30. detsember 2021. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-6764
Tsiviilasi
A. ja B. (seaduslik esindaja C.) hagi D. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2628 eurot + 2628 eurot (alus TsMS § 129 lg 2) Hageja 1: A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), Hageja 2: B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: C. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx); lep. esindaja advokaat Kaire Aus (e-post [email protected] ) Kostja: D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx) eelistungil 21.10.2021 Pärnus osalesid hagejate seaduslik es C., lep es adv K. Aus ja kostja D., poolte nõusolekul jätkus menetlus kirjalikult.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja arutamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. ja B. hagi D. vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista D.’lt alaealise lapse A. (sündinud xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 200,00 eurot (kakssada eurot) kuus alates 01. jaanuarist 2022. a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
3.Välja mõista D.’lt alaealise lapse A. kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 15.05.2021 – 31.12.2021 eest kokku summas 1483,39 eurot (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 39 eurot).
4.Välja mõista D.’lt alaealise lapse B. (sündinud xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 200,00 eurot (kakssada eurot) kuus alates 01. jaanuarist 2022. a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
5.Välja mõista D.’ lt alaealise lapse B. kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 15.05.2021 – 31.12.2021 eest kokku summas 1513,39 eurot (üks tuhat viissada kolmteist eurot ja 39 senti).
Tsiviilasi nr 2-21-6764
6.Elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt jooksva kuu 01. kuupäevaks laste seadusliku esindaja C. arvelduskontole XXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusse „elatis lastele/mis kuu eest“.
7.Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (alus TsMS § 163 lg 1). Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.29.04.2021 esitas alaealiste A. ja B. nimel laste seaduslik esindaja, lapsi kasvatav vanem C. (alates 21.07.2021 uue perenimega G.) Pärnu Maakohtule laste isa, D. vastu hagiavalduse elatise nõudes 275 eurot kuus kummalegi hagejale alates 15.05.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt C. ja kostja D. abielust on sündinud xxxxxxxxxxx tütar A. ja xxxxxxxxxxx poeg B.. Vanemad lahutasid ja kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust hagejate suhtes. Kostja ei toeta rahaliselt lapsi, näeb neid harva ning hagejate esindaja enda sissetulekust ei jätku laste kulude katmiseks.
1.2.Hagejate esindaja märgib, et kummagi lapse vajadustele kulub keskmiselt 674 eurot kuus (sh eluasemele 184 €, toidule 150 €, transpordile 50 €, tervishoiule 20 €, hügieenile 50 €, koolikohustuste täitmisele (lasteaiale) 54 €, riietele ja jalanõudele 150-200 € ja muud vältimatud kulud 20 € kuus. Vanemate varalise seisu kohta märgib hagejate esindaja, et temale kuulub maja ja auto, ühisvara on jagamisel. Vanemate töötasu vms sissetulekute suuruse ega kostja varalise seisundi kohta hagejate esindaja midagi ei märgi.
1.3.Hagejad taotlevad kostjalt välja mõista alates 15.05.2021.a igakuine elatis 275 eurot kuus hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastus ja menetluse edasine käik
2.08.06.2021. a esitas kostja D. kohtule kirjaliku vastuse, milles kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt vähendada elatise suurust 0 euroni, kuna isa täidab ülalpidamiskohustust (eluasemekulude katmine) ning isa soovib lastega rohkem aega veeta ning suhtluskorra kindlaksmääramist, millest hakkab sõltuma ka elatise suurus. Kostja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning tõendamata ning laste kulud on ülepaisutatud. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, millest tuleneb kostja kohustus tasuda hagejatele alates 15.05.2021 igakuiselt elatist 275 eurot kuus.
2.1.C. on märkinud mõlema lapse eluasemekuluks 184 eurot kuu kohta. Selline käsitlus on kohatu, ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Lastele on eluaseme ja kodu võimaldanud nende isa D., kuivõrd tema tasub ainuisikuliselt eluasemel lasuvat pangalaenu. Kaasomand on jagamata ning C.l on seetõttu ka kasutuseelis, mida saavad lapsed koos emaga koos elades ühisel kaasomandi esemel. Elamiskulusid laste ema ei kanna, kuid on ometi märkinud eluasemele kuuluvateks kuludeks lausa 184 eurot lapse kohta, millega eksitab C. kohut.
