lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-12985/19

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12985/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1369
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-12985/9Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-12985

Määruse tegemise aeg ja koht

18.02.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

PŠ hagi MR vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PŠ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja PŠ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov Kostja MR (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hageja osaline hagi tagasivõtmine ja jätta hagi läbi vaatamata nõude osas tõsta MR välja eluruumist XXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXXX, Harju maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriosa nr XXXXXXXX) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.11.2015 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata nõude osas tõsta MR välja eluruumist XXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXXX, Harju maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriosa nr XXXXXXXX) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja MR kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 424 lg 3Hagi tagasivõtmine
TsMS § 425 lg 3Hagi läbivaatamata jätmise kord
4.
Välja mõista MR-lt PŠ kasuks 900 eurot maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks ja 1300 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, kokku 2200 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb MR-l tasuda viivist määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.01.09.2015 esitas PŠ Harju Maakohtule hagi MR vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Harju Maakohus rahuldas 16.11.2015 otsusega hagi osaliselt, kohustades kostjat andma hagejale üle eluruumi asukohaga XXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXXX, Harju maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriosa nr XXXXXXXX) valduse. Kohus jättis rahuldamata kostja samast eluruumist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras väljatõstmise nõude. Menetluskulud jaotas maakohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud summas 250 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 200 eurot.
2.11.12.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 16.11.2015 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi ning kostjalt menetluskulude väljamõistmise taotlust ei rahuldanud. Ühes apellatsioonkaebusega esitas hageja ringkonnakohtule avalduse apellatsiooniastme menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 18.01.2016 määrusega võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse.
3.21.01.2016 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks osas, mille kohta ei ole jõustunud kohtuotsust, põhjusel, et kostja on hageja nõude kohtuväliselt rahuldanud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. 29.01.2016 esitas hageja täpsustatud avalduse, jäädes hagi tagasivõtmise taotluse juurde ning paludes tagastada võimaluse korral pool menetluses tasutud riigilõivust.
4.Kostja sai apellatsioonkaebuse kätte 18.01.2016. 27.01.2016 kirjaga, mille kostja sai kätte 27.01.2016, andis ringkonnakohus kostjale tähtaja hageja 21.01.2016 avalduse ning apellatsioonkaebuses toodud menetluskulude osas seisukoha esitamiseks kuni 01.02.2016. Hageja 29.01.2016 esitatud täpsustatud avaldus on kostjale kätte toimetatud 30.01.2016. Kostja ringkonnakohtule seisukohta hageja hagi tagasivõtmise taotluse ega menetluskulude osas esitanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus hagi osaliseks tagasivõtmiseks tuleb vastu võtta.
6.TsMS § 424 lg 3 teise lause kohaselt, kui kostja ei esita hagi tagasivõtmisele vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kostja sai hageja täpsustatud avalduse kätte 30.01.2016. Kuivõrd kostja ei ole käesoleva ajani esitanud kohtule vastuväidet hagi osalisele tagasivõtmisele, võtab ringkonnakohus hagi osalise tagasivõtmise vastu ning jätab hagi läbi vaatamata nõude osas tõsta kostja välja eluruumist XXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXXX, Harju maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakond registriosa nr XXXXXXXX) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TsMS § 423 lg 1 p 2). Ringkonnakohus tühistab seoses hageja poolt hagi osalise tagasivõtmisega maakohtu otsuse osas,

2(4)

milles maakohus jättis hageja eelnimetatud nõude rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas (TsMS § 425 lg 3).

7.Menetluskulude jaotamine sõltub hagi tagasivõtmise korral asjaolust, miks hageja hagi tagasi võtab. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna nõue on pärast hagiavalduse esitamist kostja poolt rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
8.Järgnevalt määrab ringkonnakohus vastavalt jaotusele kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
9.Hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust on maakohus analüüsinud, hinnates 15.10.2015 ja 19.10.2015 esitatud taotluste alusel hageja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks 900 euro ulatuses, millest 500 eurot moodustab lepingulise esindaja tasu õigusabi eest ajakuluga 5 tundi tunnitasuga 100 eurot ning 400 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt ringkonnakohtu poolt muudetud jaotusele jäävad hageja maakohtus kantud menetluskulud 900 eurot kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 900 eurot.
10.Hageja apellatsioonkaebuses toodud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud apellatsiooniastmes riigilõivust 400 eurot ning lepingulise esindaja tasust 1950 eurot. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnitasuga 150 eurot ning hageja lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: esmane kohtumine kliendiga, maakohtu otsuse analüüs ja erinevate väljavaadete esialgne arutamine – 1 tund; poolte suhete tausta uurimine, sh e-kirjavahetuse põhjal (120 e-kirja) – 2 tundi; tsiviilasja materjalidega tutvumine – 2 tundi; kirjavahetus ja arutelu kohtutäituritega, kas nad saaksid otsuse täita, kui see jõustuks – 2 tundi; telefonikonsultatsioonid – 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi; riigilõivu tasumise korraldamine – 0,25 tundi; kaebuse e-toimikusse sisestamine – 0,25 tundi; kokku 13 tundi. Hageja kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning palus kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus, tutvunud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud osaliselt. Hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingutest tuleb hinnata vajalikuks ning ajamahult põhjendatuks apellatsioonkaebuse koostamine ajakuluga 5 tundi. Ringkonnakohus arvestab eeltoodud ajakulu põhjendatuse hindamisel käesoleva asja keerukust ning esitatud dokumendi sisulist mahtu. Samuti on vajalikud menetlustoimingud riigilõivu tasumise korraldamine 0,25 tundi ja kaebuse e-toimikusse sisestamine 0,25 tundi. Õigusabikulu, mis on tekkinud seoses maakohtu otsuse analüüsiga, loeb ringkonnakohus põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pidada õigusabitoimingute nimekirjas märgitud esmast kohtumist kliendiga ja erinevate väljavaadete esialgset arutamist, poolte suhete tausta uurimist ja tsiviilasja materjalidega tutvumist, kuivõrd tegemist on õigusabitoimingutega, mis on tingitud hageja poolt lepingulise esindaja vahetamisest pärast maakohtu menetlust. Esindaja vahetamist menetluse kestel saab pidada küll lubatavaks, kuid sellega kaasnevaid kulusid ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Samuti ei hinda ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikeks toiminguteks kirjavahetust ja arutelu kohtutäituritega ning telefonikonsultatsioone. Nimetatud toimingud ei ole kohtu poolt ka kontrollitavad, kuivõrd need ei kajastu tsiviilasja materjalides.

3(4)

Seega loeb ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja toimingud põhjendatuteks ja vajalikeks kokku 6 (5+0,25+0,25+0,5) tunni ulatuses. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi teenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta, s.o 144 eurot käibemaksuga, ei ületa ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on füüsiline isik, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hagejale hüvitamisele koos käibemaksuga. Seega kuulub hageja taotlus õigusabi kulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele kokku 900 (6 x 150) euro ulatuses. Samuti tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 400 eurot. Seega on hageja apellatsioonimenetluse kulud kokku 1300 (900 + 400) eurot. Vastavalt jaotusele tuleb hageja menetluskulud 1300 eurot välja mõista kostjalt.

11.Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 2200 (900 + 1300) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise tasumise kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja