Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad

-

-

-

-

-

-

-

lapsed kohtuvad isaga kord kuus laste elukohaks olevas linnas lastekaitsespetsialisti (võimalusel K) osavõtul neutraalsel pinnal, milleks on eelistatult kohvik või muu sobiv söögikoht; lastega kohtumised kestavad esialgu mitte üle tunni, kuid isa ja laste vahelise suhte süvenedes võivad need olla ka pikemad, arvestades seejuures laste valmisolekut ja soovi isaga pikemaks suhtluseks ning lastekaitsespetsialisti arvamust kohtumiste kestuse ja korralduse kohta; vanemad lepivad lastega suhtlemise konkreetsed päevad kokku ja kooskõlastatavad need lastekaitsespetsialisti vahendusel vähemalt üks kuu ette, arvestades laste igapäevase hõivatusega (koolikohustus, huvialaringid jne); muutustest kokkulepitud lastega suhtlemise aegades teavitatakse ette vähemalt kolm päeva. Ettenägematute olukordade (sh haigestumise) puhul ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik; ettenägematute olukordade (sh haigestumise) puhul on õigus kohtumine ära jätta ning selle asemel lepitakse kokku kohtumine mõnel muul päeval, arvestades võimalusel, et kohtumised toimuksid vähemalt kord kuus; isal ja lastel on õigus omavahel suhelda sidevahendite (Skype, e-post, telefon jms) kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava ning valmidust ja soovi suhtlemiseks. Lapsele peab igal ajal olema tagatud võimalus eemal viibiva vanemaga suhelda ja talle helistada; isal on õigus edastada lastele kingitusi ja saadetisi (kirju, pakke jne) lastekaitsespetsialisti vahendusel ning isa ja laste suhte arenedes ka otse postiteenuse vahendusel; suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult (sh e-kirja teel) nõustunud; kumbki vanem ei planeeri lastele selliseid tegevusi, mis takistavad suhtluskorra täitmist; vanemad ei tohi lapse juuresolekul teineteist ega teineteise lähikondseid halvustada; suhtluskorras reguleerimata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

Avalduse kohaselt sündis isa ja Y (vastuavaldaja, ema) abielust XX.XX.XXXX tütar ja XX.XX.XXXX poeg. Vanemad lahutasid 2010. a-l ning leppisid kokku, et lapsed jäävad elama emaga ja ema võimaldab isal lastega suhelda. Ema kolis 2011. a-l lastega Itaaliasse ning isa andis selleks notariaalse nõusoleku tingimusel, et ta saab lastega suviti kohtuda. Ema ei ole siiski alates 2013. a-st isal lastega kohtuda võimaldanud, põhjendades seda sellega, et lapsed ei taha bioloogilist isa näha ja ema uus abikaasa on neile isaks. Ema kolis 2015. a-l uue abikaasaga

2-19-9329 tagasi Eestisse. Vanemad üritasid 2016. a-l kasutada ka perelepitust, kuid ema ei ilmunud perelepitaja juurde. Isa soovib osaleda laste elus ja nendega suhelda, mistõttu on vaja kindlaks määrata isa ja laste suhtlemise kord. Isa saab aru, et pikaajaline sunnitud lahusolek ja kontakti puudumine on viinud laste võõrandumiseni isast. Seda saab suhtluskorra määramisel arvestada. Suhtluskorraga saab isa ja laste suhte järkjärguliselt taastada, arvestades laste valmisolekut ja suhtlemise käigus tekkiva suhte arengut. Ei ole alust arvata, et isaga suhtlemine võiks mõjuda lastele halvasti. Kuigi lapsed on isaga suhtlemisele vastu, ei ole nad esitanud selleks ühtegi konkreetset põhjust. Ei ole usutav, et lastel võiks väliste mõjutusteta kujuneda niivõrd negatiivne suhtumine isasse, keda nad praktiliselt ei mäleta. Ema on lapsi mõjutanud ning takistanud isa ja laste suhtlust. Ema käitumine on arvatavasti tingitud ka uuest abielust ja tema abikaasa suhtumisest isasse. Ema peaks tegema kõik endast oleneva, et veenda lapsi isaga suhtlema.

2-19-9329 vastu juhul, kui laste ja isa vahel tekib usalduslik suhe ning lapsed ei ole enam isaga kohtumisele vastu. Suhtluskorda tuleks täiendada punktiga, mille järgi tagab ema laste kohtumise isaga, kui lapsed soovivad isaga kohtuda rohkem, kui suhtluskord ette näeb. Samuti tuleks suhtluskorda täiendada punktiga, mis kohustab isa arvestama ja austama laste seisukohti. Kui lapsed ei soostu suhtluskorda kuue kuu jooksul täitma, tuleks selle täitmine lõpetada. Sellest pikem laste survestamine on ebamõistlik ning võib tekitada lastes hirmu ja tugevdada vastumeelsust.