2.2.Kostja viitab, et 2020. aastal avaldatud RAKE uuringu järgi on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud Pärnus suurusjärgus 319 eurot, mida saab usaldusväärse allikana elatise määramisel arvesse võtta. Hagejad elavad koos ning nad jagavad nii toidukulusid kui ka transpordikulusid. RAKE uuringus on välja toodud, et 3-6 aastase lapse mastaabisäästu kordaja on
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-6764 0,85. Seega tuleb teise lapse eeldatavad ülalpidamiskulud läbi korrutada kordajaga 0,85 ning mastaabisäästust tulenevalt kulub hagejate ülalpidamisele eelduslikult 271,2 € (319x 0,85 = 271,15).
2.3.D. on C.le teinud korduvalt ettepanekuid elatise maksmise osas, kui laste ema võtaks üle laenukohustuse, kuivõrd kaasomandi kasutajad on C. ja tema uus mees. Sel juhul oleks laste isal võimalik teostada laste ülalpidamist ka konkreetse elatise maksmisega, mis on proportsioonis laste isa majandusliku olukorra ning laste vahetu ülalpidamisega (nt kui lapsed veedavad aega isaga või isa kannab muid vahetuid kulusid). Kostja palub võtta arvesse lastele (hagejatele) makstava riiklike lastetoetusi ning võimalikul elatise väljamõistmisel elatise summat vähendada riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses.
3.07.07.2021 kirjalikus seisukohavõtus hagejad jäid hagiavalduse juurde ja palusid selle rahuldada. Hagejad leidsid, et kostja vastuses esitatud väited ei anna alust elatise välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks ning kostja vastuses esitatud väited on ebaõiged ja paljasõnalised. Kostja ei ole tasunud hagejate seaduslikule esindajale elatist hagejate ülalpidamiseks. Swedbank AS-is kostja pangakontolt nähtub lausa, et hagejate seaduslik esindaja on kostjale raha korduvalt ise üle kandnud (nt 25.02.2021. a ja 10.04.2021. a). Samuti ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditest hagejate eluasemekulude kandmine või hagejate muude kulude eest tasumine.
4.21.10.2021 toimunud eelistungil pooled kompromissile ei jõudnud.
4.1.Hagejate esindaja istungil jäi hagiavalduse juurde, palus selle rahuldada ja kummalegi hagejale välja mõista elatise 275 eurot kuus. Hagejad ei nõustu kostjaga, et kasutuseeliseid peaks arvesse võtma laste osalise ülalpidamisena. Laste ema on ise tasunud viimasel ajal laenu, millele kostja on viidanud 3 kuud, august, september ja oktoober. Enne seda kostja tasus ise laenu. Ülalpidamist kostja maksnud ei ole. Eluruum, kus ema lastega elab kuulub nii laste emale kui laste isale. Laste ema leiab, et kasutuseelised ei ole laste ülalpidamine. Seda võib arvesse võtta, aga ei pea. Eluaseme üldkulu kuus on keskelt läbi 800 eur elektri ja kütte peale. Talvel on rohkem ja suvel vähem. Peres on 4 liiget. C. arvab, et elamu peale talvel kulub 500 eur ja suvel on vähem. Võibolla on tal arvestus vale. - hagejale jääb mulje, et kostja varjab oma sissetulekuid ja teeb mitteametlikult tööd. Hagejad on nõus 250 eur lapse kohta kuus ja elatise võla alates 15 mai 2021 on nõus ajatama aasta peale.
