A.A. i ja B.B: i hagi C.C i vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.C i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
A.A. i nõude osas 612 eurot B.B: i nõude osas 900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (vastustajad): A.A. (isikukood xxxxxxxxx) ja B.B: (isikukood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja D.D. Kostja (apellant): C.C (isikukood xxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. mai 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta tähelepanuta C.C i 16. detsembri 2021. a taotlus arvestada asja lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-6558 tehtud Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a ja 25. oktoobri 2021. a esialgse õiguskaitse määrustega. 1(8)
3.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta C.C i kanda. A.A. il ja B.B: il hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja B.B: (hageja II) esitasid 17. jaanuaril 2020 seadusliku esindaja D.D. (ema) kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.C i (kostja; isa) vastu 400 euro suuruse elatise saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 26. jaanuaril 2020 vastuväite. Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2020. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejad esitasid 11. veebruaril 2020 ema kaudu Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palusid alates 1. jaanuarist 2020 kummagi hageja kasuks välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. 27. aprilli 2021. a kohtuistungil vähendasid hagejad nõuet ning palusid alates 1. jaanuarist 2020 välja mõista igakuise elatise hageja I kasuks 120 eurot ja hageja II kasuks 100 eurot. Hagejad palusid määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud tasuma elatist hageja I kontole. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad oma ema juures. Kostja ei täida alates vanemate abielu lahutamisest 2017. a-l hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja on kolme aasta jooksul ostnud hagejatele mõne riideeseme (nt ühe jope, teksad, neli paari sokke). Samuti ei toeta ega sisusta kostja hagejate vaba aega, sh hagejate huvitegevust (hageja I tegeleb laskesuusatamisega ning hageja II sõudmise ja laskesuusatamisega). Hageja I igakuisteks kuludeks on kulud eluasemele 50 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 30 eurot, sidevahenditele 7 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenile 10 eurot, koolile 10 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, spordile 200 eurot, kultuurile 15 eurot (kokku 492 eurot). Hageja II igakuisteks kuludeks on kulud eluasemele 50 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 30 eurot, sidevahenditele 7 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenile 10 eurot, koolile 10 eurot, riidetele ja jalanõudele 50 eurot, spordile 75 eurot, kultuurile 15 eurot (kokku 367 eurot).
2(8)
Kostja on ostnud 5-toalise korteri, vahetanud kolme aasta jooksul mitu korda sõidukit ning käinud välismaal puhkusel. Emal on 3-toaline korter asukohas XXX . Hagejad ei viibi kostja juures suuremat osa ajast. Kostja elab Jõhvis koos elukaaslase ja tema kahe lapsega ning käib Narvas vaid töölt vabal ajal, s.o 2–3 päeval kahe nädala jooksul. Võimalusel võtab ta hagejad enda juurde nädalavahetuseks (hagejate treeningud seda pidevalt ei võimalda) või üheks puhkepäevaks. Suvevaheajal ning riigis kehtestatud eriolukorra ajal viibisid hagejad rohkem aega kostja juures, kuid nad ei viibinud ka siis seal üle poole ajast. Maakohtu 29. mai 2019. a määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-17-1474 on vanemate ühine hooldusõigus (isikuhooldusõigus) hagejate elu- ja viibimiskoha määramise osas osaliselt lõpetatud ja selles osas on ainuotsustusõigus antud emale.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle hagis esitatud nõude ulatuses rahuldamata. Hagejad elavad nii ema kui ka kostja juures. Hagejad on kostja juures ligikaudu kaks nädalat kuus. Sel ajal kannab kostja kõik hagejatega seonduvad kulud. Seega ei pea kostja hagejatele elatist maksma. Maakohtu 29. mai 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 on kehtestatud hagejate ja kostja vaheline suhtlemiskord, mille kohaselt viibib hageja I õppeajal kostja juures igal paaritul nädalal esmaspäeval kl 16.00-st järgmise esmaspäeva kl 16.00-ni. Hageja II suhtes kehtestatud suhtlemiskord on teistsugune, kuid tegelikult viibivad mõlemad hagejad kostja juures hageja I suhtes kehtestatud suhtlemiskorra järgi. Kehtestatud suhtlemiskorra kohaselt viibivad hagejad suvel kostja juures juunis ja juulis kaks viimast nädalat järjest. Tegelikkuses viibivad hagejad kostja juures rohkem aega. Hagejad ei ole tõendanud igakuiseid kulusid ulatuses, mis põhjendaks nõutud elatise väljamõistmist. Lisaks on kohus kostjale riigi õigusabi andmisel kontrollinud, et kostja igakuine sissetulek perioodil 1. veebruarist 2019 kuni 31. jaanuarini 2020 oli keskmiselt 455 eurot 8 senti. Kostjal on ka laenukohustused, sh vanemate ühisvarasse kuuluvad. Kostja vara (korter Kohtla-Järvel ja 2006. a sõiduk) väärtus ei ole piisav selleks, et katta kostja kulutusi. Seega ei ole kostjal võimalik tasuda hagejatele miinimumelatist. Elatist tuleb vähendada alla miinimummäära. