Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistung
02.03.2022
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis perioodil 09.02.2021 kuni 30.06.2022 tasumisele kuuluva elatise välja igakuiselt suuremas summas kui 183.75 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt lahendi põhjendusi.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista Y-lt välja X kasuks igakuine elatis alates 09.02.2021 kuni 30.06.2022 summas 183.75 eurot ja edasi igakuiselt summas 206.25 eurot kuni X omandab täisealisena kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni 28.01.2024. 3) Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata hageja apellatsioonimenetluse kulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 237 eurot, millest 213.30 eurot mõista Y-lt välja X kasuks.
6.Kostjal puuduvad kindlaksmääratavad apellatsioonimenetluse kulud.
7.Mõista Y-lt välja X kasuks viivis menetluskulude hüvitise 213.30 euro tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Hageja on kostja täisealine laps ja tema püsikuludeks ühe kuus on toit 300 eurot; hüpoteeklaen 125 eurot (kindlustus tasutakse kvartalite kaupa ning igakuine keskmine kulu laenule moodustab 250 eurot); maamaks 16.02 eurot (aastas 192.26 eurot); riided ja jalatsid 50 eurot; kino, teater, üritused, raamatud, muuseumid, kooliekskursioonid, õppematerjalid 50 eurot; ravimid, vitamiinid 20 eurot; hügieenitarbed/kosmeetika 30 eurot; juuksur 30 eurot; TV, kodune telefon, internet 15 eurot; mob/tel (sh mobiilne internet) 10 eurot; eluasemekulud 125 eurot (hageja elab püsivalt Jõelähtme vallas aadressil Uusküla tee 2; kinnistu on hageja ema omandis; küttekulu 220 eurot kuus); kodukeemia 15 eurot; inglise keele täiendav õpe 45 eurot; eesti keele täiendav õpe 100 eurot (hageja seaduslik esindaja maksab repetiitorile); matemaatika täiendav õpe 60 eurot (õpetajale tasutakse sularahas); taskuraha 50 eurot; puhkus 50 eurot; kütus 120 eurot.
2.Hagejal on ka ühekordsed kulutused, mis ei ole igakuise elatise arvutamisel loetletud: mobiiltelefon, mille abil hageja õpib (õppetunnid Zoomis) ja mida kasutab hobiga tegelemisel (käib huviringis Nüüdismeedia) 350 eurot; autokool, sh teooria, sõidutunnid, eksam jmt, 1200 eurot; notebook 800 eurot; mängukonsool 399 eurot.
3.Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 400 eurot kuus alates 2021. a veebruarikuust, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Hageja õpib XXX 11. klassis. Tegemist on eelviimase klassiga ja riigieksamiteks valmistumine võtab aega. Seega puudub tal võimalus tööl käia. Peale kooli lõpetamist astub hageja ülikooli. Peale keskkooli lõpetamist uue hagiga kohtusse pöördumine ei ole hageja õigustatud huviga kooskõlas. Kohtulahendi resolutsioonis võib siduda hageja õppimise elatise tasumise kohustusega.
5.Vastuseks kostjale asus hageja seisukohale, et kostja kulutused TV/internetile on üle paisutatud, kuna kostja ei ela üksi. Transpordikulu on ilmselgelt näilik, kuna Tallinnas on tasuta ühistransport. Riided/jalatsid 100 eurot kuus on tõendamata. Eluaseme kulud 47 eurot on tõendamata, arvutamise metoodika on ebaselge. Väide võlgnevusest on tõendamata. Eriarstide vastuvõtud toimuvad ning on täiesti võimalik vastuvõtule saada. EMTA tõend kostja ema kohta tõendab vaid maksustatavat sissetulekut ja puudub info tema varade ja muude sissetulekute kohta. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
7.Hageja ei ole kulusid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta õpib kõrgkoolis.
8.Kostjal puudub vara ja sissetulek, seda eelkõige lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Kostjal on kohustus ülal pidada 2 alaealist last. Kostja on pidanud ülalpidamiskohustuse täitmiseks võtma mh laenu. Kostjal aitab rahalisi kohustusi kanda tema ema, mistõttu kostja on emale võlgu 110 000 eurot. Kostja igakuised vältimatud kulud on järgmised: elekter 20 eurot, telefon 5 eurot, side 20 eurot, toit 120 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, transport 70 eurot, ravimid 60 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, eluasemekulu 47 eurot, kokku 462 eurot.