4.2.Kostja selgitusel lõpetas ta eluasemelaenu maksmise, kui tema vastu hagi esitati. Maikuus toetas viimati lapsi. Viimane asi mille lastele ostis, oli batuut maikuus. Batuut maksis üle 400 eur. Tõendit selle kohta ei ole, kuna tšekki alles ei hoidnud. Tütrele on veel saatnud pangaülekandega 30 eur dressipluusi jaoks oktoobris 2021. Mai, juuni ja juuli tasus pangalaenu 500 eur kuus, august ja september ei tasunud midagi, kuna endal oli liiga palju väljaminekuid. Kostja hinnangul terve maja (2 korrust, 4 tuba, 180 m2) üüritasu on 600 eurot. Hetkel on kostja töötu ja sissetulekuid tal pole. Hagi esitamisel oli sissetulek 1100 eur kuus. Töötas OÜ Xxxxxxxxxxx ekskavaatorijuhina kuni septembri lõpuni 2021. Kostja nõustub, et on töövõimeline ja mingeid terviserikkeid ei ole, kuid ei saa hetkel töötada, kuna hooldab vanemaid. Kostja on saanud vahepeal naabri talus mustalt tööl käia ja on teinud siis sularaha sissemakseid panka, kuid põhimõtteliselt elab hetkel vanemate kulul. - Kostja on nõus tasuma elatist 200 eurot lapse kohta kuus. Arvab, et järgmine kuu saab naabrimehe juurde tööle. Elatise võla tasuks aasta jooksul. - Kostja ei vaidlustanud ning võttis õigeks hagejate igakuised kulutused järgmiselt: toit 150 eurot kuus, transport 50 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenikulu 50 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 54 eurot, muud püsikulud 20 eurot, kokku ei ole vaidlust kulude osas summas 344 eurot; - kostja vaidlustas riiete-jalatsite kulu (150 eurot) ja nõustus, et need kulud on 50 eurot, samuti vaidles vastu eluasemele kuludele (184 eurot), omapoolset summat ega tõendeid ei esitanud.
5.Istungil kohus määras asja edasise lahendamise poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, andis pooltele ka võimaluse esitada kompromiss kuni 15.12.2021, kõik täiendused ja tõendid hiljemalt 18.11.2021 ning eelmenetluse lõpptähtajaks määras 02.12.2021. Kohus andis kostjale aja tõendite 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-6764 esitamiseks - pangakonto väljavõtted käesoleva ajani, tõendid, et ei saa tööl käia s.h. vanemate hooldamise kohta, tõendid kasutuseeliste ehk eluruumi üürikulu kohta ühes kuus. Kohus rahuldas kostja taotluse ning nõudis hagejatelt välja kuludokumendid eluaseme kulude, riiete ja jalanõude kulude kohta.
5.1.25.11.2021 hagejate esindaja teatas kohtule, et jäävad hagi juurde ja paluvad selle rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad esitasid eluaseme-, riiete- ja jalanõude kulude kohta pangakontode väljavõtted perioodist nov 2020 – okt 2021 ning mõned kulutsekid. Hagejad paluvad arvesse võtta, et tõendid on hagejatel üksnes pangakaardiga tasutud kulude kohta ja säilinud ei ole sularaha eest ostetud kaupade arveid, mistõttu on tegelikud kulud suuremad, kui pangakontolt nähtub.
5.2.Kostja D. kohtu määratud tähtajaks kohtule midagi ei esitanud.
5.3.Kuna pooled jäid oma seisukohtadele ja kohtu antud tähtaja jooksul asjas kompromissile ei ole jõudnud, lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
6.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
7.Elatise suurus ja välja mõistmine. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2021.a on miinimummäär 292,00 eurot). Alates 01.01.2022 kehtima hakkavas redaktsioonis PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mis on ühe lapse kohta on 200 eurot.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-6764 PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et C. ja kostja D. kooselust on sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx.a tütar A. ja xxxxxxxxxxx poeg B. (rahvastikuregistri väljatrükid toimikus) ning selles, et hagi esitamise ajal aprillis 2021.a elasid lapsed ja elavad jätkuvalt koos emaga ning isa ei ela lastega koos. Seega kostjal D.’l, kes ei ela alaealiste hagejatega koos, on hagejate ees ülalpidamiskohustus PKS § 97 p 1 ja § 100 lg 2 alusel.
