Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-21-8472 selgitusega: „F K elatis“. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis tuleb tasuda F K pangakontole nr xxx selgitusega: „F K elatis“.

2-21-8472 kindlustunnet selle kohta, et tal on olemas piisav materiaalne ressurss ülalpidamise tagamiseks, on põhjendatud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise nõude reguleerimine kohtulahendi kaudu. Nii ei jää kostjale võimalust jätta hageja oma suva järgi elatisest ilma ning maksta elatist, kuidas kostja seda õigeks peab. Kostja elatise võlg on viimastel kuudel kasvanud, millest võib täheldada, et kostja ei suhtu elatise maksmisse enam piisava kohusetundega. 17.06.2021 menetlusdokumendis jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Vastavalt PankrS § 176 lg 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel lapsele elatise maksmise kohustused. Seega puudub kostjal võimalus tugineda eraisiku pankrotile, mille alusel saaks kohus teda vabastada elatise tasumisest. Kostja töötab ning oma töötasust saab ta täiel määral täita oma kohustust lapse eest. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2020.a 292 eurot. Riigikohus on 22.03.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 (p 14) asunud seisukohale, et PKS sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on riiklike peretoetuste seaduse § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Ka 01.01.2017 jõustunud perehüvitiste seaduse § 17 lg 1 ja 2 on sätestatud sarnane regulatsioon. Kohtul on võimalik p 13 kohaselt vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kostja ei ole esitanud ettepanekut, mis summas ta on nõus elatist maksma ning samuti pole esitanud kohtule taotlust elatise tasumiseks alla miinimummäära. Kostja seisukoht jätab mulje, et ta ei ole üldse nõus elatise tasumise kohustust täitma. Samal ajal ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et esinevad asjaolud elatise tasumiseks alla miinimummäära või elatise tasumisest vabastamiseks. 25.10.2021 menetlusdokumendis hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 816,02 eurot koos käibemaksuga ning kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus 11.06.2021 vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja eraisiku pankrot kuulutati välja kostja ja lapse ema K Ki abielu ajal, millest on K K hästi teadlik (kohtumäärus xxx). Pankrotihaldur on xxx. Hageja vanematel on pooleli vaidlus lapse suhtlusõiguse üle Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas, kus kostja taotles alates 2020 oktoobrist lapsega suhtluskorda 50:50, sest see oli lapse soov. Pärast seda hakkas K K takistama kostja ja lapse kontakti ja tegeleb praegu aktiivselt tema võõrandamisega kostjast, mistõttu kostja muutis oma nõuet 2021 maikuus ja palub nüüd lapse hooldusõigus kostjale üle anda. Vahepeal kirjutas lapse ema ilma kostja nõusolekuta lapse sisse xxx oma ema korterisse, ehkki laps käib edasi xxx koolis. K K võõrandab last kostjast. Kuigi kostja on pankrotis ega saa seetõttu oma kontolt teha ülekandeid, on kostja korduvalt hageja emalt küsinud hageja kulude kohta. Hageja ema keeldub kostjale neid ütlemast. Ka hagiavalduses ei ole hageja kulutusi märgitud. Hageja ema tööl ei käi ja elab laste rahadest (kolme lapse lastetoetused ning lisaks lasterikka pere toetus). Hageja kulud ei ole 784 eurot (584 + kolmanda lapse toetus 100 € + hageja osa lasterikka pere toetusest 100 €). Kõige rohkem on hageja kulud kokku 250 eurot kuus (eluase 30 eurot, toit 100 eurot, trenn 30 eurot, muud kulud 90 eurot. Rõivaid on hagejale ette olemas vähemalt kaheks aastaks. Kuludest katavad riigi toetused 200 eurot, vanemate vahel jääb jagada 50 eurot. Tagasiulatuvat elatist pole alust nõuda, kostjal puuduvad selleks ka vahendid. Kuna hageja ema on