9.Hageja ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus sissetulekut teenida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma ema majanduslikku seisukorda.
10.Hageja esitatud tõenditelt nähtub, et makseid on tehtud kokku 9 pangakontolt (hagejal ei ole nii palju kontosid), kasutatud on 4 erinevat Maxima kliendikaarti, 3 erinevat Rimi kliendikaarti ja 1 Selveri kaarti. Kliendikaardid väljastatakse isikupõhiselt, st ühel isikul ei ole mitut kaarti. Hageja on tšekid kokku korjanud küla pealt. MySushi restorani tšekilt nähtub, et söömas on käinud mitu inimest. Kviitungilt nr 53/511 nähtub, et on ostetud naiste kingad, hageja on meessoost. 15.05.2021 ja 08.04.2021 tšekkidelt nähtub, et on ostetud suures koguses lilli, mis on arusaamatu. 17.04.2021 tšekilt nähtub, et on ostetud ripsmetušš ja näomaskid, seos hagejaga on puudulik. Hesburgeri tšekkidelt nähtub, et hageja tellib 2 minutit pärast eelmist ostu uue eine ja maksab teise pangakaardiga. Maxima 81/522 kviitungi kohaselt on hageja vajaduseks ka õuelamp, kuigi ta elab linnas. Suur osa tšekke on pärit ajast, mille eest elatist ei nõuta.
11.Hageja vajadused on üle paisutatud. Hüpoteeklaen ei ole hageja vajadus. Kütusekulu on põhjendamatu, hageja saab sõita ka bussiga. Hageja ei vaja uut kallist telefoni ega sellega seotud suuri telefoniarveid. Puudub vajadus mängukonsooli järele. Ravimitele ja vitamiinidele kostja vastu ei vaidle. Autokooli kulu ei ole esmavajadus. Hageja käib eliitkoolis – puudub vajadus täiendavateks tundideks. Maja küttekulu on üle paisutatud ja arvestatud valesti (suvel ei köeta). Arvestades huviringidega seonduvat, siis viirusaegsed piirangud on huvitegevuse välistanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja elatise 206.25 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpib, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama sätte lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lõike 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lõigete 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja on kostja täisealine laps; hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; hageja õpib XXXs, omandab keskharidust (t lk 11); kostjal on 2 alaealist last (sündinud XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX), kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus (t lk 28-29, sünnidokumendid).
16.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu ning hageja kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja tõendamata.
17.Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
18.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119-15, punkt 10).
19.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks)
141.02
Toit
Tervisehoid (ravimid, vitamiinid)
Transport (kütus)
Sidekulud (telefon ja internet)
Riided ja jalanõud
Hügieen ja kosmeetika
Juuksur
TV, kodune telefon, Internet
Kodukeemia
Taskuraha
Meelelahutus ja õppematerjalid
Puhkus
Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika)
Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus
Hagejal on ka järgmised ühekordsed kulutused: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Mobiiltelefon
Autokool
Tahvelarvuti
Mängukonsool
20.TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esiletoodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised:
Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kohtu kommentaar
Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks)
Tõendid t lk 47-48. Kohus märgib, et maamaks ei ole seostatav hageja igapäevaste vältimatute vajadustega. Maamaks on kinnisasja omaniku kohustus riigi ees ega ole seotud hagejapoolse kasutusega. Küttekulu on materjali kogust arvestades jaotatav tervele aastale, mistõttu on küttekulu ühes kuus 110 eurot, millest hageja osa on 1/2.
Toit
Tõendid t lk 43. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud.
Kostja ei vaidlusta kulu ning kohus leiab, et kulu on põhjendatud.
Transport (kütus)
Tõendid t lk 45. Kohus leiab, et kulu on tõendamata, kuna tšekkidelt nähtub, et kütust on soetanud AlfaTaxi OÜ. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on nimetatud äriühing seotud temale tekkivate transpordikuludega.
Sidekulud (telefon ja internet)
Tõend t lk 52. Kulu on tõendatud.
Riided ja jalanõud
Tõendid t lk 40-41. Hageja ei ole põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt sedavõrd kõrge. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses.
Hügieen ja kosmeetika
Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub.