9.Kostja on 21.10.2021 istungil õigeksvõtnud, et hagetaval perioodil, so alates maikuust 2021 kuni tänaseni ei ole ta hagejatele elatist maksnud. Kostja poolt juunis 2021 esitatud palgatõendi kohaselt tema palk brutos oli 2021 jaanuar – aprill keskmiselt ca 1200 eurot, samuti 01.01.2021-07.06.2021 pangakonto väljavõtte kohaselt keskmine kuu sissetulek jäi ca 1000 euro ulatusse. Kostja teatas 21.10.2021 istungil kohtule, et ei suuda elatist tasuda nõutud ulatuses, kuna ta on alates 2021 septembris töötu ega ole saanud tööle minna, sest hooldab abivajavaid vanemaid. Tõendeid nende asjaolude kohta esitanud ei ole, MTA peetava töötajate registri andmetel 30.12.2021 seisuga kostjal kehtiv töökoht puudub. Samas on kostja ülalpidamisel 2 alaealist last, kellele hagejate nõude rahuldamisel tuleks tasuda 550 eurot. Hagejate esindaja 21.10.2021 istungil oli nõus elatist vähendama 250 euroni kuus lapse kohta, kostja oli nõus maksma elatist 200 eurot kuus lapse kohta.
10.Lapsi kasvatav vanem C. nõuab hagejatele elatist igakuiselt alates 15.05.2021 kindlas summas, so 275 eurot kuus, märkides nii 29.04.2021 kui ka 25.11.2021 kohtule esitatud laste vajaduste nimekirjas, et laste igakuised vajadused on keskmiselt 674 eurot kuus lapse kohta, sh eluasemele 184 €, toidule 150 €, transpordile 50 €, tervishoiule 20 €, hügieenile 50 €, koolikohustuste täitmisele (lasteaiale) 54 €, riietele ja jalanõudele 150-200 € ja muud vältimatud kulud 20 € kuus.
11.Kostja on 21.10.2021 istungil õigeks võtnud hagejate igakuiste kulutuste suuruse osaliselt, so toidu, transpordi, tervishoiu, hügieeni-, koolikohustuse ning muude püsikulude osas, samuti riietejalatsite osas 50 euro ulatuses, kokku summas 394 eurot lapse kohta ning eluaseme kulude osas on kostja kulude suuruse vaidlustanud. Kohus selgitas pooltele, et laste eluaseme kuluna, kuna kostjale kuuluv 1⁄2 kinnistut on laste kasutuses, saab nõuda kostja panuse osas kasutuseelise arvestamist, kuid seda tuleb tõendada. Kostja eluaseme kasutuseelise kohta asjaolusid ega tõendeid esitanud, seega kohus kasutuseelist arvesse võtta ei saa ning arvestab üksnes hagejate otseseid eluasemekulusid vastavalt hagejate esitatud tõenditele.
11.1.Hagejate poolt 25.11.2021 esitatud tõendite kohaselt moodustasid eluasemekulud kokku vähemalt ca 203 eurot kuus, sh : 1) eluaseme kütmiseks kasutatavate puidugraanulite ostudokumendid 2021.a 11 kuu kohta summas 188,62+42,83+14,45=245,90 eurot : 11 kuud= 22,35 eurot kuus; 2) vee arvete tasumise kontoväljavõtted 6 kuu kohta summas 176,64 eurot : 6 k = 29,44 eur/kuus; 3) elektrikulude tasumist kontoväljavõtted 18 kuu kohta summas 2716,74 : 18 k = 150,93 eur/kuus. Eeltoodud tõenditega on järelikult tõendatud 4-liikmelise pere puhul eluasemekulud lapse kohta ca 51 eurot kuus.
11.2.Hagejad esitasid tõendid ka: 1) jalanõude kulu 2020 dets – okt 2021.a kohta 33,35 + 39,99 = 73,34 eurot ca aasta jooksul kokku (so keskmiselt ca 6 eurot kuus) ning 2) riiete ostmise kulutusi tõendavad kontoväljavõtted viimase aasta (nov 2020 – okt 2021) kohta summas 136 + 68 + 7,60 + 28,35 + 18,93 + 408,61 = kokku 667,49 eurot : 12 k = keskmiselt 55,62 eur kuus, kokku koos jalatsi kuluga ca 60 eurot 2 lapse peale, so jalatsi-riiete kulu vähemalt 30 eurot kuus lapse kohta, kuid hagejate kinnitusel kõik tsekke esitada ei saanud. Arvesse võttes, et kostja nimetatud kulud 50 euro ulatuses õigeks võtnud, loeb kohus riiete-jalatsite kulude suuruseks 50 eurot kuus lapse kohta, mis vastab ka RAKE 2020 uuringu järgi lapse keskmisele kulule antud kuluartikli osas (vt täpsemalt Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (RAKE) poolt läbi viidud ja veebruaris 2020 avaldatud uuringu 5 (7)
11.3.Kokku seega on laste kulutused keskmiselt 344 + 50 + 51 = 445 eurot kuus (hagejate esitatud 674 euro asemel), millest kostjale langev osa on 445 : 2 = 223 eurot.
