Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 21.06.2021 otsus jätta muutmata. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Y kanda. X apellatsioonimenetluse menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja, laps) esitas 11.12.2020 Harju Maakohtule Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevuse perioodi 1.09.2020–10.12.2020 eest ja igakuise elatise miinimummääras alates hagi esitamisest 11.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 1.10.2025.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja kostja ja C (ema, hageja seaduslik esindaja) XX.XX.XXXX sündinud laps. Hageja vanemate abielu on lahutatud. Hageja elab emaga, kes on kandnud hagejaga seotud kulud vanemate abielu ajal. Teine laps Q (poeg) on täisealine, kuid õpib gümnaasiumis ning ema toetab ka teda. Kostja on enamasti olnud töötu või juhutöödel ning on sellega põhjendanud elatise maksmata jätmist. Kostja on tasunud üksnes üüri. Hageja igakuised kulud ema juures on ca 800 eurot (eluasemekulud 232,50 eurot, toit kuni 200 eurot, sidekulud 37 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, kooli õppemaks 170,56 eurot, kooli toit 37,8 eurot, vihikud, kunsti- ja käsitöötarbed kooli jaoks 10 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, hamba- ja silmaarsti visiiditasud aastas 20 eurot). Hagejal on hariduslikud erivajadused ja tavakool hagejale ei sobi.
1.2.Ema sissetulekuks on töötasu 870 eurot (neto summa), preemia 50 eurot ning lapsetoetus 120 eurot. Ema saab majanduslikult hakkama üksnes pereliikmete toel. Kostja töötasu on ca 1200 eurot (neto summa).
1.3.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, nagu elaks hageja kostja juures. Hageja on pärast pere lahku kolimist elanud omal soovil ema juures. Hageja ei soovinud kostja juures elada, sest kostja ei hoolitse hageja eest vajalikul viisil ja mahus. Kostja juures ei ole hagejale tagatud söök, puhtad riided, korras eluase ega abi õpingutes. Hageja peab iseseisvalt toime tulema, mis ei ole hageja vanuses eakohane.
1.4.Miinimumelatise nõudmisel ei ole hagejal vajalik esitada kulusid tõendavaid dokumente. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei ole alust seetõttu, et lapsetoetus laekub emale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu: hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid kulusid; hageja elab osa ajast nii hageja kui kostja juures; hageja emale laekuvad lapsetoetused; kostja on töötu. Kostja peab põhjendatuks elatiseks 150 eurot kuus – see summa tagab hagejale toidu ja eluaseme. Hagejal on kostja juures oma tuba. Ei ole selge, kui palju hageja hakkaks viibima kostja juures ja kui palju ema juures. Hageja on 13-aastane ja suudab ise otsustada, kus ta sooviks rohkem olla. Hageja elukoht enne vanemate lahutust oli kostja juures.
3.Kostja täiendavate vastuste kohaselt jäid nii hageja kui ka poeg pärast hageja seadusliku esindaja pere ühisest elukohast välja kolimist elama kostja juurde. Poeg on täisealine ning elab enamasti oma tüdruksõbra juures. 2020. a septembri lõpust elab hageja ema juures. Varem septembrikuus elas hageja kostja juures ja oli mõnikord nädalavahetuseti ema juures. Vanematel oli kokkulepe, et kostja tasub korteri ja elamisega seotud kulud ning ema tasub söögi ja lastega seonduva eest. Kuigi kostja on pidevalt töökohti vahetanud, on ta siiski olnud pidevalt tööga rakendatud ning andnud emale raha kõikvõimalikeks kuludeks. Kostja kaotas 2020. a oktoobris töö ning saab töötuskindlustushüvitist ca 600 eurot kuus, millest ca 500 eurot
2-20-18364 kulub eluasemele. Kostja tasub eluasemekulusid, et lastel oleks kostja juures elamispind ja seal on ka nende asjad.
4.Hageja peab esitama nimekirja oma igakuistest kuludest ja neid ka tõendama, vaatamata sellele, et hageja nõuab elatist miinimumsummas. Hageja igakuised kulud ei ületa 300 eurot. Elatisest tuleb maha arvestada kasutuseelised, mida hageja ja hageja seaduslik esindaja on saanud seeläbi, et on kasutanud kostja korterit oma asjade hoiuruumina. Kostja palub elatise vähendamist 150 euroni kuus. Kostja on töötu ja tema töötuskindlustushüvitis väheneb 2021. a aprillis 350 eurole. Kostja ei ole uut töökohta leidnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 11.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 1.10.2025, ning elatise tagasiulatuvalt perioodi 1.09.2020–10.12.2020 eest 970,19 eurot. Maakohus määras, et elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning määras hageja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja on kostja laps; hageja elab koos emaga; hageja vanematel on lisaks hagejale ka teine laps (poeg), kes on täisealine; kostja on töötu.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oleks vahelduv elukoht või hageja viibiks olulise osa ajast kostja juures.
