nende Hageja: J K (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: S M (isikukood: xxx; elukoht: xxx).
Asja läbivaatamine
07.01.2022 eelistung hageja lepingulise esindaja Irina Vassiljeva ja kostja S M osavõtul, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja J K 24.01.2022 taotlus tõendite kogumiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista välja kostjalt S M hageja J K kasuks igakuine elatis summas 142,10 eurot alates 23.09.2021 kuni hageja J K omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat S M maksma punktis 2 nimetatud elatise hiljemalt 10. kuupäeval J K pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
1(10)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagist nähtub, et kostja on täisealise hageja isa. Hageja elab oma emaga ja asub täielikult ema ülalpidamisel. Kostja keeldub vabatahtlikult osalemast hageja ülalpidamises.
2.Hageja õpib xxx klassis. Hetkeseisuga pole hageja võimeline töötama, kuna jätkab õpinguid. Pingeline õppetöö ja eksamiteks valmistumine ei luba hagejal tööle minna. Pärast koolipäeva hilist lõppu tuleb teha palju kodutöid. Pärast gümnaasiumi lõppu jätkab hageja õpinguid ülikoolis.
3.Hageja esitab kohtule oma kulud viimase 4 kuu jooksul. Hageja elab emaga, kes maksab eluasemekulud. Lisaks on xxx (TV + internet) ja telefoniarved vormistatud hageja ema abikaasa nimele. Hageja leibkonda kuulub kokku 5 inimest. Kulud maikuus: Kommunaalkulud 153,86 : 5 =30,77 eurot (lisa 2 v,t pos 6) xxx 18,74 : 5 = 3, 75 eurot (lisa 3) TV+internet 34,97 : 5 = 7 eurot (lisa 4) Telefon 13,96 eurot (lisa 5) (hageja telefoni number xxx) Toitlustamine 316,87 (lisa 6) Riided ja jalatsid 444,49 (lisa 7) Ravi ja hügieen 11,31 (lisa 8) Koolitarbed 3,10 (lisa 9) Kokku: 831,25 eurot Kulud juunikuus: Kommunaalkulud 91,62 : 5 = 18,32 eurot (vt lisa 2, pos 7) xxx 16,40:5= 3,28 eurot (lisa 10) TV+internet 34,97:5=7 eurot (lisa 11) Telefon 13,96 (lisa 12) Toitlustamine 281,62 (lisa 13) Riided ja jalatsid 522,38 (lisa 14) Ravi ja hügieen 29,67 (lisa 15) Kokku: 899,23 eurot 2(10)
Kulud juulikuus: Kommunaalkulud 95,61:5=19,12 eurot (vt lisa 2, pos 8) xxx 16,40:5= 3,28 eurot (lisa 16 vt pos 1) TV+internet 34,97:5=7 eurot (lisa 17) Telefon 13,96 (lisa 18) Toitlustamine 289,46 (lisa 19) Riided ja jalatsid 274,19 (lisa 20) Ravi ja hügieen 37,2 (lisa 21) Kokku: 644,21 eurot Kulud augustikuus: Kommunaalkulud 94,61:5=18,92 eurot (vt lisa 2, pos 9) xxx 18,84:5=3,77 eurot (vt lisa 16 pos 2) TV+internet 34,97:5=7 eurot (lisa 22) Telefon 13,96 (lisa 23) Toitlustamine 242,29 (lisa 24) Riided ja jalatsid 164,19 (lisa 25) Ravi ja hügieen 33,95 (lisa 26) Koolitarbed 34,88 (lisa 27) Vabaaeg 29 (lisa 28) Kokku: 547,96 eurot Hageja sissetulek hetkel koosneb ainult hageja ema poolsest elatisest, teised sissetulekud tal puuduvad. Antud hetkel kannab ema kõik kulud, mis on seotud hageja vajadustega ja eraldi maksab elatist summas 165 eurot.
4.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatise summas 250 eurot alates 23.09.2021 kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda 10. kuupäeval J K pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja vastuväited on tõendamata. Hageja ei nõustu väitega, et koolihariduse jätkamine oli hageja valik ja gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik. Hageja tulevik sõltub kooli lõpetamisest. Ülikooli sisseastumisel on kohustuslik ka 12. klassi lõpetamine. Seetõttu on ilmselge, et soovides oma tulevikku korraldada, omandab hageja täieliku hariduse.
6.Eelistungil märkis hageja, et kostja varjab sissetulekuid. Kostjal on auto, liisingukohustused. Pangaväljavõtteid pole esitanud. Kostjal olid rahalised võimalused, siis ka ei maksnud elatist. Hagejal õde, kaksikud. Umbes 18 000 eurot 2 lapse peale on kostja võlgnevus.