Juuksur
Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub.
Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub.
Tervisehoid vitamiinid)
TV, kodune Internet
(ravimid,
telefon,
Kodukeemia
Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub.
Taskuraha
Tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga.
Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub.
Puhkus
Kulu on tõendamata.
Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika)
Tegemist ei ole esmavajadusega. Hageja ei ole selgitanud, et tal oleks viidatud ainetes mahajäämus vms.
Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus
Kulu kandmine on tõendatud (hageja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku eluasemekuluga.
Meelelahutus õppematerjalid
Kokku:
ja
550 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 550 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 275 eurot kuus (550/2). Kõik hageja poolt välja toodud ühekordsed kulud (elektroonikaseadmed ja autokool) ei ole sellised vältimatult vajalikud kulud, millega täisealise lapse elatise väljamõistmisel peaks arvestama. Seega jätab kohus vastavate kuludega seonduva tähelepanuta.
21.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 punktis 11 märkinud: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.“
22.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline, kuid tal puudub sissetulek. Kostjal puuduvad pangakontol vabad vahendid. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja on äriregistrist nähtuvalt F OÜ (rk XXXXXX) juhatuse liige. Kostjale sõidukeid ja kinnisvara ei kuulu.
23.Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal suuremat sissetulekut teenida. Vastav ei nähtu ka esitatud arstitõendist (t lk 81). Kostja ei ole esitanud tõendit, kust nähtub, et tal oleks arstlike ekspertiiside tulemusel tuvastatud töövõime vähenemine või puudumine. Kostja märgib, et tal on kohustus ülal pidada kahte alaealist last. Samas ei ole kostja esile toonud, kui suured on nende laste kulud. Kohus on sellele vajadusele viidanud 19.04.2021 määruses. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta.
24.Kostjal aitab rahalisi kohustusi kanda tema ema, mistõttu kostja on oma emale võlgu 110 000 eurot, mille kohta on vormistatud ka laenuleping (t lk 77-78, 84). Kostja igakuised vältimatud kulud on järgmised: elekter 20 eurot, telefon 5 eurot, side 20 eurot, toit 120 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, transport 70 eurot, ravimid 60 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, eluasemekulu 47 eurot, kokku 462 eurot. Kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud.
25.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 punktis 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust nähtuvalt puudub kostjal vara ja sissetulek. Siiski tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejale elatist 195 eurot kuus (mis on ligilähedane nõutava elatisega) kuni tema täisealiseks saamiseni, millest johtuvalt kohus eeldab, et kostjal on vastav majanduslik võimekus olemas. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda.
26.Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 206.25 eurot kuus. Nimetatud elatisraha on piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta.
27.Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 3 kuu pikkuse suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 9 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 9 kuu elatise kogusumma (9x275=2475) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 206.25 eurot (2475/12).
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
29.TsMS § 163 lõike 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda ega määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
30.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
31.Maakohus lähtus otsuse punktis 15 PKS § 97 lõike 2 kehtetust redaktsioonist. Kohtul puudus võimalus mõista elatis välja kõrgkoolis õppimise ajaks, kuna õppimine kõrgkoolis ei ole tõendatud. Hageja ei seostanud maakohtus esitatud tõendeid asjaoludega. Maakohus ei teinud selgeks, kus hageja tegelikult elab. Kulutused toidule on tõendamata. Ka on 300 eurot ebamõistlikult suur kulu toidule, arvestades, et lõunasöök koolis on tasuta. Hageja on tšekke kogunud erinevatelt inimestelt. Ei ole tõendatud, et kulutused oleks tehtud hageja või tema ema arvelduskontolt. Kohus ei selgitanud hagejale tõendite esitamise vajadust. Tõendamata on ka kulu riietele. Hageja ei pea maksma oma ema pangalaenu ega kindlustust. Maakohus tuvastas vastuoluliselt otsuses ühes kohas, et kostjal puudub sissetulek, teises aga, et kostja omab tasuvat töökohta. Kohus ei arvestanud, et Covidi