5.3.Kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole esile toonud, millistele konkreetsetele hageja kuludele ta vastu vaidleb, ega tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kuus ca 812,19 eurot, mis varieerub kuude lõikes.
5.4.Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb samuti lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Hageja vajadused olid perioodil 1.09.2020–10.12.2020 igakuiselt miinimummääras, millest kostja osa oli 970,19 eurot, st igakuiselt 292 eurot ning 2020. a detsembris 94,19 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi kostja sel perioodil hageja eest kandis. Samuti ei ole kostja tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei ole tõendanud sedagi, kui suured on tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib kostjaga, või millises ulatuses kostja osaleb hageja ülalpidamises.
5.5.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks hagejale väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks otsinud senisest mõistlikus ulatuses tasuvamat tööd. Kostja on tööealine ja -võimeline. Lisaks ei viibi hageja kostja kui lahus elava vanema juures olulise osa ajast. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik
2-20-18364 endast oleneva. Ka ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada.
5.6.Ülalpidamise nõuet ei saa võlaõigusseaduse § 200 lg 1 punkti 1 järgi tasaarvestada. Hageja on alaealine laps, kes ei vastuta oma vanemate varaliste suhete eest. Kui kostjal on nõudeid hageja seadusliku esindaja vastu, tuleb need esitada eraldi menetluses. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kostja vastuväited sellest, et kostja ei saa sotsiaaltoetuseid taotleda, sest hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht on registreeritud kostja kasutuses olevasse korterisse.
5.7.Maakohus jättis arvestamata kostja 10.06.2021 esitatud lõplikus seisukohas esile toodud uued asjaolud, mis seondusid sellega, et hageja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu, hagejale kulub 200 eurot kuus, hageja kulutusi (sh kooli vahetus) ei ole kostjaga arutatud ning poeg kolis tagasi kostja juurde ja on kostja ülalpidamisel. Nimetatud asjaolud koos 10.06.2021 ja 11.06.2021 esitatud tõenditega esitas kostja hilinenult. Samal põhjusel jättis kohus tähelepanuta ka hageja poolt 14.06.2021 seisukohas esile toodud uued asjaolud, mis seondusid poja elamisega kostja juures, hageja õppimisega erakoolis ja hageja seadusliku esindaja asjade hoidmisega kostja korteris. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata hagi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on olulisel määral rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kostja 10.06.2021 seisukoht ei sisaldanud uusi asjaolusid. Seda, et poeg elab kostja juures, on kostja menetluses ka varem märkinud. Kohus lõpetas eelmenetluse ilma etteteatamiseta. Samuti olid menetluses pooltele määratud tähtajad ebamõistlikult lühikesed ja tähtaja määramist ei seotud menetlusdokumendi kättetoimetamisega. Asjas omab olulist tähtsust ka see, et poeg kolis tagasi kostja juurde ja on kostja ülalpidamisel. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja igakuised kulutused eluruumile 232,50 eurot on põhjendatud. Kostja on võimaldanud mõlemal lapsel (sh hagejal) elada kostja juures. Kostja tasub laste tubade kulusid. Samuti on kostja juures laste seal oleku ajal olemas toit. Hageja on järjest tihedamalt kostja juures. Maakohtul oleks tulnud hageja isiklikult ära kuulata. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse õigsust selle tegemise aja seisuga ning ei kohalda PKS-i 1.01.2022 jõustunud uusi elatist puudutavaid sätteid. Apellatsioonimenetluse piirid seab TsMS § 631 lg 1, mille kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses
2-20-18364 arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Vastupidise käsitluse korral saaks TsMS § 631 lg 1 väga avara tähenduse ja kaebemenetluse tulemus võiks hakata sõltuma sellest, kui kiiresti kaebus lahendatakse.
10.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kuigi pooled on maakohtu menetluses enne kostja 10.06.2021 seisukoha esitamist esitanud seisukohti selles osas, kelle juures poeg elab, ei olnud kostja varem väitnud, et poeg elab kostja juures (vt tl 30, p 1). Kostja märkis oma 10.06.2021 seisukohas, et poeg kolis tema juurde 1.06.2021 ehk vahetult enne, kui kostja 10.06.2021 seisukoha kohtule esitas (tl 104). See, kas kostja võis menetlusse esitada pärast eelmenetluse lõppemist tekkinud uusi asjaolusid, ei oma maakohtu otsusele hinnangu andmisel tähtsust, sest see ei saaks tingida maakohtu otsuse tühistamist. Praegune kohtuasi puudutab üksnes hagejat. See, kas poeg elab kostja juures või mitte, ning kas kostjal on poja ülalpidamise kohustus või mitte, ei omanud tähtsust selle hindamisel, kas kostjal on ülalpidamiskohustus hageja ees. Samuti ei oma see tähtsust kostja apellatsioonkaebuse lahendamisel, mille alusel ringkonnakohus hindab, kas maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu menetluses oli üksnes hageja elatise nõue.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 10.06.2021 seisukoht sisaldas uusi asjaolusid, mis seondusid sellega, et kostja vaidles vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele (tl 104 teine lõik). Kuigi tagasiulatuva elatise nõuet oli menetluses arutatud, ei võimalda see kostjal pärast eelmenetluse lõppu esitada nõudele uusi asjaolusid sisaldavaid vastuväiteid. Enne 10.06.2021 seisukoha esitamist ei vaielnud kostja hageja tagasiulatuva elatise nõudele vastu väitega, et hageja seaduslik esindaja on kahju tekitanud ega seostanud oma sellist vastuväidet kostja 10.06.2021 seisukoha teises lõikes märgitud asjaoludega.