7.24.01.2022 esitas hageja kohtule taotluse tõendite kogumiseks, millega hageja palub kohtul kohustada krediidiasutusi teatama kohtule, kas kostjal on nimetatud pankades konto ja kui on, siis esitada konto väljavõte 12 kuu jooksul kuni väljavõtte esitamiseni ja kontojääk väljavõtte esitamise seisuga. Vajalik on tuvastada kostja varaline seis, et hinnata, millises ulatuses on kostja võimeline ülalpidamiskohustust hageja ees täitma. Hageja on seisukohal, et tõendi kogumine on vajalik, sest kostja ei ole esitanud enda sissetulekute kohta täielikke andmeid.
KOSTJA VASTUS
3(10)
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et: ei ole võimeline tasuma hagejale elatist, kuna 14. juunil 2021 kostja koondati ja praegu ei oma ta töökohta; kostja ainukene sissetulek on töötukassa poolt makstav hüvitis summas 16,62 euro päevas, millest arvutatakse maha tulumaks. Seega, keskmiselt 498,60 euro kuus, millest arvutatakse maha tulumaks; kostja ei ole võimeline leidma endale töökohta; kostja haigestus raskelt aastal 2016 (infarkt) ning selle järel diagnoositi tal aastal 2018 diabeet ja hüpertensioon. Kostja vajab kallist ravi ning praegu on töövõimetuse vormistamisel.
9.Kostja lisab, et hageja on täiskasvanud inimene, kes otsustas jätkata õpinguid gümnaasiumis ilma kostjaga nõu pidamata, teades, et 12 klassis saab täisealiseks. Hageja pidi arvestama, et alatest 18-aastaseks saamisest peab ta end ise ülal pidama. Õppimine gümnaasiumis ei ole kohustuslik. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole võimeline töötama. Hageja saab leida endale töö nädalavahetusel ja samuti teha lisatööd õhtuti, nagu seda teevad enamus tudengid ja gümnaasiumi õppilased.
10.Samuti kostja on seisukohal, et hageja vajadused toidule, riidetele ja jalatsitele, telefonile on ülepaisutatud. Samuti arusaamatu, mis kulu on vaba aeg.
11.Õppimine gümnaasiumis lõpeb juunis 2022. aastal. Juhul, kui kohus otsustab, et nõue kuulub rahuldamisele, siis hageja ei saa nõuda elatist rohkem kui kuni juuni 2022, s.o. gümnaasiumi lõppemiseni.
12.Eelistungil märkis kostja, et tegeleb töö otsimisega, kuid tervislikel põhjustel mõned tööd võimatud, lisaks ei valda eesti keelt. Ravikulud on suured, umbes 40 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on xxx aastane ema ja kuna kostja rahast ei piisa, elavad ema pensionist. Emal haigusi palju, sh xxx. Korterist väljas ei käi. Sissetulekutest piisab korteriks ja toiduks. Kostjale kuulub vana sõiduk, mida kasutab väga harva, nt kui haiget ema sõidutada vaja. Liisinguid ja laene ei ole.
13.Kostja märkis, et ei ole kohustatud esitama tõendeid oma kulude ja sissetulekute kohta, kuna see on konfidentsiaalne info. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse 4(10)
õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja on täisealine laps; kostja on hageja isa; hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; hageja õpib xxx xxx. klassis (tlk 5).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 250 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
18.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) hageja ei ole õpingute jätkamist kostjaga kooskõlastanud; (iii) tema töövõime on piiratud; (iv) hagejal puuduvad takistused endale sissetuleku teenimiseks; (v) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud ja ülemäärased; (vi) hageja saaks elatist nõuda kuni gümnaasiumi lõppemiseni.
19.Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Hageja on põhistanud, et pärast koolipäeva tuleb tegeleda koduste ülesannetega ning, et sellise elukorralduse kõrvalt piisavalt tasuva töö leidmine ei ole võimalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Kostja väide, mille kohaselt puudub kostjal elatise tasumise kohustus, kuna hageja ei ole oma õpingute jätkamist kostjaga kooskõlastanud, on alusetu ega põhine seadusel. Hagejal saab vabalt valida, kus ja mil viisil oma õpinguid jätkata ega pea seda täisealisena oma vanematega kooskõlastama.
20.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10).
21.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud (nelja kuu näitel) on keskmiselt 724,91 eurot. Kulude koosseis on järgmine: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud (korteri kommunaalkulud) Elekter Sidekulud (TV + internet) Telefonikulu (hageja tel nr on xxxx) Toit Riided ja jalanõud Tervisehoid ja hügieen
21,78 3,52
13,96 282,56 351,31 28,03 5(10)
Koolitarbed Vaba aeg
9,50 7,25
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
Kommunaalkulud (KÜ arved)
21,78
Elekter
3,52
Sidekulud (TV + internet)
Telefonikulu (hageja tel nr on xxxx)
13,96
Toit
Kohtu kommentaar Tõendid tlk 7. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 8, 23, 37. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 9, 24. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõend tlk 10, 25. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on ülepaisutatud, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 11-18, 26-32. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on ülepaisutatud, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks üksnes hageja poolt tarbitud toiduga. Hageja on ise märkinud, et peres on viis liiget, mistõttu võib eeldada, et tõendid hõlmavad osaliselt ka nende kulu. Siiski leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud 200 euro ulatuses.