2-19-9329 Isa selgitas, on proovinud alates kooselu lõppemisest emaga lastega suhtlemist korraldada ja otsinud abi erinevatelt asutustelt. Isa on valmis kasutama lastega emotsionaalse sideme taastamiseks erinevaid meetmeid ning mõistab, et see võtab aega. Ema mõistis, et on takistanud isa ja laste suhtlemist, kuid on soovinud sellega kaitsta lapsi, kes ei ole tahtnud isaga suhelda. Lapsed olid vestlusel viisakad ja sõbralikud ning väljendasid ennast verbaalselt väga täiskasvanulikult. Lapsed iseloomustasid isa väga negatiivselt, kuid ei toonud välja konkreetseid negatiivseid olukordi. Lapsed rääkisid, et isa tekitab neis väga paha tunde, nad ei soovi isaga mingit kontakti ja neil juba on perekond. Nad tunnevad, et isa ei ole nende perega seotud ja soovib seda lõhkuda. Lapsed kutsusid isa „inimeseks“. Nad ei mõistnud, miks neid sunnitakse isaga suhtlema, kui nad on selle suhtes avaldanud korduvalt vastumeelsust. Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul ei ole laste soov isaga mitte suhelda laste parimates huvides ja seda ei saa arvesse võtta. Laste huvides on regulaarne kontakt mõlema vanemaga. Kuna isa ja lapsed on teineteisest võõrandunud, on vaja taastada isa ja laste vaheline usaldus. Selleks on väga oluline lastega koos elava vanema toetus ning vanemate vahelise usalduse ja koostöö tekkimine. Lastega suhtlemise täielik takistamine ei ole mõistlik ega lubatav, vaatamata soovile lapsi kaitsta. Vanemate vahelised lahkhelid ei tohi mõjutada lapsi ega eraldada lapsi vanemast. Selleks, et laste vastuseis ei süveneks, peaksid kohtumised toimuma loomulikult ja survestamiseta ning laste arvamust arvesse võttes. Kui lapsed ei soovi kohtumistel osaleda, avaldab kohtumistel esinev emotsionaalselt pingeline õhkkond lastele otseselt kahjulikku mõju. Suhtluskorda võiks täiendada punktidega, et isa ja laste kohtumisel võivad juures viibida lapsele turvatunnet pakkuvad isikud ning lapsest tingitud põhjusel ära jäänud kohtumist ei loeta suhtluskorra rikkumiseks. Vajadusel võib määrata ka astmelise suhtluskorra. Põhjendatud on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste hariduse, tervise ja reisimise küsimustes ning nendes küsimustes emale ainuhooldusõiguse üleandmine. See vastab laste parimatele huvidele ning tagab lastele stabiilse elukorralduse jätkumise ja vajalike otsuste langetamise. Ema on hooldusõigust nendes küsimuses pärast vanemate lahutust ka faktiliselt teostanud. Kuna laste taoline elukorraldus on kestnud juba enam kui kuus aastat, sekkutakse laste elukorraldusse minimaalsel määral.

2-19-9329 kuid kui isa tuleb, on kõik halvasti. Tütar ei taha isaga suhelda ka lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Ta ei välista, et soovib isaga suhelda, kui saab suureks. Poeg ütles, et ka tema ei taha isaga suhelda ja ei taha anda isale uusi võimalusi suhete taastamiseks. Isa kiusab nende peret ja ütleb halvasti. Isal on olnud võimalus nendega varem suhelda, kuid ta ei ole selleks midagi teinud. Ta ei ole lastele isegi õnne soovinud ega pakke saatnud. Poeg ei taha isaga suhelda ka lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Maakohtu määrus ja põhjendused

vanemad läksid lahku 2009. a-l; lapsed on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga; vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus; isa ja laste vaheline suhtlus on katkenud ning nad ei ole suhelnud alates 2013. a-st; vanemad on üksmeelel, et isa ja laste vahel tuleks kehtestada suhtluskord, kuid ei ole ühel meelel selle sisus.