tõttu ei ole kostjal võimalik saada erialaarstide vastuvõtule ega uuringutele, mistõttu ei ole õige arstitõendile ja kostja tervislikule seisundile antud hinnang. Täiskasvanud lapse puhul ei ole kostja töövõimelisus oluline. Kohus ei saanud eeldada kostja võimekust elatist tasuda, kui ta ei tuvastanud kostjal vastava varalise võimekuse olemasolu. Kohus ei arvestanud, et kostja on elatist tasunud oma emalt saadud laenu arvel. Kohus ei arvestanud, et kostjal on ülal pidada 2 alaealist last. Kostja ei saanudki tõendada enda vajadusi ega alaealistele lastele tehtavaid kulutusi, kuna kostjal ei ole vara ega raha. Maakohus ei arvestanud, et hageja saab riiklikku peretoetust, millega on osa tema vajadustest kaetud. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära seal osalenud isikud ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb muuta osas, milles kohus ei arvestanud hageja vajadusi osaliselt kaetuks temale perehüvitiste seaduse alusel kuni kooli lõpetamiseni tasutava lapsetoetusega. Samuti tuleb otsuse põhjendusi muuta osas, milles maakohus kirjeldas kostja varalist olukorda. Muus osas ei anna apellatsioonkaebus alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
34.Ringkonnakohus teeb muudetud osas ise uue otsuse, millega vähendab perioodi 09.02.2021 kuni 30.06.2022 eest tasumisele kuuluvat igakuist elatist 183.75 euroni (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2) ja muudab osaliselt maakohtu põhjendusi kostja varalise olukorra tuvastamise kohta. Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus nõustub muutmata osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
35.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti käsitlemata tema vastuväite selle kohta, et osaliselt on hageja vajadused kaetud riikliku toetusega. Sellise
vastuväite esitas kostja 31.05.2021 menetlusdokumendis (t lk 74) ja sellele vastamata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada.
36.Vastavalt peretoetuste seaduse (PHS) §-le 15 on peretoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Sama seaduse § 16 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üheks igakuuliseks peretoetuse liigiks lapsetoetus ja § 17 lõike 2 kohaselt on gümnaasiumis õppival lapsel õigus saada lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni ja kui ta saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või kuni õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Sama sätte lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese lapse kohta 60 eurot kuus.
37.Puudub vaidlus, et hageja õpib 12. klassis ja lõpetab sel aastal kooli ning et ta sai 19aastaseks 28.01.2022. Ringkonnakohtu istungil hageja kinnitas, et saab igakuulist lapsetoetust. Eeltoodu alusel peab ta saama riiklikku lapsetoetust kuni kooli lõpetamiseni, mis tavapäraselt toimub juunikuus. Seega tuleb kuni 30.06.2022 tasumisele kuuluva elatise puhul arvestada, et igakuiselt on hageja vajadustest 60 eurot kaetud lapsetoetusega.
38.Maakohus tuvastas, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 550 eurot. Võttes arvesse ka lapsetoetust, tuleb seega elatise arvestamisel lähtuda summast 550-60=490 eurot, mille tulemusena väheneb perioodi 09.02.2021 kuni 30.06.2022 eest kostjalt väljamõistetav igakuine elatis järgmiselt: 490/2=245x9=2205/12=183.75 euroni kuus.
39.Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et maakohus tuvastas otsuses vastuoluliselt, et kostjal puudub sissetulek ja muu vara (punktis 24), kuid punkti 25 viimases lõigus arvestas elatise suuruse väljamõistmisel, et kostja omab tasuvat töökohta. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu väide punktis 25 on selgelt ekslik ja tuleb jätta otsuse põhjendustest välja, kuna eelnevalt oli kohus tuvastanud, et kostja väidete kohaselt ei oma ta sissetulekut ega mistahes vara.
40.Küll aga on kolleegium seisukohal, et otsuse õigsuse seisukohalt eelmises punktis kirjeldatud maakohtu eksimus tähtsust ei oma. Samamoodi ei avalda otsuse õigsusele mõju kaebuses esiletoodud asjaolu, et maakohus tsiteeris põhjenduste punktis 15 PKS § 97 lõike 1 punkti 2 kehtetut redaktsiooni. Kolleegium möönab, et maakohus kasutas põhjendustes tõepoolest väljendit „täisealiseks saanuna jätkab“, kuigi alates 01.10.2015 kehtivad redaktsioonis kasutatakse väljendit „täisealisena omandab“. Maakohus on asjakohaselt tuvastanud eeldused, millised on vajalikud kehtiva redaktsiooni alusel täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks: laps omandab täisealisena keskharidust; lapsel puuduvad vahendid enda vajaduste rahuldamiseks; kostja on võimeline elatist tasuma. Ka lähtus maakohus otsuse resolutsiooni sõnastamisel kehtivast PKS-i redaksioonist.
41.Vastuseks eelpool käsitlemata kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus hindas kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 asjakohaselt kostja esitatud arstitõendit ja leidis, et see ei tõenda eluliselt veenvalt, et kostjal ei ole tervislikel põhjustel objektiivselt võimalik sissetulekut saada. 18.05.2021 allkirjastatud dokumendil (t lk 81-82) on küll loetletud kostja kõikvõimalikud kaebused, millega ta on perearsti poole pöördunud ja mille alusel on ta saadetud erinevatele uuringutele, kuid
perearsti kokkuvõte, et terviseseisundi probleemidest tulenevalt ei ole patsient võimeline tegema tööd, on nii üldsõnaline, et selle alusel ei ole võimalik tõsikindlalt veenduda, et tõepoolest on kostjal tervisest tulenevalt objektiivselt võimatu teha mistahes tööd, mis annaks võimaluse teenida sissetulekut. Puudub vaidlus, et kostja töövõimelisuse vähenemist ei ole seadustega sätestatud korras tuvastatud. Samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-17-9654 jõustunud otsuses (t lk 6-10) tuvastas kohus varasema otsuse nr 2-07-5767 alusel, et juba 2007. a oli kostja väidetavalt tervisliku seisundi tõttu lõpetanud töölepingu (punkt 18). Ka 2018. a väitis kostja, et tal puudub mistahes vara ja seoses halva tervisliku seisundiga ka töökoht (otsuse põhjenduste punkt 7). Seega on kostjal olnud aastate jooksul võimalik teha ära vajalikud uuringud ja saada asjakohased dokumendid selle kohta, et tema tervislik seisund tõepoolest objektiivselt ei võimalda sissetulekut saada. Seni ei ole kostja selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kuna kostja ei esitanud maakohtus veenvaid tõendeid enda muu sissetuleku kohta ega selle kohta, et kostjal on objektiivselt võimatu sissetulekut saada, leidis maakohus põhjendatult, et tuleb eeldada, et ta on võimeline ülalpidama nii ennast, oma alaealisi lapsi kui hagejat. Kolleegium märgib, et kui töövõimeline isik elatub emalt saadavast laenurahast, on see tema õigus, kuid laen tuleb sel juhul seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise arvestamisel võrdsustada tema sissetulekuga.
42.Kostja väited selle kohta, et maakohus rikkus väidetavalt selgitamiskohustust hageja suhtes (ei selgitanud hagejale tõendamise kohustust jmt), ei saa olla kostja kaebuse aluseks. Isegi kui selline rikkumine oleks esinenud, oleks see saanud rikkuda hageja õigusi ja olla aluseks hagi rahuldamata osa vaidlustamiseks. Hageja on kohtumenetluse ajal olnud esindatud õigusteadmisi omava lepingulise esindajaga, kes sellist rikkumist ei väida.
43.Põhjendatud ei ole kostja väide, nagu ei saaks hageja tõendada enda vajadusi ja / või kulutusi nende rahuldamiseks kolmandate isikute poolt tehtud kulutustega. Asjaolu, kui hagejal või teisel vanemal ei ole varaliselt või muul põhjusel võimalik ise hageja mõnda vajadust rahuldada, ei tõenda, et sellist vajadust hagejal ei ole. Maakohus on asja lahendades võtnud mõistlikult arvesse, et iga inimene, sh ka kostja täisealine laps, vajab elamiseks igapäevaselt toitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ka sellele, et 300 eurot kuus ei ole täisealiseks saanud noormehe toidukuluna ebamõistlikult suur. Kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet toidukulule põhjendusega, et gümnaasiumis on lõunasöök tasuta. Kuna apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendust, miks ei saanud kostja seda vastuväidet maakohtus esitada, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 ja lõike 4 alusel tähelepanuta. Sama põhjendusega jätab kolleegium tähelepanuta kaebuse väited selle kohta, et isale ei ole selge, kus hageja tegelikult elab ning et laenu- ja kindlustusmakseid ei ole põhjendatud hageja kulu hulka arvata. Maakohtus esitas kostja eluasemekuludest vastuväite vaid küttekulule, mida kordab kaebuses. Kolleegium leiab, et elukoht on hagejale vaieldamatult vajalik ning küttekulu emale kuuluvas majas 110:2=55 eurot kuus (arvestatuna, et tõendatud on pelletite aastakulu 1320 eurot; t lk 47) ei ole ülemäärane. Kuigi suvekuudel küttekulu ei ole, on sellise kulu arvestamine 12 kuu peale tavapärane, et ühtlustada tasumisele kuuluva elatise igakuiseid makseid.
