,44 eurot kuus. 2.4 Välja mõista S.S.lt A.A. kasuks elatis alates 18. veebruarist 2022 kuni XXXXXXX 190 eurot kuus.
2.5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 31. jaanuar 2020 – 13. aprill 2021 tasus S.S. elatisena kokku 1536 eurot. Kui S.S. tasus vabatahtlikult elatist viimati toodud ajavahemikul või pärast 13. aprilli 2021, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel. 2.6 Elatis tuleb tasuda iga kuu A.A. seadusliku esindaja O.S. pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas, selgitusega „elatis“. 2.7 Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
2.8.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. 2.9 Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.S.S. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 31. jaanuaril 2020 hagi S.S. (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt elatise seadusega kehtestatud miinimummääras 292 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustust viimase kolme kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud. Hageja leiab, et kostja teise lapse sünd ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Hageja seadusliku esindaja (ema) ülalpidamisel on samuti lisaks hagejale üks laps.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
Kostja leiab, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad vähendada elatise suurust alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale XXXXXXX sündinud laps, kes elab koos kostjaga. Miinimummääras elatise väljamõistmisel halveneb oluliselt kostja majanduslik olukord, mis raskendab kostja võimalust anda ülalpidamist temaga koos elavale lapsele. Tõendamata on hageja vajaduste suurus ning hageja ema ei anna hagejale ülalpidamist samas ulatuses nagu ta seda nõuab kostjalt. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) 2020. aasta uuringu järgi on lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 172 eurot. Seega on mõistlik elatise suurus kuus 344 eurot lapse kohta. Kuna alampalgaga seotud elatise miinimummäär on alates 2020. aastast 292 eurot, kohustab seadus elatist maksma 70 protsenti rohkem kui lapsele kuus keskmiselt kulub. Kui lapsi on mitu, vähenevad kulud mastaabisäästu tõttu veelgi. Vanemate majandusliku seisundi hindamisel ning kostja ülalpidamiskohustuse määramisel peaks võtma arvesse, et hageja osa vajadustest võib olla kaetud lapse emale makstava peretoetusega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 15. novembri 2021 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates 31. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et kohtumenetluse kestel hagejale tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja laps ning ta elab koos emaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus, mis annab aluse kostjalt hageja kasuks elatise välja mõistmiseks alla miinimummäära. Kostja peab sellisteks mõjuvateks põhjusteks oma majanduslikku seisundit ja teist last, samuti on hageja vajadused osaliselt kaetud riiklike toetustega ning hageja ema ei anna hagejale ülalpidamist samas suuruses nagu seda nõutakse kostjalt. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek oli perioodil 1. august 2019 kuni 31. märts 2021 keskmiselt 494 eurot kuus. Perioodil 1. aprill 2021 kuni 31. august 2021 oli kostja sissetulek keskmiselt 1232,59 eurot kuus. Kostjale kuulub korteriomand (ühisomand) aadressil XXXXXXX, kus ta elab koos perega. Kostja on menetluse kestel omandanud (ühisomandisse) kaks kinnistut Narvas aadressidel XXXXXXX (868 m2 ) ja Lehise tn 8 (910 m2 ). Kostja on
14.detsembril 2020 ostnud sõiduauto Volkswagen Passat, ehitusaasta 2007. Hageja ema sissetulek oli perioodil 1. august 2019 kuni 31. märts 2021 keskmiselt 867 eurot kuus. Alates 1. aprillist kuni 31. augustini 2021 oli hageja ema sissetulek keskmiselt 1106,67 eurot kuus. Hagejale on määratud lapsetoetus 60 eurot kuus. Hageja emale kuulub 1⁄2 korteriomandist XXXXXXX, mida pere kasutab elukohana. Hageja ema omandis ei ole sõidukeid, kuid alates 15. juulist 2021 on ta sõiduauto Toyota RAV4 (registreerimismärk XXXXXXX) ehitusaastaga 2021, vastutav kasutaja (omanik AS SEB Liising). Maakohus leidis kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1, § 99, § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 alusel kostja varalist olukorda arvestades, et on õiglane mõista kostjalt hageja kasuks elatis välja seaduses sätestatud miinimummääras. Põhjendamata on kostja väited, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal maksta hagejale elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, ilma et see kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist ning et hageja nõutud suuruses elatise väljamõistmisel satuks kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja ema ei anna hagejale ülalpidamist samas suuruses nagu seda nõutakse kostjalt. Tuleb eeldada, et hageja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema
ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12 p 16 ja nr 3-2-1-7-05 p 20). Seetõttu ei saa käesolevas asjas tugineda Tartu Ülikooli uuringutele lapse ülalpidamiskulu suuruse osas. Arvestades kostja majanduslikku seisu on põhjendamata riiklike toetustega arvestamine ja selle võrra väljamõistetava elatise suuruse vähendamine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole kohus kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning on jätnud tõendid sisuliselt hindamata. Maakohus ei ole arvestanud, et lapse kulud on osaliselt kaetud riigi poolt makstava peretoetusega, kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning kostja töötasu ei tõuse enam sellisel kiirusel nagu elatise miinimummäär. Hageja ema ei ole tõendanud, et ta kulutab hageja ülalpidamiseks sama summa, mida nõutakse kostjalt. Arvestades Tartu Ülikooli uuringut on mõistlik elatise suurus maksimaalselt 172 eurot kuus. Menetluse ajal on suurenenud kostja ülalpeetavate arv, millega on muutunud ka perekonna majanduslik olukord. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last. Menetluse ajal on elatise suuruse osas muutunud seadusandlus.
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus on kontrollinud mõlema vanema varalist olukorda ja tuvastanud, et kostja on võimeline elatist maksma pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja nõuab elatist seadusega kehtestatud miinimummääras, mistõttu hageja ei pea tõendama enda vajadusi. Hageja elulaadi arvestades kulub tema ülalpidamiseks kummagi vanema poolt makstud 292 eurot. Lisaks on hagejal terviseprobleemid, mistõttu peab ta paar korda aastas käima eriarsti vastuvõtul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse alates 1. jaanuarist 2022 kostjalt välja mõistetud elatise suuruse osas ja teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 1. jaanuarist 2022 elatisena 213, 44 eurot kuus ja alates 18. veebruarist 2022 190 eurot kuus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
7.Hagi on esitatud 31. jaanuaril 2020. Hageja nõuab elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni 31. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli aastatel 2020-2021 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2-7. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Kostja taotleb elatise välja mõistmist miinimummäärast väiksemas ulatuses, mida võimaldab PKS §-s 102 sätestatu kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud kui ka kehtivas redaktsioonis
8.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjat välja hageja kasuks elatise 292 eurot hagi esitamisest 31. jaanuaril 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja nõustub apellatsioonkaebuses tasuma hagejale elatist maksimaalselt 172 eurot kuus.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et perioodil 31. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2021 oli kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras, st 292 eurot kuus. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on õigesti märkinud, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selle perioodi eest välja mõistetud elatise suuruse osas muuta.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohustatud vanem peab tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Kostja nimetas mõjuvate põhjustena, miks ta ei pea miinimummääras elatist tasuma enda varalist olukorda, enda teist last, hageja väiksemaid vajadusi, hageja ema kostjast väiksemat panust hageja ülalpidamisse ja võimalust katta osa hageja kulusid riikliku lapsetoetuse arvel. Ringkonnakohus märgib, et vanema varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid. Sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Toimiku materjalide kohaselt oli kostja sissetulek 2020. aastal keskmiselt 588, 45 eurot kuus ja 2021. aastal 1148, 75 eurot kuus. Kostja soetas ühisomandisse aastatel 2020-2021 kaks kinnisasja ja sõiduauto, millest viimase ostmiseks tasus kostja 12. detsembril 2020 2790 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 31-34; 109-110) nähtub, et kostja tasus hagejale elatist jaanuarist aprillini 2020 240 kuni 262 eurot kuus, maist kuni oktoobrini 2020 kostja elatist ei maksnud, novembris tasus kostja elatist 262 eurot ning detsembris 150 eurot. Toimikus olevad andmed on ebapiisavad kostja varalise olukorra kindlaksmääramiseks. Maakohus palus kostjal 21. septembri 2021 määruses selgitada oma varalist olukorda ning esitada kohtule täiendavaid tõendeid, sh pangakonto väljavõtted perioodi 30. september 2019 – 1. november 2020 ja perioodi alates 6. maist 2021 kohta. Kostja jättis kohtu määratud tähtajaks selgitused andmata ja tõendid esitamata. Kuna kostja esitatud andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta olid vastuolulised ja ebapiisavad kostja tegeliku varalise olukorra tuvastamiseks, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta hagejale elatist seadusega sätestatud minimaalmääras, kahjustamata enese ja oma teise lapse tavalist toimetulekut. Seetõttu ei pidanud maakohus elatise välja mõistmisel arvesse võtma ka riikliku lapsetoetust, sest kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud seadus seda elatise minimaalmäära arvutamisel ette ei näinud. Hageja väiksemaid vajadusi ei ole kostja samuti tõendanud.