2-19-9329 vanemate ärakuulamisel tekkinud vahetu mulje põhjal saab järeldada, et laste vastumeelsus isaga suhtlemisele on tõenäoliselt tingitud vanemate pingelistest suhetest, keerulisest lahkuminekust ning lastele loodud ebaõigest ja negatiivsest kuvandist isa ja tema kavatsuste kohta. Lastel on tekkinud ebaõige ettekujutus, et isa ei ole üritanud nendega suhelda, kuigi tõenditest nähtub vastupidine. Ema sõnul on lapsed tänaseni ärritunud ja hirmul seoses isa väidetavate tegudega laste üleandmisel emale 2010–2012. a-l, kuid arvestades laste vanust sel ajal, ei ole tõenäoline, et lapsed on tegudest siiani sügavalt häiritud, seda enam, et poeg ei mäleta isa. Lastele isast ebaõige ja negatiivse kuvandi loomist kinnitab ka ema uue abikaasa suhtumine isasse eelistungil ja vahetult pärast selle lõppemist. Laste huvidele ei vastaks isa taotletud suhtluskorra täiendamine punktiga, et pärast esimest kohtumist toimuvad edasised kohtumised vaid laste ja lastekaitsespetsialisti nõusolekul. Asjaolusid arvestades on tõenäoline, et sellisel juhul saaks isa lastega kohtuda vaid ühel korral. Isa ja laste suhete taastamiseks ei piisa ühest kohtumisest. Küll aga võiksid esimesed kümme kohtumist toimuda lastele turvatunnet pakkuva isiku juuresolekul. Põhjendatud on määrata, et ettenägematu olukorra tõttu ära jäänud kohtumise asemel lepitakse kokku uus kohtumine arvestusega, et kohtumised toimuksid vähemalt kord kuus. Pikem kui kuuajaline paus isa ja laste suhtluses võib kaasa tuua taastatud suhte nõrgenemise. Lisaks esineb ettenägematuid olukordi eeldatavasti harva. Suhtluskorda ei ole põhjendatud täiendada punktidega, et laps saab teise vanemaga kohtuda omal soovil, ega vanematele seadusest tulenevate kohustustega.

2-19-9329 Ema on olnud laste sünnist saati seisukohal, et laste arengu tagamise oluline osa on laste võimalus luua suhe mõlema vanemaga ja toetav lapsevanem annab lapse ellu tohutu väärtuse. Samas tuleb püüda lapsi mõista, kui nad keelduvad püsivalt suhtlusest bioloogilise vanemaga, sest nad ei leia temalt tuge ja turvalisust ning leiavad, et suhe lõhub neid. Lastel on õigus isiklikule seisukohale ning ükski täiskasvanu ei peaks seda ignoreerima. Laste otsus isa suhtes on sügav ja läbimõeldud. Laste negatiivne hinnang isa suhtes on kujunenud välja aastatega ning seotud isa tegevuse ja tegevusetusega nende enda ja nende pere suhtes. Laste vastuseis isaga kohtumisele on jäänud vankumatuks ning seoses kohtumenetlusega veelgi kasvanud. Enne kohtumenetlust ei olnud isa aastaid vahetult laste poole pöördunud ega laste elus kuidagi osalenud. Isa seisukohad ei lähtu mitte laste, vaid tema enda heaolust ja õigustest. Laste jaoks on kohutav mõelda, mis saab siis, kui maakohtu määrus hakkab kehtima ja nad kohtumisele ei lähe. See hirmutab ka ema. Ema ei tea, kuidas saab säilitada sunnitud suhtlemise puhul laste vaimset tasakaalu ja turvalist kasvamist. Lapsed on arukad noored inimesed ning ema mõistab, austab ja toetab nende soovi isaga mitte suhelda. Laste huvides oleks, kui kohtumised isaga jääksid laste täisealiseks saamiseni laste soovi põhiseks.