2-21-8472 kostja pankrotist teadlik alates selle väljakuulutamisest, on kohtusse pöördumine õiguslikult asjakohatu. 01.07.2021 menetlusdokumendi kohaselt, hagejale pole hagi õiguslikult arusaadav, sest pole märgitud, mille arvelt elatist taotletakse. Hageja pankrot kuulutati välja 07.02.2020. Teadaolevalt saab juhul, kui pooleli on pankrotimenetlus, nõudeid pankrotivõlgniku vastu esitada vaid pankrotihaldurile ja ka nõuete rahuldamine toimub ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist võlgnikult kohtuväliselt, aga kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist pankrotivara arvel. Hagist pole arusaadav, kas hageja soovib elatist pankrotivara arvel, sest pankrotihalduri kinnitusel ei ole hageja pankrotihaldurile nõuet esitanud. Kohus saab aga pankrotivara arvelt määrata võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks, kui ülalpeetav sellise avalduse esitab. Praegu pole hageja sellist avaldust esitanud ega selgitanud, miks ja millises ulatuses on pankrotivarast pankrotimenetluse ajaks elatis hädavajalik, vaid on esitanud hagi kostja vastu elatise seadusjärgses alammääras, mis ei ole õiguslikult võimalik. Kostja sissetulekuks on kuupalga alammäär 584 eurot, seda ületav osa võetakse kostjalt kui pankrotivõlgnikult ära vastavalt seadusele. Kostja saaks maksta elatist summas, milles seadus võimaldab kostjale raha kätte jätta ülalpeetava olemasolul, 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot. Kostja on seda valmis tegema kohtuväliselt, kui pankrotihaldur jätab selle summa kostja käsutusse, kuid kohtumenetluses sellise kompromissi sõlmimine pole õiguslikult kostja pädevuses. Tagasiulatuvat elatist ei saa kostja vastu esitada, vaid saab esitada üksnes pankrotihaldurile pankrotivara arvelt, sest sellist summat kostjal pankrotimenetluse toimumist arvestades olla ei saa. Hageja kulud ei ole 784 eurot kuus. K Kil on lisaks hagejale kaks vanemat alaealist last, mistõttu ta saab lasterikka pere toetust 300 eurot kuus ja hageja lastetoetust kolmanda lapse eest 100 eurot kuus (584 + 100 € + hageja osa lasterikka pere toetusest 100 € = 784 €). Kuludest katavad riigi toetused 200 eurot, vanemate vahel jääb jagada 100 eurot. Seega ei saa hädavajalik elatis, mida pankrotivara arvelt maksta, ületada 50 eurot. Hageja on taotlenud määrata, et kostja peab kandma elatise lapse pangakontole. Lapse varahooldusõiguslikel vanematel ei ole lubatud käsutada lapse kontol olevaid rahalisi vahendeid ilma kohtu eriloata. Selline kohtuotsuse täitmise viis, kus elatis tuleks kanda lapse kontole, võimaldab seguneda lapse enda käsutusse antaval rahal (näiteks sugulaste kingitud taskurahal) ja samale kontole kantaval elatisel, mida saab käsutada hooldusõiguslik vanem. Selline olukord tekitab pingeid lapse ja elatist käsutava vanema vahel ega ole lapse huvides. 08.07.2021 menetlusdokumendis esitab kostja sama seisukoha, mille on juba esitanud 01.07.2021 menetlusdokumendis ja lisab, et on mõistlik määrata, et elatis kantakse hageja ema kontole. 28.10.2021 e-kirjas on kostja seisukohal, et elatise väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane ulatuses, mis puudutab lastetoetusi, sest ka Riigikogu menetleb praegu seadusemuudatust, mis nii sõnaselgelt ütleb. Kostja edastab kohtule perekonnaseaduse muutmise eelnõu. 17.11.2021 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et menetluskulude nimekiri on ülepaisutatud. 160 eurot pluss käibemaks on õiguslikult keerukate nõuete puhul, elatis pole õiguslikult keerukas nõue. Nimekirjas on tegusid, mida pole tehtud või mis pole menetluse seisukohast vajalikud (03.09 materjalidega tutvumine, hagist loobumise avalduse koostamine), mõni kulu on märgitud topelt (menetluskulude nimekirjad), korduv kirjavahetus kliendiga võivad olla vajalikud kliendile, aga mitte menetluse jaoks (25.06, 31.08). Praegu on kostja võlgadest vabastamise menetlus, kostjal puuduvad vahendid kulude hüvitamiseks, hagi on esitatud pahatahtlikult ja põhjendamatult ülepaisutatult, ei ole arvestatud 1. jaanuarist eelduslikult jõustuvat elatise korda. Kohtu seisukoht

2-21-8472 Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).

