Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. märts 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17056
Kohtuasi
X hagi Y vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1558,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Allan Valk
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde Y 14. jaanuaril 2022 apellatsioonkaebusega esitatud dokumentaalset tõendit (Saue Vallavalitsuse 22. detsembri 2021. a korraldus nr 1345 lapse asendushooldusteenusele suunamise kohta).
2.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17056 muutmata.
3.Harju Maakohtu 15. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-17056 on jõustunud osas, milles maakohus mõistis Y-lt X kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates
novembrist 2020 kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24. oktoober 2025.
4.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud kummagi poole enda kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, laps) esitas 18. novembril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja, ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 1. august 2020. a kuni 17. november 2020. a eest 1041,46 eurot ja alates 18. novembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 20. oktoobri 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7870 Q-lt (isa) hageja ülalpidamiseks välja elatis, kuid hageja elab alates 1. augustist 2020 isa juures. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Lisaks hagejale peab isa andma ülalpidamist veel ühele lapsele, makstes elatist 292 eurot kuus. Hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused on järgmised: toidukulud 200 eurot; kulutused hügieenitarvetele 30 eurot; taskuraha 60 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; kulutused meelelahutusele 60 eurot; kulutused koolitarvetele 25 eurot; kulutused ravimitele, vitamiinidele 15 eurot; kulutused iluteenustele 40 eurot; kulutused mobiiliteenustele 15 eurot; kulutused televisioonile ja internetile 6 eurot; ning eluasemekulud 33 eurot. Peretoetus 60 eurot kuus laekub kostjale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on tal tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime. Tema igakuise sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused. Kostja ei käi tööl ja on oma elukaaslase ülalpidamisel. Kostjale kuulub pool tema elukohaks olevast korteriomandist, muu registervara puudub. Kui laps elas koos emaga, siis tekkis isal võlgnevus lapse ees. Kostjale laekus peretoetus kuni 2021. a veebruarini. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kelle kasuks on välja mõistetud igakuine elatis 50 eurot. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 50 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 15. detsembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 1. august 2020. a kuni 17. november 2020. a eest elatise 927,39 eurot, perioodi 18. november 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest elatise 260 eurot kuus, perioodi 1. märts 2021. a kuni 31. oktoober 2021. a eest elatise 200 eurot kuus ja alates 1. novembrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24. oktoobrini 2025 elatise 50 eurot kuus ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kostja puuduv töövõime ja raske puue. Kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 416,92–461,59 eurot koos sotsiaaltoetusega 41,17 eurot. Kostja ja tema elukaaslase kaasomandis on nende ühiseks elukohaks olev korteriomand asukohaga XXX. Kostjale kuulus mootorratas Harley-Davidson FLH registreerimisnumbriga XXXX (mootorratas), mille kostja müüs oma elukaaslasele 3. mail 2021 sõlmitud müügilepingu alusel 3000 euro eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole raha
selle eest saanud, mh ei tõenda seda asjaolu, et pangakonto väljavõtetest ei nähtu kõnealuse summa laekumist, sest tasumine võis toimuda ka sularahas. Kostja on saanud peretoetust 60 eurot kuus kuni 2021. a veebruarini ja seega ka perioodil, mil hageja elas juba isa juures. Arvestades, et kostjalt on Harju Maakohtu 10. aprilli 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3396 mõistetud välja teise alaealise lapse ülalpidamiseks elatis 50 eurot kuus arvestusega, et kostjal on kaks alaealist last, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 50 eurot kuus. Küll aga tuleb elatis esialgu välja mõista suuremas ulatuses mootorratta võõrandamise tulemusena saadud 3000 euro ja perioodil 1. august 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a saadud igakuise peretoetuse 60 eurot arvel. Kuna hageja seaduslik esindaja ei ole enda sissetulekuid tõendanud ning on nõustunud kompromissi korras elatisega 200 eurot kuus, saab eeldada, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 400 eurot kuus. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust isa täitmata kohustus lapse ees, kuivõrd kummagi vanema iseseisev kohustus lapse ees ei ole omavahel tasaarvestatav. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja perioodi 1. august 2020. a kuni 17. november 2020. a eest elatis 927,39 eurot, perioodi 18. november 2020. a kuni 28. veebruar 2021. a eest elatis 260 eurot kuus ja perioodi 1. märts 2021. a kuni 31. oktoober 2021. a eest elatis 200 eurot kuus ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 50 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 18. novembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja elab lapse isa käitumise tõttu alates 14. detsembrist 2021 ajutiselt XXX. Samuti on lapse isal endiselt elatise võlgnevus. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu mootorratta eest raha saamine. Paljasõnaline on maakohtu järeldus, et kostja võis raha saada näiteks sularahas. Kostjal ei ole ka võimalik tõendada raha mittesaamist. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8) ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
7.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ning elatise alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni rohkem kui 50 eurot kuus (vt apellatsioonkaebuse täpsustus, p 3; tl 176 ja pöördel). Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates 18. novembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Kostja esitas apellatsioonkaebusega uue dokumentaalse tõendi (Saue Vallavalitsuse
22.detsembri 2021. a korraldus nr 1345, mille kohaselt suunati laps vanema avalduse alusel
14.detsembrist 2021 kuni 90 päevaks asendushooldusteenusele XXX). Kostja põhistab uue tõendi asja juurde võtmise taotlust sellega, et see iseloomustab isa, kes on oma lapse ees ise elatisvõlgnik, säästes selliselt oma rahalisi vahendeid. Hageja vaidleb tõendi vastuvõtmisele vastu, sest see ei oma apellatsiooniastmes vaidluse all olevate asjaolude lahendamisel tähtsust.
TsMS § 652 piirab oluliselt uutele asjaoludele tuginemist apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. Lisaks tuleb arvestada, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Praegusel juhul on korraldus koostatud pärast maakohtu otsuse tegemist. Seega on selle esitamine apellatsioonimenetluses TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatav. Samas leiab kolleegium, et nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ja tuleb seetõttu jätta vastu võtmata. Apellatsiooniastmes ei ole vaidluse all igakuine elatisnõue 50 eurot kuus alates 18. novembrist 2020 (e tulevikku suunatud elatis) ning elatisnõude lahendamise eeldusena ei oma tähtsust vanema iseloom.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab isa juures alates 1. augustist 2020 ning kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled tagasiulatuva elatise üle, s.o periood alates 1. augustist 2020 kuni 17. novembrini 2020 ning sealt edasi 50 eurot ületava elatise väljamõistmise üle. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 esimese lause järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
9.1.Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on põhjendatud ja kostja saab seda teha mootorratta müügist saadud 3000 euro ja igakuise peretoetuse 60 euro arvelt. Kostja selle maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolu tuvastamisel, et kostja sai mootorratta müügist 3000 eurot, menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Samuti sai kostja peretoetust 60 eurot kuus, mida ta ei kasutanud lapse ülalpidamiseks. Müügilepingust kui dokumentaalsest tõendist nähtub, et mootorratta ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna 3000 eurot (tl 149, müügilepingu p 1). Müügilepingu p 4 järgi läheb omandiõigus sõidukile üle vahetult pärast ostuhinna tasumist. Mootorratas on registreeritud uue omaniku nimele 7. mail 2021 (tl 106).
9.2.Põhjendamatu on kostja etteheide, et ta ei saa negatiivset asjaolu, s.o raha mittesaamist, tõendada. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendas oma väidet, et kostja majanduslik olukord võimaldab elatist tasuda, müügilepinguga. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Kolleegium nõustub maakohtuga, et üksnes asjaolu, et kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu mootorratta eest raha saamine, müügilepingus kokkulepitut ümber ei lükka. Samuti ei lükka see ümber asjaolu, et müügilepingu kohaselt on kostjal õigus saada mootorratta müügi eest 3000 eurot.
9.3.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja varaline seisund võimaldab tasuda alates elatishagi esitamisest hagejale elatist rohkem kui 50 eurot kuus kuni 31. oktoobrini 2021. Vanemal on kohustus hankida nii endale kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13; 7. veebruari 2018. a
otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Eeltoodust tulenevalt saab kostja tasuda elatist rohkem kui 50 eurot kuus oma vara arvel, kahjustamata sellega enese tavalist ülalpidamist töövõimetoetuse arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
11.Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegium ei näe praeguses asjas põhjust sellest regulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Seega jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.