11.Elatise väljamõistmisel alates 1. jaanuarist 2022 tuleb arvestada perekonnaseaduse muutunud regulatsiooniga elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Selline
tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 2172. PKS §-i 2172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kuigi käesolevas asjas ei ole veel kohtuotsus jõustunud, on maakohus langetanud otsuse elatise väljamõistmise kohta ning seega tuleb kostjal tasuda elatist PKS § 2172 lg 1 järgi kohtuotsusega väljamõistetud summas. Kuivõrd seadus muutus menetluse kestel, on ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud tõlgendada PKS § 2172 lg-t 2 selliselt, et ainuüksi seaduse muudatusele kui väljamõistetud elatise suuruse muutmise alusele saab tugineda ka menetluse kestel. Kostja on seaduse muutusele apellatsioonkaebuses tuginenud.
12.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega võtab alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi oleks miinimumelatis perioodil 1. jaanuar kuni 31. märts 2022 ühele lapsele 213 eurot 44 senti ( https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
13.Ringkonnakohus tuvastas, et kostja oli kuni 31. detsembrini 2021 võimeline täitma ülalpidamiskohustust kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmääras (kohtuotsuse p 9). Samas ei ole menetluses tuvastamist leidnud, et hageja vajadused ületaksid alates 1. jaanuarist 2022 seaduses kehtestatud ja varasemaga võrreldes vähenenud elatise miinimummäära. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lisaks kostjale panustab hageja ülalpidamisse ka hageja ema ning hageja saab lapsetoetust. RAKE uuringust nähtub, et keskmine kulu lapse ülalpidamiseks kuus on 584-st eurost väiksem. Arvestades kostja vastuväiteid hagile ning asjaolu, et hageja nõuab elatist seadusega sätestatud minimaalmääras, mis on menetluse kestel muutunud, peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata alates 1. jaanuarist 2022 kostjalt välja mõistetava elatise suuruseks uus elatise miinimum, st 213, 44 eurot kuus.
14.Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjal XXXXXXX sündinud kolmas laps. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjaoluga, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Alates
1.jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 102 lg-e 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ja mõjuv põhjus võib olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 18. veebruarist 2022 on kostja ülalpidamisel lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Kostja sissetulek on keskmiselt 1148,75 eurot kuus. Hageja ema keskmine sissetulek on 999,88 eurot kuus.
Arvestades lisandunud ülalpeetavat peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada kostja poolt hagejale makstavat elatist alates kolmanda lapse sünnist XXXXXXX. Ringkonnakohus peab põhjendatud elatise suuruseks alates kolmanda lapse sünnist kuni hageja täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus. Kui kostja tasub kolmele lapsele igaühele selles suuruses elatist (kokku 570 eurot kuus), jääb kostjale 1148 – 570 = 578 eurot kuus, mis tagab kostja enda ülalpidamiskulude katmise ja vajaduste rahuldamise.
15.Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 3 määranud, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt vabatahtliku täitmisega, sh on kostja perioodil 31. jaanuar 2020 – 13. aprill 2021 tasunud elatisena kokku 1536 eurot. Kostja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud (sh arvestuse õigsuse osas), mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse selles osas muutmata.
16.Ringkonnakohus jätab kuni 1. jaanuarini 2022 maakohtu otsusega kostjalt välja mõistetud elatise suuruse muutmata, mistõttu jääb muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, mistõttu jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.