6(10)
Riided ja jalanõud
Tervisehoid ja hügieen
28,03
Koolitarbed
9,50
Vaba aeg
7,25
Kokku:
Tõendid tlk 19-20, 33-35. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on ülepaisutatud, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 351,31 eurot (so aastas 4 215,72 eurot). Tõenditelt nähtuvad ostud ei ole eelduslikult üksnes hagejat puudutavad (nt 19.03.2021 on ostetud kleit 5-10 aastasele jne). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses kuus (s.o 600 eurot aastas). Tõendid tlk 21, 36. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid tlk 22. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Tõendid hagi lisa 28. Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et kulu on arusaamatu, kuid ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole kulu suurust sisuliselt vaidlustanud. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik.
341,04 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 341,04 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 170,52 eurot kuus (341,04 / 2).
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla 7(10)
miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
24.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit.
14.juunil 2021 kostja koondati ja praegu ei oma ta töökohta. Kostja ainukene sissetulek on töötukassa poolt makstav hüvitis summas 16,62 euro päevas (s.o 498,60 euro kuus), millest arvutatakse maha tulumaks. Kostjal on varasem elatise võlgnevus 18 000 eurot. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja ei tegutse ettevõtluses ning talle ei kuulu kinnisvara. Kostjale kuulub sõiduk xxx (reg nr xxx). Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks laenukohustusi. Kohus on eelistungil kohustanud kostjat esitama järgmised tõendid ja asjaolud: • esile tuua detailselt raviga seonduvad kulud ja esitada neid kinnitavad tõendid; • esitada kõikide pangakontode väljavõtted 1 aastase perioodi kohta; • esile tuua igakuised kulud lisaks raviarvetele ja esitada nendega seotud tõendid. Kostja on hilisemas vastuses keeldunud kohustust täitmast. Seega loeb kohus, et kostja igakuised kulud on tõendamata. Kostja sissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist on seega ca 400 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada. Tallinnas on tasuta ühistransport ning sõiduki omamise huvi ei kaalu üles hageja huvi saada seaduses sätestatud ülalpidamist. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale kulupõhises ulatuses elatist tasuda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja 24.01.2022 taotluse tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 442 lg 5). Hageja soovis nimetatud tõenditega tõendada, et kostja majanduslik seisukord on elatise tasumiseks piisav. TsMS § 230 lg 5 tõendite kohtupoolse kogumise regulatsioon annab kohtule diskretsiooniõiguse. Kohus leiab, et tõendite kogumine ei anna asja lahendamisele juurde, kuna kohus on juba asunud ülal seisukohal, et kostja majanduslik seisukord on elatise tasumiseks piisav. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on eelistungil andnud kostjale võimaluse oma vastuväiteid tõendada, kuid kostja on selle võimaluse kasutamata jätnud. Seega tuleb lugeda, et kostja vastuväited on tõendamata.
25.Kostja on märkinud, et tema töövõime on piiratud. Eesti Töötukassa 08.12.2021 otsusest (tlk 66-67) nähtub, et kostjal on osaline töövõime kestusega 30.11.2021 – 29.11.2026. Otsusest tuleneb, et kostjal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. Sotsiaalkindlustusameti 09.12.2021 otsusest (tlk 68-69) nähtub, et kostjal ei tuvastatud puude raskusastet ega määratud puudega tööealise inimese toetust. Otsusest tuleneb, et puude raskusastet ei tuvastatud, kuna kostja terviseseisundist tulenevalt ei esine temal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid. Sellest johtuvalt ei määratud ka rahalist toetust.
8(10)
Eeltoodust nähtub, et kostja töövõime võib küll olla mingil määral piiratud, kuid siiski ei välista see ega ole seni ka takistanud sissetuleku teenimist. Kostja on tööealine ning suuresti ka töövõimeline – sellele viitab ka asjaolu, et kostja töövõime väidetava piiravad haigused said alguse juba 2016. a ja 2018. a, kuid kostja jätkas töötamist. Alles 14. juunil 2021 kostja lõpetas töötamise, kuid mitte tervisest tulenevalt, vaid seetõttu, et ta koondati. Seega on kohus seisukohal, et töövõimega seonduv ei välista käesoleval juhul hagi (osalist) rahuldamist.
26.Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 142,10 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 2 kuuse (juuli-august; õppetöö lõppeb üldjuhul juunikuus) suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 170,52 = 2604,87) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 142,10 eurot (1705,20 / 12).
27.Kostja on märkinud, et elatis tuleks välja mõista kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohus kostjaga ei nõustu ning märgib, et lähtub siinkohal seaduse sõnastusest (PKS § 97 p 2). Kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab gümnaasiumiõpingud, kuid ei jätka õpinguid kõrgkoolis, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda ning hagejal õigust elatist nõuda.
28.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 142,10 eurot alates 23.09.2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
29.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10. kuupäeval hageja pangakontole selgitusega: „elatis“.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (250 x 9). Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 9(10)
kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.