Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on B V hagi S A F vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja andmete kohaselt elab kostja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigis. Kohus andis hagejale tähtaja õigusabi taotluse, hagiavalduse ning kohtu dokumentide tõlkimiseks või tõlkekulude ettemaksu tasumiseks, et toimetada need kostjale kätte Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi pädeva õigusasutuse kaudu. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud ning kohtu 1(3)

2-20-14829 määratud dokumentide tõlget ei esitanud ega hageja tõlkekulude katteks kohtu nõutud summat kohtu deposiiti tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 316 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumenti välisriigis kätte toimetada tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Hageja andmete kohaselt elab kostja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigis. Kohus tuvastas, et Alžeeria ei ole Haagi 1965 konventsiooniga (s.o Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon) ühinenud. Ka Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talituse andmetel ei ole Alžeeria liitunud 1965. aasta konventsiooniga, mis käsitleb dokumentide kättetoimetamist. Sellisel juhul on võimalik proovida edastada õigusabitaotlus välisriigile vastastikkuse abistamise taotluse alusel. Reeglina koostatakse sellised taotlused saaja riigi riigikeeles, s.o araabia keeles. TsMS § 346 lg 2 abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Seega peab kohus ära kuulama ja võtma seletusi kostjalt abielu lahutamise asjas. Seega kostjale hagimaterjalide edastamiseks Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigisse ja kostja ärakuulamiseks Alžeeria pädeva asutuse poolt, peavad menetlusdokumendid (õigusabi taotlus, hagiavalduse menetlusse võtmise määrus, hagiavaldus ja hagiavalduse lisad) olema tõlgitud araabia keelde, et kohtul oleks need võimalik edastada läbi Alžeeria vastuvõtva keskasutuse. TsMS § 316 lg 7 kohaselt, kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata. TsMS § 143 p 1 kohaselt on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 148 lg 1 esimesele lausele asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 148 lg 4 kohaselt, kui pool, kes pidi ette maksma TsMS § 148 lg 1 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. Kohus selgitas hagejale, et kostjale hagimaterjalide edastamiseks Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi pädeva õigusasutuse kaudu peab hagiavaldus koos kõikide lisadega olema tõlgitud araabia keelde. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse ja lisade ning kohtu dokumentide tõlkimiseks araabia keelde, et toimetada need kostjale kätte Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigisse. Kohus selgitas hagejale menetlusdokumentide tõlkimise korraldamise võimalust kohtu kaudu ja andis hagejale tähtaja vajadusel tõlkekulude ettemaksu tasumiseks. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud ning kohtu määratud dokumentide tõlget ei esitanud ega hageja tõlkekulude katteks kohtu nõutud summat kohtu deposiiti tasunud. Hageja ei esitanud ka menetlusabi taotlust tõlkekulude kandmiseks. Kohus jätab hagiavalduse koos lisadega ja Viru Maakohtu 26. novembri 2020 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetamata. 2(3)

2-20-14829 Lähtuvalt TsMS § 393 lg 1 ja lg 2 p 1, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. Kohus on seisukohal, et ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata ei ole võimalik hagi menetleda. Kostjale peab olema teatavaks tehtud hagi esitamine tema vastu ja hagiavalduse sisu ning kostjatel peab olema võimalus esitada hagile vastuväiteid. Nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, kui kostjale hagiavaldust kätte ei toimetata ning seega ei saa hagi ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata menetleda. TsMS § 423 lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kuna hageja kohtu määratud menetlusdokumentide tõlget ei esitanud ega hageja tõlkekulude katteks kohtu nõutud summat kohtu deposiiti tasunud, siis ei ole võimalik neid kostjale kätte toimetada. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal esitada hagiavaldus koos tõlgetega keelde, mida kostja valdab või keelde, mis on kostja asukohamaa ametlik keel. Kui hagejal ei ole menetlusdokumentide tõlkimiseks vahendeid, võib hageja taotleda menetlusabi andmist. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.