2-21-1500/47 - Perekonnaõigus - Muud perekonnaasjad hagimenetluses - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus Ž.G (hageja) esitas 29.01.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse A.G (kostja) vastu ühisvara kasutamise otsustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjast lahutatud, pooled ei suhtle 12 aastat. 29.01.2021 seisuga kuulub ühisvara hulka 3-toaline korter xxxx, suvila xxxx ja sõiduauto xxxx (xxxx). A.G registreeritud elukohaks on xxxx, kus elab tema ema. Viimastel aastatel elas korteris xxxx ainult kostja, alates detsembrist 2020 elab ka hageja. Hageja palub teha otsus ühisvara kasutamise õiguse kohta – määrata eraldi elukoht ja vabastada korter xxxx kostja asjadest määratud tähtajaga, kuni kostja esitab kohtule ühisvara jagamise avalduse ja otsuse tegemiseni. 23.03.2021 hageja täpsustas, et vaidlusalune korter tuleks jätta tema kasutusse tingimusel, et hageja tasub kõik eluaseme kulud. Kostja hagivastus Kostja ei ole esitatud hagiga nõus ning vaidleb sellele vastu. Hageja sooviks on ilmselt ainuisikuliselt kasutada poolte ühisvaraks olevat korteriomandit (xxxx). Selles korteris hageja tegelikkuses ei ela, tal on küll korteri võtmed. Seega hagejal on õigus ja võimalus korteri kasutamiseks. Kostja maksab korteriga seotud kulud, hageja seda aastate jooksul teinud ei ole. Hageja ei ole märkinud, millisel moel soovib ta korterit kasutada. Kui hageja sooviks on kasutada vaidlusalust korterit tervikuna, siis see on vastuolus hea usu põhimõttega. Poolte kokkuleppel on vaidlusaluse korteri kasutajaks kostja. Kostja soovib esitada vastuhagi ühisvara jagamiseks, sest olemasolev jagamata ühisvara on probleemiks nii hagejale kui ka kostjale. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Vastuhagi A.G esitas kohtule 18.07.2021 vastuhagi ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti xxxx ning lahutati xxxx. Poolte abielu kestel oli poolte poolt omandatud ning hageja nimele registreeritud korteriomand asukohaga xxxx (xxxx, xxxx) ning kostja nimele registreeritud suvila asukohaga xxxx (xxxx, omandatud xxxx). Korteriomand on vaidluse objektiks, mistõttu selle ei hageja ega kostjale jätmine ei ole mõistlik. Mõlemal poolel puudub ka rahaline võimalus korteriomandi väljaostmiseks. Seega tuleks korteriomand müüa avaliku enampakkumise teel. Suvila oleks õiglane jätta kostja ainuomandisse hagejale kompensatsiooni maksmisega. Kostja on suvilaga tihedalt seotud, s.o viibib seal, hoolitseb territooriumi eest, tasub makseid. Kostja leiab, et suvila väärtuseks on 5 000.00 eurot, millest pool (2 500.00 eurot) tuleb maksta hagejale. A.G palub seega lõpetada poolte varaühisus ning tunnistada poolte ühisvaraks korteriomand asukohaga xxxx ja kinnistu asukohaga xxxx. Jagada poolte korteriomand selliselt, et müüa 2/5

Kohus tutvunud poolte seisukohtadega ja kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Puudub vaidlus, et poolte abielu sõlmiti xxxx, poolte abielu lahutati xxxx kohtuotsusega (xxx) (xxxx). 01.07.2010 jõustunud (s.o hetkel kehtiva) perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 kehtivas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Toimiku materjalidest ei nähtu ning puudub vaidlus, et pooled ei ole abieluvaralepingut sõlminud, seega kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Poolte vaheline varaühisus lõppes seega abielu lahutamise otsuse jõustumisega 20.12.2008. 3/5

PKS § 37 lg 11 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ning kooskõlas PKS § 210 lg 2 sätestatuga tuleb vara kuulumine ühis- või lahusvara hulka kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. Kuna poolte abielu oli lahutatud xxxx ja kehtiva PKS § 210 lg 3 tulenevalt, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni, siis poolte kui abikaasade ühisvaraks on vara, mida nad on omandanud kuni xxxx. Ka kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel, abielu kestel abikaasade omandatud vara on ühisvara. Poolte ühisvaraks on seega abielu kestel omandatud ning hageja nimele registreeritud korteriomand asukohaga Xxxx(kinnistu xxxx, omandatud xxxx) ja kostja nimele registreeritud suvila asukohaga Xxxx(kinnistu xxxx, omandatud xxxx) (xxxx). Pooltel selles osas vaidlus puudub. Hageja on palunud jätta korteriomand asukohaga Xxxx tema kasutusse. Seoses esitatud hagiavaldusega märgib kohus järgmist. PKS § 68 lg 1 kohaselt, kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid. Poolte esitatud seisukohtadest nähtub, et hageja, vaatamata võtmete olemasolule, vaidlusaluses korteris tegelikkuses ei ela, korteris elab kostja. Hageja ei ole ka ühtegi mõjuvat põhjust ega tähtsat asjaolu, miks peaks kostja vaidlusalusest korterist välja kolima ning hageja sinna sisse kolima, esitanud. Samas on esitatud tõenditest nähtuvalt hageja sooviks olnud mitte ühisvara (korteriomandi) kasutamise otsustamine, vaid siiski poolte ühisvara jagamine. Hageja on sellele korduvalt oma menetlusdokumentides osutanud. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kohus selgitab, et kuna ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt RKTKo 2-16-15236, p 18). Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul mõlema kaasomaniku huve vastavalt poolte esitatud asjaoludele. Kostja on täpsustatud vastuhagis palunud poolte ühisvara jagada selliselt, et nii korteriomand Xxxx kui ka suvila Xxxx müüakse avalikul enampakkumisel ning nende müügist saadav raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Hageja ei ole selles osas oma seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja pakutud ühisvara jagamise viis on olukorda ja poolte senist läbisaamist arvestades mõistlik ning põhjendatud. Ühisvara tuleb kohtu hinnangul jagada kostja nõude alusel, s.o korteriomandi ja kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel 4/5