13.See, millal kohus eelmenetluse lõpetab, on kohtu kaalutlusotsus. Kohus lõpetab eelmenetluse, kui selle ülesanded on täidetud. Maakohus leidis, et tsiviilasja oli eelmenetluse lõpetamise ajaks arutatud ammendavalt (tl 95p, p 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et eelmenetluse lõpetamisest tuleks pooli eelnevalt teavitada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka esile toonud, mis maakohtul jäi eelmenetluses välja selgitamata või mida kostja soovinuks maakohtu menetluses veel täiendavalt esitada, et peab eelmenetluse lõpetamisest poolte teavitamata jätmist rikkumiseks, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise. Enne eelmenetluse lõpetamist oli maakohus andnud pooltele korduvalt tähtaegu oma seisukohtade täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Pooltele oli nende menetlusdokumentidest nähtuvalt selge, millist nõuet kohus läbi vaatab, milline on tõendamiskoormis ja millised on asjas tõendamisele kuuluvad asjaolud. Mõlemal poolel oli eelmenetluses võimalus esitada kõik asjaolud ja tõendid.
14.Millised konkreetsed maakohtu määratud tähtajad olid kostja arvates ebamõistlikult lühikesed, ei ole kostja apellatsioonkaebuses samuti esile toonud. Kostjal oli maakohtu menetluses lepinguline esindaja. Kui kostja hinnangul oli mõni määratud tähtaegadest liiga lühike, oli kostjal võimalik taotleda kohtult tähtaja pikendamist. TsMS § 64 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.
15.Põhjendatud ei ole seegi kostja etteheide, et maakohus ei seostanud menetlustähtaegade määramist menetlusdokumendi kättetoimetamisega. Vastavalt TsMS § 306 lg-le 5 peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed,
2-20-18364 samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama käesolevas osas sätestatud korras, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 310 lg 1). TsMS § 310 lg 1 jätab menetlusdokumendi, mis ei ole TsMS § 306 lg-s 5 nimetatud menetlusdokument, teatavakstegemise viisi kohtu otsustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjale menetlustähtaegu määrates TsMS § 310 lg 1 vastu eksinud. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte (tl 17). 19.02.2021 kohtunõudele (tl 34–35) vastas kostja tähtaegselt, s.o 5.03.2021 (tl 39–40). 15.03.2021 kohtunõudele (tl 44) vastas kostja samuti tähtaegselt ehk 22.03.2021 (tl 55–56). Niisamuti vastas kostja 13.04.2021 kohtunõudele (tl 76) tähtaegselt ehk 15.04.2021 (tl 78–88p).
16.TsMS § 652 järgi on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud ning üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud hageja kulusid eluruumile 232,50 eurot, ei saa ringkonnakohus seda arvestada. Kuigi kostja on maakohtu menetluses väitnud, et hageja kulud on tõendamata, ei ole kostja eraldi vaidlustanud hageja kulude suurust eluruumile, mis olid esile toodud juba hagiavalduses (tl 2) ja mida hageja menetluse käigus täpsustas (tl 77). Miks hageja kulud eluruumile ei ole põhjendatud, pole kostja selgitanud. Maakohus on kostjale kahel korral selgitanud, et hagejal ei tule oma kulusid tõendada, sest hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras (vt tl 34, p 4; tl 95, p 5).
17.Hageja hagi lahendamisel ning maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust see, et kostja juures on hageja jaoks oma tuba, millega seonduvaid kulusid kannab kostja. Elatise nõude lahendamisel omab tähtsust see, millise vanema juures laps elab ja kas vanem osaleb lapse kasvatamises. Maakohus tuvastas, et hageja elab ema juures. See, et hagejal on kostja juures tuba ja toit, ei muuda seda, et hagejal kaasnevad ema juures elamisega kulud, mis hagejal tuleb kanda. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1 esimene lause). Kuna hageja kostja juures ei ela, ei rahulda kostja hageja vajadusi vahetult – vaatamata sellele, et kostja väidab apellatsioonimenetluses, et on võimeline ja valmis seda tegema.
18.Maakohus lahendas kostja taotluse kuulata hageja ära oma 5.05.2021 määrusega (tl 90). Milles maakohus eksis ja kuidas see mõjutab maakohtu otsust, ei ole kostja selgitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ärakuulamiseks alust ega vajadust ei olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleksid apellatsioonimenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude suuruseks 0 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.