Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-122933

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

KOSTJA VASTUS HAGILE

2-15-122933

Väga oluline on anda teada mis nõudega üldse tegu on. Kostja tegi hagejale konkreetse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mis arvestas reaalseid võimalusi laenu tagasimaksmiseks. Ühtlasi oleks kompromiss aidanud vältida ka lisaks kohtutäituri kulusid. Aktiva Finants ei olnud sellega nõus.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-15-122933

võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Nõude loovutamise teatis on adresseeritud võlgniku elukoha aadressile *, mis on ka praegu võlgniku kontaktaadressiks kohtuga. Kohus leiab, et nõude loovutamine on toimunud kostjale kohase teatise saatmisega, seetõttu ei ole põhjendatud võlgniku (kostja) keeldumine kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale (hagejale). 11.01.2016.a. tegi kohus kostjale määrusega ettepaneku soovi korral viivise vähendamise taotluse kohtule esitamiseks. 22.01.2016.a. teatas kostja E. Sommer kohtule, et tema arvates on hageja poolt esitatud kõrvalnõuded põhjendamatult suured. Kostja selgitas, et ta on sisuliselt maksejõuetu ja võlausaldajatel on ainus võimalus raha tagasi saada, kui nõustuvad maksegraafikuga. Kostja võttis endale laenulepingu sõlmimisega kohustuse AS Krediidipank Finants ees tasuda laenumaksed vastavalt graafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt AS Krediidipank Finants lepingu p.-le 1.2.– kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,041% iga maksmisega viivitatud päeva eest (aastane viivis 14,90%). Alates lepingu ülesütlemisest 26.09.2014.a. kuni hagi esitamiseni 15.12.2015.a. on möödunud 445 päeva, mis teeb viivise suuruseks 463,34 eurot (2552,02x445x0,041%). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 463,34 eurot ja täiendava jooksva viivise nõudes (ühe aasta kohta 381,91 eurot) kuni summani 2552,02 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,041% päevas arvestades viivist peale lepingu ülesütlemist. VÕS § 113 lg 1 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo nr 3-2-1-43-13, p 14). VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lisaks poolte esitatud asjaoludele tuleb kaaluda viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7, seetõttu võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (RKTKo nr 3-2-1-162-12, p 20). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 14). Hageja ei ole nõudnud põhinõude summast suuremat viivist, seetõttu on kostja kohustus tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Seaduse järgi ei saa viivise intressi vähendada, vaid välja mõistetava viivisesumma suurust. Asjaolu, et kostja on majanduslikult vähekindlustatud ei too automaatselt kaasa viivise vähendamist, selleks peab lisaks arvestama kostja enda käitumist. Kohus leiab, et hageja nõutav viivis ei ole ebaproportsionaalselt suur, sest puuduvad asjaolud, mis tingiks selle vähendamist. Hagihind

2-15-122933

2552,02 eurot, intress 224,45 eurot ja viivise nõude suuruseks on 463,34 eurot (aastane viivis 381,91 eurot), seega on tsiviilasja hinnaks 3621,72 eurot. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.