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) 2013. a uuringut (uuring) arvestades on lapse igakuine ülalpidamiskulu 2020. a-l hinnanguliselt 312 eurot. Muu hulgas on uuringuga tuvastatud, et lapse ülalpidamiskulu ühes kuus ühe lapse kohta on 172 eurot. Seega on igakuise elatise mõistlik suurus kokku 344 eurot. Samuti võivad osa hagejate vajadusi olla kaetud emale makstava peretoetusega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja alates
1.jaanuarist 2020 igakuise elatise hageja I kasuks 68 eurot ning hageja II kasuks 100 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb elatis kanda hageja I kontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostja riigi õigusabi kulud jäid kostja enda kanda. Maakohus märkis, et määrab nende suuruse ning maksmise korra kindlaks eraldi määrusega. Otsuse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja tugineb peamiselt sellele, et annab hagejatele vahetut ülalpidamist, kuna hagejad elavad vaheldumisi mõlema vanema juures. Pooltel ei 3(8)
ole üksmeelt selles, kus hagejad elavad ja kui palju nad ühe või teise vanema juures aega veedavad. Pooltel on vaidlus ka selle üle, kui suures ulatuses kumbki vanem hagejate kulusid kannab ja milliseid kulusid tasutakse. Ema on selgitanud, et kostja ei tasu hagejate riiete ega huvitegevuse eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasub järjepidevalt hagejate riiete ja jalanõude eest. Seetõttu ei saa väita, et kostja ei peaks üldse elatist maksma. Kostja on esitanud kuludokumente mõne riideeseme ostmise kohta, kuid ei ole osanud selgitada, kellele need osteti ega seostada tõendeid asjaoludega. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja on ostnud jope, püksid ja suvise riiete komplekti, kuid tunnistaja ei osanud nimetada summat, mida kostja võiks olla tasunud. Tegemist on üksikute riietega, kuid tegelikkuses on lapsel vaja rohkem riideid. Kuivõrd pooltel on vaidlus selle üle, kui palju hagejad tegelikult kostja juures viibivad, tuleb ülalpidamiskohustuse täitmise tuvastamisel lähtuda maakohtu 29. mai 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud suhtluskorrast. Kehtestatud suhtluskorra kohaselt viibib hageja I ligikaudu poole ajast kostja juures ning hageja II ligikaudu kuus päeva kuus. Seetõttu on hageja I kasuks põhjendatud mõista elatis välja osas, milles kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida (riided, jalatsid ning huvitegevus). Hageja II osas tuleb võtta arvesse, et ta viibib kostja juures ligikaudu 20% kuust. Kostja igakuine sissetulek on ligikaudu 825 eurot (neto). Talle kuulub korter Kohtla-Järvel aadressil XXX ja 2006. a sõiduk Volkswagen Touareg. Emale kuulub korter Narvas aadressil XXX ning ta on 2020. a sõiduki Škoda Octavia kasutaja. Ema sissetulek on keskmiselt 1558 eurot kuus (neto). Arvestades hagejate kulusid, peab ema hagejaid ülal vähemalt samas ulatuses kostjaga. Samas asjaolu, et ema sissetulek on mõnevõrra suurem, ei saa olla põhjuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma. Arvestades, et hageja I kasuks on põhjendatud elatis välja mõista üksnes riiete ja huvitegevuse eest, ei pea kohus teisi kulusid hindama. Maakohus tuvastas, et hageja I spordiga seotud tegevusele kulub aastas kokku ligikaudu 1012 eurot (igakuine spordiklubitasu 16 eurot, vähemalt kaks laagrit 700 eurot, varustus 120 eurot). Ühe kuu kulu on 84 eurot. Jalatsite ja riiete osas ei ole esitatud kohtule tõsikindlaid tõendeid nende maksumuse kohta. Üks vanem peaks olema vastutav lapsele riiete ostmise eest. Kuna tõendatud ei ole, et kostja oleks hagejatele järjepidevalt riideid ostnud ja ema konto väljavõttest nähtub, et ta on teinud makseid riidepoodides, peaks hagejate riiete ostmine olema kooskõlastatud emaga. Laps ei vaja topelt riideid ega jalatseid. Kohus lähtus riiete maksumuse osas keskmisest kulust. Kostja viidatud uuringus on leitud, et 13–17-aastase lapse igakuiseks kuluks riietele on 52 eurot. Seega on hageja I kulud, mida elatise välja mõistmisel arvestada, kokku 136 eurot. Ühe vanema osa sellest on 68 eurot. Kuna hageja II kulude osas ei ole samuti tõsikindlaid tõendeid esitatud, tuleb lähtuda uuringus tuvastatust. Uuringu järgi on 7–12-aastase lapse kulud 319–360 eurot, st keskmiselt on 11-aastase lapse ühe kuu kuluks 339 eurot. Arvestades, et hageja II viibib 20% ajast kostja juures, on põhjendatud kulu 20% võrra vähendada. Hageja II ise nõuab kostjalt elatist 100 eurot. See on eeltoodud kulude suurust arvestades põhjendatud. Põhjendatud ei ole vähendada elatist hagejate ema kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud. 4(8)
Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele, olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega puudub praegusel juhul alus vähendada väljamõistetavat elatist ainuüksi põhjusel, et hagejale makstakse lastetoetust. Arvestades kostja sissetulekut, on ta võimeline hagejatele väljamõistetavat elatist maksma. Seejuures on kostja kohustatud andma vahetut ülalpidamist hagejatele ajal, kui nad viibivad tema juures. Juhul kui suhtluskord peaks muutuma, võib olla alus ka elatise summade muutmiseks. Elatise suurust mõjutavate asjaolude olulisel muutumisel on huvitatud isikul õigus esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub 28. juunil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus kõiki tõendeid ja asjaolusid piisavalt analüüsinud ega hinnanud tõendeid ja hagejate väiteid kogumis. Hagejate esitatud väited ja tõendid ei anna alust hagi osaliseks rahuldamiseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et maakohtu 29. mai 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud hagejate ja kostja vahelise suhtluskorra kohaselt elavad hagejad võrdselt mõlema vanema juures. Ajal, kui hagejad viibivad kostja juures, kannab ta hagejate igapäevased kulud. Asjakohatu on viide Riigikohtu 12. mai 2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-18-6491, mille kohaselt on ülalpidamiskohustuse täitmise tuvastamisel võimalik lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju kostja tegelikult lastega koos viibib. Seda võimalust tuleb kastutada näiteks juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha ega tõendada, kui palju lapsed elavad ühe ja teise vanema juures. Praegusel juhul on kostja poolt tõendatud ja asjas tuvastatud, et hagejad elavad mõlema vanema juures võrdselt. Lisaks on hageja II viimased kaks kuud elanud kostja juures ja võib jääda pikemaks ajaks. Ema ei täida hagejate ülalpidamiskohustust. Tuvastatud ja tõendatud on, et hagejad saavad ülalpidamist kostja poolt piisavas ulatuses, sh ajal, kui hagejad elavad ema juures. Kostja kannab hagejate ülalpidamisega seotud kulud, tagades nende igapäevased vajadused ajal, kui nad elavad kostja juures. Asjaolu, et kostja ei osanud selgitada, kellele on riided ostetud ja seostada esitatud tõendeid asjaoludega, ei tõenda, et kostja neid kulusid tegelikult kandnud ei ole. Lisaks on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja on riideid ostnud. Kõiki ülalpidamisega seotud kulusid ei ole dokumentaalselt võimalik tõendada. Seejuures on ema nõustunud, et kostja ostab hagejatele midagi emaga eelneval kooskõlastamisel. Seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks.
Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna 5(8)
alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagejate nõuded igakuise elatise saamiseks rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagejate elatise nõude rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis vabastaksid teda hagejate ülalpidamiskohustusest või annaks alust maakohtu otsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus õigusnormi rikkumisel, kuna maakohus ei hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtule nähtuvalt ei ole aga kostja täpsustanud, milliste asjaolude või tõendite osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid ja asjaolusid elatise nõude rahuldamist puudutavas osas piisava põhjalikkusega hinnanud (TsMS § 232 lg-d 1–2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). Kuigi kostja ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei saa see praegusel juhul anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea ka võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
9.2.Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise osas, milles kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida (riided, jalatsid ning huvitegevus). Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et kuna hagejad viibivad võrdselt mõlema vanema juures, st hagejatel on vahelduv elukoht ning kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust vahetult, ei tulegi elatist temalt välja mõista.
9.2.1.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu 29. mai 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud suhtlemiskord, mille järgi viibib hageja I õppeajal kostja juures iga paaritu nädala esmaspäeva kl 16.00-st järgmise esmaspäeva kl 16.00-ni (dtl-d 408– 423). Suvisel ajal eeltoodud suhtlemiskord ei kehti ning siis viibib hageja I kostja juures juuni ja juuli kaks viimast nädalat. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kohtulahendiga kehestatud suhtlemiskorra kohaselt on hagejal I vahelduv elukoht, viibides olulise osa (ligikaudu poole) ajast kummagi vanema juures. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last (hagejat I) vahetult ülal ajal, mil ta elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused.
