Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-12570
Tsiviilasi
A.A. hagi L.I. vastu elatise saamiseks 1098 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.I. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja: L.I., ik XXXXXXXXXX Vastustaja/hageja: seaduslik esindaja S.I.
A.A.,
ik XXXXXXXXXX,
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 26. novembri 2021. a otsus alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha uus otsus, millega mõista alates
1.jaanuarist 2022 välja elatis 213 eurot ja 44 senti kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muumata.
Rahuldada A.A. hagi L.I. vastu elatise saamiseks osaliselt.
3.2.Mõista L.I. hageja A.A. kasuks välja elatis alates 1. detsembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 summas 292 eurot.
3.3.Mõista L.I. hageja A.A. ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2022 kuni 11. augustini 2029 elatis 213 eurot 44 senti kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
3.4.Elatis tuleb kanda iga kuu 14. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja S.I. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.
3.5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg-le 1, § 164 lg-le 1.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja, laps) esitas 11. augustil 2021 hagi elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja S.I. ja L.I.i (kostja) abielust sündinud laps. Vanemate abielu on lahutatud, kostja ei ela koos hagejaga umbes kaks aastat. Kostja maksab hagejale ebaregulaarselt elatist 200 eurot kuus, mis on vähem kui kokkulepitud 290 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud alammäär, alates 11. augustist 2021.
15.novembril 2021 toimunud kohtuistungil palus hageja välja mõista elatise alates
1.detsembrist 2021.
2.Kostja nõustus vastuses hagiavaldusele maksma elatist 200 eurot kuus, kohtuistungil pakkus kostja elatise summaks 200-220 eurot kuus. Kostja väitel on ta tasunud elatisena erinevaid summasid (200, 230, 250 eurot kuus). Kostja maksab praegu võlgnevusi Bondorale, seetõttu ei suuda maksta elatist 292 eurot kuus. 292 eurot suudab maksta enda hinnangul 3 aasta pärast. Kostja töötasu on 900-950 eurot kuus.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 26. novembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates 1. detsembrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXX. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Maakohus märkis, et perekonnaseaduses (PKS) ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd PKS § 101 lg-s1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leidis maakohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud registritesse. Maakohus tuvastas, et hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand Kohtla-Järvel, kus ta elab koos hagejaga, ning kostjale kuulub korteriomand samuti
Kohtla-Järvel, kus elab kostja. Hageja seaduslikul esindajal ega kostjal sõidukeid ei ole. Kostjal ei ole peale hageja teisi alaealisi ülalpeetavaid. Kostja viitas elatise suurusega seoses teistele võlgnevustele. Maakohus selgitas, et võlgnevuste tasumise kohustus ei ole seadusest tulenevalt selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks vähendada väljamõistmisele kuuluva elatise summat. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus ja/või teise alaealise lapse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud ei töövõimetuse ega teise alaealise lapse olemasolu, seega puudub seadusest tulenev alus elatise vähendamiseks/väljamõistmiseks seadusega ettenähtust väiksemas määras. Maakohus selgitas, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas 15. detsembril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 26. novembri 2021. a otsuse resolutsiooni p 2 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 170 eurot kuus alates 1. detsembrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXX, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus apellatsioonmenetlusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Maakohus oleks pidanud välja uurima, kas esinevad PKS § 102 lg s 2 sätestamata mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks. Võlakohustus, mille tasumise tõi kostja maakohtule põhjenduseks, miks ei ole võimalik maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras, on tekkinud abielu kestel võetud laenust. Kostja leiab, et arvestada tuleb mõlema vanema panusega. Lapse ema on töötu ega saa seega panustada lapse ülalpidamisse sama suurt summat nagu maakohus mõistis välja isalt. Maakohus jättis täitmata ka selgitamiskohustuse. Kohus oleks pidanud selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kostja palub määrata elatise suuruseks 200-170 eurot kuus. Kostja leiab, et kui arvestada lapse tegelike vajadustega, saab lapse kõik vajadused katta, kui kumbki vanem panustab lapse ülalpidamisse 170 eurot kuus. Vastuses kohtunõudele palub kostja arvestada PKS muudatustega ning alternatiivselt apellatsioonkaebuses toodule määrata igakuine elatis baassummas 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud perehüvitiste seaduses § 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest, kokku hagiavalduse esitamise päeva seisuga 213,44 eurot. Kostja keskmine kuusissetulek ajavahemikul jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2021 on 1089 eurot 39 senti.
6.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuses kohtunõudele märkis hageja seaduslik esindaja, et ei tööta ajutiselt ning teda aitavad materiaalselt ema ja tädi. Hageja esindaja esitas konto väljavõtte perioodi 1. august 2021 kuni 20. jaanuar 2022 kohta. Sellest nähtuvalt maksab kostja elatist süstemaatiliselt vähem. Hageja esindaja esitas hageja kulude nimekirja, mille kohaselt hageja ülalpidamiseks kulub kokku 580 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise
väljamõistmiseks alates 1. jaanuarist 2022 osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 1. jaanuarist 2022 summas 213 eurot ja 44 senti. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, mis võimaldaksid vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr , 2-15-15909, p 12). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu
28.oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne
1.jaanuari 2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus leidis õigesti, et kostja puhul nimetatud mõjuvaid põhjusi ei esine. Kostja väitel maksab ta tagasi kostja ja hageja esindaja abielu ajal võetud laenu. Hageja esindaja väitel ei ole tema laenuvõtmisest teadlik. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid laenu olemasolu, kohustatud isikute ega tagasimaksete suuruse ja tagasimaksmise perioodi kohta. Seega ei ole kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, kuna kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolude pinnalt ei esine asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
9.Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada.
10.Ringkonnakohus peab seega alates 1. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel miinimumvõi baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 217 2. PKS § 217 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kostja on elatise suuruse muutmist nõudnud alternatiivselt seaduse muudatusele tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus arvestada alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate muudatustega elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
11.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal
indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.
12.Ringkonnakohus leidis eelevalt, et kostja ei ole ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära tõendanud. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213 eurot 44 senti (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
13.Ringkonnakohus leiab, et menetluses ei ole tuvastamist leidnud, et hageja vajadused ületaksid alates 1. jaanuarist 2022 seaduses kehtestatud miinimummäära. Hageja on enda kulutused esitanud osaliselt ülepaisutatuna. Arvestades hageja ema sissetulekut, lastetoetust ning hageja senist elustandardit, ei ole 580 eurot kuus hageja kulutuste katmiseks hädavajalik. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja igakuised põhjendatud kulutused saab alates 1. jaanuarist 2022 katta pooles ulatuses kostja poolt baassummas tasutava elatise arvelt.
14.Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt väljamõistetud elatist alates 1. jaanuarist 2022 õigusliku olukorra muutumisele tuginedes ja mõistab välja elatise 213 eurot ja 44 senti kuus.
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.