44.Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus tuleneb seadusest (PKS § 97 lõike 1 punkt 2). Kui hageja ei lähe peale gümnaasiumit õppima kõrgkooli või kutseõppe tasemeõppesse, lõpeb kostja kohustus elatist tasuda enne tema 21-aastaseks saamist.
45.Maakohtumenetlusega seotud kulude ümberjagamiseks alust ei ole, kuna ringkonnakohtu otsustus ei muuda maakohtu lõppotsustust hagi osalise rahuldamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel võrdeliselt kummagi poole kanda. Kolleegiumi hinnangul kuulub kaebus rahuldamisele u 10% ulatuses. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.
47.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ka toimikust ei nähtu, et tal oleks seoses kaebusega menetluskulusid tekkinud.
48.Hageja nimekirja kohaselt on tema kuluks apellatsiooniastmes tasu lepingulisele esindajale 5 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot. Kolleegium märgib, et jätab tähelepanuta nimekirjas sisalduvad maakohtumenetlusega seotud kulud. Seega kokku palub hageja mõista apellatsioonikuluna kostjalt välja 500 eurot.
49.Kostja vaidleb vastu hageja esindusele kulunud ajale, leides, et 3 tundi vastamiseks kaebusele on üle paisutatud, mõistlik oli kulutada 1 tund. Kohtuistungiks ettevalmistamisele oli mõistlik kulutada mitte üle 30 minuti. Kohtuistungit soovis hageja, seega kostja seda kulu hüvitama ei pea. Ka ei kestnud istung 45 minutit. Üle paisutatud on aeg menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit, kuna maakohtus koostatud nimekirjale tuli lisada vaid paar rida.
50.Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejat esindanud lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse ja kaebuse sisu ning mahtu, samuti vastuse sisu ja mahtu nõustub kolleegium kostjaga, et vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ei olnud esindajal mõistlik ega vajalik kulutada enam kui vastavalt 1 tund ja 30 minutit. Tegemist on tavapärase täisealise lapse elatise vaidlusega, kusjuures sama esindaja esindas hagejat nii alaealisena varasemates kohtuasjades kui praeguses vaidluses maakohtus, mistõttu ei saanud tal kuluda aega asjaoludega tutvumisele ega olulist aega kostja positsiooni selgeks tegemisele. Kostja positsioon võrreldes maakohtumenetlusega ei muutunud. Lisandusid küll mõned uued vastuväiteid (kolleegium juhtis neile eelpool tähelepanu), kuid kogemistega esindajale ei saanud nende osas seisukoha võtmine olulist ajakulu tekitada. Enne kohtuistungit kostja täiendavaid sisulisi materjale ei esitanud. Kohtuistung kestis vastavalt protokollile 37 minutit. Ka see kulu tuleb kostjal hüvitada, sest kostja pidi arvestama, et TsMS § 642 lõike 4 kohaselt on vastustajal õigus taotleda kaebuse läbivaatamist istungil sõltumata sellest, kas apellant on seda soovinud või mitte. 15 minutit kulude nimekirja täiendamiseks on mõistlik ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt oli hageja esindaja vajalik ja mõistlik ajakulu apellatsiooniastmes 1 tund + 30 minutit + 37 minutit + 15 minutit = 2 tundi 22 minutit. Tunnitasu vastab keskmisele mittevandeadvokaadist esindaja tasule. Seega kokku on hageja põhjendatud ja vajalik esindaja kulu apellatsiooniastmes 200 + 37 = 237 eurot, millele käibemaksu ei lisandu ja millest tuleb kostjal hüvitada 90%, s.o 213.30 eurot.
51.Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel menetluskuludelt viivise saamiseks. Taotlus kuulub rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.