9.2.2.Elatise väljamõistmise eeldusena peab olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele, on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste 6(8)
jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (vt ka Riigikohtu 12. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 13 alapunktid koos nendes viidatud praktikaga).
9.2.3.Samas ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40–50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid, tuvastamaks mh, kas lapse muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Näiteks ei sõltu lastega seotud püsikulude, sh kulud riietele, laagritele, treeningutele, huvialaringidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Praeguses asjas on hageja I tuginenud sellele, et kostja ei kanna vaatamata hageja I vahetule ülalpidamisele kulutusi riietele ja huvitegevusele. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejale I ostnud ühe paari jalanõusid (dtl-d 536, 669–670). Ka tunnistaja antud ütlustest järeldub, et kostja on ostnud lastele mõne riideeseme, kuid ei ole osanud täpsemalt selgitada, millises ulatuses on ta laste riiete kulusid kandnud (dtl-d 457–458). Seejuures on kostja kinnitanud, et hageja I huvitegevuse (laskesuusatamise) eest ei ole ta maksnud (dtl 669). Ringkonnakohtu arvates järeldas maakohus seetõttu õigesti, et hageja I riiete ja huvitegevusega seotud kulude katmise põhiraskus on emal.
9.2.4.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, nagu tuleks hageja II kasuks väljamõistetava elatise suuruse kindlakstegemisel lähtuda sellest, kui palju viibib hageja II kostja juures tegelikult. Kostja väitel viibib hageja II viimased kaks kuud tema juures ning võib jääda sinna elama pikemaks ajaks. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et olukorras, kus vanema ja lapse vahel on kohtulahendiga kehtestatud suhtlemiskord, ei saa ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades juhinduda sellest, kui palju aega viibib vanem (kostja) lapsega tegelikult koos. Sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluse lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Samuti pisendab selline lähenemine kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1). Kuna maakohtu 29. mai 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud suhtlemiskorra järgi viibib hageja II kostja juures iga paaritu nädalavahetuse reede kl 18.00-st pühapäeva kl 18.00-ni ja paaris nädala neljapäeva kl 18.00-st reede kellani 18.00-ni (dtl-d 408–423), st ligikaudu 20% kuus, on õige maakohtu järeldus ka selles osas, et seda saab hageja II kasuks väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Siiski ei ole põhjendatud elatist suuremas osas vähendada. Kuigi kostja on enda väitel ja ema kinnitusel ostnud hagejale II mõned riideesemed (jope, jalanõud, müts; dtl-d 669– 7(8)
670), ei ole see piisav, et lugeda, et riietega seotud kulude kandmine jaotub vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Lisaks on kostja kinnitanud, et hageja II huvitegevuse eest ei ole ta maksnud (dtl 669). Seega leidis maakohus õigesti, et ka hageja II riiete ja huvitegevusega seotud kulude katmise põhiraskus on emal.
9.3.Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi hagejate kulutuste suuruse kohta riietele ja huvitegevusele.
9.4.Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
10.Kostja on esitanud 16. detsembril 2021 ringkonnakohtule taotluse, milles palub arvestada asja lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-6558 tehtud Viru Maakohtu 20. septembri 2021. a ja 25. oktoobri 2021. a esialgse õiguskaitse määrustega, mille alusel elab hageja II kostja juures ja hageja II õppeasutuse määrab samuti kostja. Ringkonnakohtu hinnangul on see taotlus esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult (TsMS § 633 lg-d 4 ja 5; § 634), mh pärast ringkonnakohtu 19. oktoobri 2021. a määruses märgitud tähtaja lõppu, ning puuduvad TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatu menetlemiseks. Taotluse menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise (kohus ei saaks kavandatud ajal,
17.detsembril 2021 asjas lahendit teha) ning kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus kostja taotluse tähelepanuta.
11.Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Hagejad ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejad apellatsioonimenetluses toiminguid teinud, mistõttu ei ole neil kulusid ka tekkinud. Seega hagejatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostjale on 4. märtsi 2020. a määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi ja kulud täies ulatuses osade kaupa (dtl-d 115–118). Kuivõrd kostja on saanud riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega, tuleb kostjal need kulud riigile hüvitada. Riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude riigi kasuks väljamõistmise kostjalt otsustab ringkonnakohus vajadusel eraldi määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist. Samuti määrab kohus eraldi lahendiga kindlaks kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja senini kindlaks määramata riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.