2-21-8472 Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 07.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxx. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 22.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx on määratud lõpetada füüsilise isiku J K (pankrotis) pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, vabastatud pankrotihaldur xxx pankrotihalduri kohustustest ja on algatatud J K kohustustest vabastamise menetlus. Määrus on jõustunud 08.10.2021. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2020, seega pärast pankroti väljakuulutamist. Kuna elatist ei nõuta pankroti väljakuulutamise eelse aja eest, siis ei ole hagejal seadusest tulenevat keeldu ega takistust elatise nõude esitamiseks. Kohus saab elatise hagi rahuldamisel elatise välja mõista, kuid hagejal tuleb arvestada, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal saab kostjalt elatise sissenõudmisel lähtuda TMS § 132. Kohus küsis 14.06.2021 e-kirjaga kostjalt järgmist teavet: kui kostja on maksnud hagejale elatist alates 01.09.2020, siis teave ja tõendid maksete kohta; teave oma töötamise kohta ja tõendid oma sissetuleku kohta alates 01.09.2020; teave oma varalise seisundi kohta. Kostja ei ole kohtule nimetatud teavet esitanud ja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lapsele elatist maksnud. Seega on tõendatud, et kostja ei ole maksnud hagejale elatist alates 01.09.2020 ja hageja elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule teavet ja tõendeid, millest võiks järeldada, et kostjal on takistused töötamiseks ja lapse ülalpidamiseks vahendite teenimiseks. Samuti ei ole kohtule avaldatud asjaolusid, mis takistaksid kostjal teenida töötasu rohkem kui kuupalga alammääras. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal üks laps, hageja. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et tema sissetulekuks on kuupalga alammäär 584 eurot; et seda ületav osa võetakse temalt kui pankrotivõlgnikult ära vastavalt seadusele ja et ta saaks maksta elatist summas, milles seadus võimaldab temale raha kätte jätta ülalpeetava olemasolul, so 1/3 kuupalga alammäärast, so 194,67 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodu ei ole takistuseks kostjalt elatise väljamõistmisel. Kostjal on võimalik elatist maksta nii kaua, kui kogu välja mõistetud elatise saab makstud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt kostja sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva

2-21-8472 elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse osa võrra. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2020. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 26.05.2021 hagi esitamisest kuni F K täisealiseks saamiseni summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 01.09.2020-25.05.2021 eest ja mõistab välja elatise summas 292 eurot kuus, kokku summas 2286,50 eurot. Arvestuskäik: 7 kuud x 292 eurot; 292 eurot : 30 päeva= 9,7 eurot; 9,7 eurot x 25 päeva= 242,5 eurot. Kui kostja on hagejale siiski selle aja eest juba elatist maksnud, siis on kostjal võimalik tasaarvestada käesoleva otsusega välja mõistetud elatis kostja poolt juba makstud elatisega. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Hageja on hagiavalduses taotlenud määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud igakuise elatise maksma iga kuu kümnendaks kuupäevaks järgmise kuu eest ette ja tagasiulatuva elatise viivitamatult pärast kohtulahendi jõustumist hageja enda pangakontole. Lapse pangakonto käsutamist ja pangakontole makstud raha kuuluvuse üle otsustamist saab korraldada vastavalt pangaeeskirjadele ja sellega seonduv kuulub hooldusõiguse teostamise valdkonda. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ema nõustunud sellega, et elatis makstakse tema pangakonto asemel hageja pangakontole, seega on lapse pangakontole raha maksmisega kostja oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Hageja emal on võimalik ka pärast elatise väljamõistmist määrata, et elatis tuleb maksta hageja ema pangakontole. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud

2-21-8472 TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tundi 15 minutit tunnihinnaga 192 eurot koos käibemaksuga (160+32), summas 816,02 eurot (680,02+136). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: 26.05.2021 hagiavaldus elatise väljamõistmiseks 1 tund; 15.06.2021 kliendiga läbirääkimised kompromissi kohta/vastus kliendi kirjale 10 minutit; 15.06.2021 kostja vastusega tutvumine/hageja vastuse koostamine/menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund 20 minutit; 25.06.2021 kirjavahetusega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine 15 minutit; 31.08.2021 suhtlus kliendiga, kompromissi teemal e-kiri kostjale 30 minutit; 03.09.2021 materjalidega tutvumine ja hagist loobumise avalduse koostamine 50 minutit; 25.10.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks järgmisi õigusabitoiminguid 1 tund, kokku summas 192 eurot koos käibemaksuga, kuna tsiviilasja toimikust nimetatud õigusabi osutamine ja dokumendid ei nähtu: 25.06.2021 kirjavahetusega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine 15 minutit; 31.08.2021 kompromissi teemal e-kiri kostjale 15 minutit; 03.09.2021 hagist loobumise avalduse koostamine 30 minutit. Ülejäänud osas peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud osaliselt, so kohtu poolt märgitud ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kirjalikus menetluses) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 3 tundi 15 minutit tunnihinnaga 192 eurot, summas 624 eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks kokku summas 624 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.