12.Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samas elatise väljamõistmise üldsätetest tulenevalt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13) ei või ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel kohustus olla isikule ebamõistlikult koormav. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
13.PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-21-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1).
14.Kohus leiab, et arvesse võttes hagejate tegelike kulutuste suurust ja mitut alaealist ülalpeetavat, esinevad asjas alused vähendada hagejatele väljamõistetavat elatist mõnevõrra alla hagejate poolt nõutavat. Kostja toodud asjaolud, et 2021.aastal kostja sai küll kuni septembrini palka keskmiselt 1100 eurot kuus, kuid alates septembrist 2021 ei tööta, vaid hooldab vanemaid ja loodab leida kodu lähedal tööd, kostja peab kindlustama ülalpidamise kahele hagejale ning hagejate vajadused ei ületa 445 eurot kuus lapse kohta, on piisavalt kaalukad, et vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seadusega sätestatud miinimummäära ning lähtuda hageja esindaja poolt esitatud hageja tegelikest igakuistest vajadustest. Samuti kohus leiab, et vanem on kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kostja pole esitanud tõendeid, et ta ei saa töötada v. on töövõimetu, on ise maksnud sularaha oma pangakontole.
15.Kohtu hinnangul, arvestades kostja poolset õigeksvõttu, tuleb lugeda hagejate kulutused põhjendatuks ühe lapse kohta summas ca 446 eurot, so 223 eurot vanema kohta. Kuivõrd asjas esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära ning kostja on taotlenud arvestada ka asjaolu, et hagejatele laekub PHüvS § 17 lg 3 alusel peretoetus lapse kohta 60 eurot kuus (kostjale langev osa oleks seega 30 eurot kuus), siis eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes, kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks elatise välja hageja tegelikele vajadustele vastavast summast (445 eurot kuus) ligikaudselt pooles ulatuses, so summas 200 eurot kuus kummagi lapse kohta alates 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selline on ka elatise baassumma alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 3 järgi.
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-6764 Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejatel õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10).
16.Elatise võlgnevuse arvestus alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohustuste võlgnevuse summa arvestusega 200 eurot kuus lapse kohta alates 15.05.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.12.2021 möödunud 7 kuu ja 17 päeva eest moodustab 1513,39 eurot kummalegi hagejale (15.05.-31.05.2021 periood 17 p x 6,67 €/päev= 113,39 eurot + periood juuni- dets 2021 eest 200 €/kuus x 7 kuud = 1400; 113,39 + 1400 = 1513,39 eurot). Kuivõrd hagejate esindaja istungil võttis õigeks kostja poolt tütar Mariale oktoobris 2012 tehtud kulutuse 30 eurot (dressipluusi ostuks ülekanne), siis väheneb hageja A.le välja mõistetava elatise võlgnevus 30 euro võrra, so 1513,39 – 30 = 1483,39 eurole. Kohus selgitab, et kostja poolt maikuus 2021 tehtud kulutusi lastele batuudi ostmisel ei saa maha arvata elatisest, kuna hagejate esindaja selgitusel tegemist oli kingitusega – selline kulutus lisandub igapäevakuludele ega ole igapäevaste ülalpidamiskulude osa. Arvesse võttes võlgnetava perioodi elatise maksmise kohustust, võlgneb kostja hagejale A. le perioodi 15.05.2021 – 31.12.2021 tasumata elatisena 1483,39 eurot ning hagejale B.le perioodi 15.05.2021 – 31.12.2021 tasumata elatisena 1513,39 eurot, mida kostjal tuleb hagejatele tasuda. Menetluskulud
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.