Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

1.K V (hageja) oma seadusliku esindaja ema T V kaudu esitas 13.07.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse D Z (kostja) vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid 2016. a augustist kuni 2017. a veebruarini hageja ema ja kostja vabaabielus. Elasid hageja seadusliku esindaja korteris. Hageja sündis XXX. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei olnud hageja sünni ajamomendil seaduslikult abielus. Hageja seaduslik esindaja ei olnud hageja sündimise ajal abielus teise mehega. Mitte ükski meesterahvas ei tunnistanud oma isadust vastsündinu suhtes, seetõttu ei ole hageja sünnitunnistusele isa andmeid kantud. Seega ei olnud ühtki meest hageja isana kindlaks tehtud. Hageja sündis XXX. Perekonnaseaduse § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik 23.11.2016 kuni 19.02.2017 enne lapse sündi. Seega oli last eostatud ajavahemikul, kui kostja ja hageja ema vahel on koos elavate isikute suhted olnud.

Tsiviilasi nr 2-21-10987

Hageja (laps) pöördub kohtusse hageja kostjalt (mees) põlvnemise tuvastamiseks. Juhul kui kostja omapoolses vastuses hagiavaldusele vaidlustab isaks olemise fakti, taotleb hageja seaduslik esindaja DNA testi tegemist isast põlvnemise tõestamiseks. Juhul kui kohus tuvastab, et hageja põlvneb kostjalt, on vajalik teha tema sünnitunnistusele muudatus ning kanda jaosse “isa”, et K V isa on D Z. Hageja elab koos oma seadusliku esindajaga. Kostja ei osale hageja kasvatamises. Kostja ei osuta hagejale ka rahalist abi. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt endale elatisraha. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatisraha miinimummäär, mis on 292 eurot. Hageja seaduslik esindaja palub kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 162.

menetluskulude

jaotamisel

juhinduda

2.Viru Maakohus 04.08.2021. a määrusega võttis hagi menetlusse ja andis kostjale aja esitamaks vastust. 3.Kostja ei esitanud vastust hagile.

MENETLUSKULUD

TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Et kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus kindlaks määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(3)

Tsiviilasi nr 2-21-10987

Osapooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.