2-19-9329 Lapsed avaldasid argumenteeritult ja arusaadavalt kohtule oma seisukohad ning väljendasid vahetult ja mõistetavalt oma muret ja hirmu isaga kohtumiste ees. Mõlemad väljendasid endiselt soovi, et nad ei peaks isaga kohtulahendi alusel sunniviisiliselt kohtuma. Tütar selgitas, et ta ei soovi isaga kohtuda, kuna igasugune kokkupuude isaga kutsub temas esile üksnes negatiivseid mälestusi ajast, mil ta isaga koos elas või kohtus temaga. Mõlemad lapsed avaldasid, et nad ei tunne oma isa ega soovi teda tundma õppida, sest ta pole nende elus osalenud. Neid häiris väga see, et isa ei ole nendega aastaid ühendust võtnud muul viisil kui ema kaudu ja kohtusse pöördumisega. Isa on nende jaoks võõras. Tütar mäletab isaga toimunud viimaseid kohtumisi ja need on negatiivsed mälestused, kuid pojal on üksnes üksikud mälupildid temast. Samuti ei ole lastel pärast isaga kohtumiste lõppemist olnud kontakte isapoolsete sugulaste, sh vanaema ja vanaisaga. Lastel on enda kinnitusel praegu väga tore, turvaline ja kokkuhoidev perekond. Ema uus mees on neile isaks ning neil on suur hirm, et bioloogilise isaga suhtlemine võib halvendada nende praegusi peresuhteid ning tekitada tüli nende ema ja bioloogilise isa vahel. Juhuks, kui isaga tuleb suhelda, avaldasid lapsed soovi, et kohtumised toimuksid harvem (kord aastas või kord kahe kuu jooksul), isa ei võtaks nendega ise ühendust telefoni vms vahendite teel ning ema ega nende ülejäänud perekond ei peaks puutuma kokku isaga, sh olid nad nõus kooskõlastama isaga kohtumiste aja ja koha ise lastekaitsetöötajaga, et vältida ema ja isa vahel pingete tekkimist. Tütar avaldas soovi, et kohus teeks talle kohtulahendi sisu teatavaks e-kirja teel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-19-9329 Riigikohus on leidnud, et PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et ta teab, kes on tema vanemad, ja et ta saab lahus elava vanemaga suhelda (vt Riigikohtu 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). Seejuures ei saa kohus üldjuhul jätta vanema ja lapse suhtlemise korda kindlaks määramata. Kuigi kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise, saab kohus PKS § 143 lg-te 3–5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Seejuures ei ole PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt Riigikohtu 17. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2; 6. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Eeltoodust tulenevalt peab kohus vanema ja lapse suhtlemise korda määrates arvestama küll lapse tahet ja soovi mitte suhelda oma vanemaga, kuid kohus ei saa ainuüksi lapse vastuseisu tõttu jätta suhtluskorda määramata. Vanema ja lapse suhtlemiskorra määratamata jätmiseks ei anna alust ka asjaolu, et laps on vanemast võõrandunud või ei tunne teda. Kui laps ei ole lahus elava vanemaga pikka aega kohtunud ega suhelnud, tuleb mh hinnata, kas lapse ja lahus elava vanema vahelise suhtlemise taastamiseks on vaja rakendada üleminekumeetmeid. Näiteks tuleb hinnata, kas on vaja muuta suhtluskorda selliselt, et lapse ja lahus elava vanema kohtumisi suurendatakse mingi aja jooksul (vt Riigikohtu 17. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2.2). Lapse vanemast võõrdumise aga ka lapse vastuseisu korral on lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks (vt Riigikohtu 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18).

2-19-9329 minevikumälestused ja pettumine isas ning sellest tulenev hirm selle ees, et isaga kohtudes võib midagi halvasti minna. Selline hirm on asjaolusid arvestades loomulik ja mõistetav, kuid sellest ei saa järeldada, et isaga kohtumine oleks lastele sedavõrd kahjulik, et kohtumisi isaga ei peaks toimuma. Seda, et kohtumised oleksid lastele kahjulikud, ei ole järeldanud ka asjas arvamuse andnud kliiniline psühholoog L. Lisaks tuleb arvestada, et kohtumised toimuvad vaid kord kuus ja mitte kauem kui tund aega laste elukohaks olevas linnas neutraalsel pinnal lastekaitsespetsialisti ja esialgu ka laste valitud lähedase isiku osavõtul. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hea, kui laste valitud lähedase isikuna osaleks kohtumistel neutraalne isik, mitte laste ema ega kasuisa, sest see pingestaks isa ja laste kohtumisi vältimatult. Nii lastekaitse spetsialisti kui ka lastele lähedase muu isiku juuresolek tagab selle, et lapsed tunneksid end kohtumistel turvaliselt. Samuti tagab lastele turvatunnet see, et nad on koos, kui kohtuvad isaga. Siiski peab isa lastega kohtudes arvestama sellega, et vähemalt esimene temaga kohtumine põhjustab lastes tugevaid negatiivseid tundeid (sh ärevust, pinget ja hirmu). Isal tuleb mõista laste tundeid ja aktsepteerida seda, kui lapsed soovivad sellest tulenevalt kohtumise oodatust varem lõpetada. Ühtlasi tuleb isal teha kõik endast olenev, et maandada laste hirmud, võita samm-sammult laste usaldus ning taastada ajapikku läbisaamine lastega. Ka isa peab lastega suheldes pidama alati silmas laste vajadusi ja huve ning arvestades laste vanust, tuleb üha enam arvestada nende arvamusega. Vältimaks vanemate vahelisi pingeid, millel on lastele negatiivne mõju, tuleb isal hoiduda vältimatutest kontaktidest laste emaga ja laste uue perekonna teiste liikmetega. Samuti tuleb emal mõista, et hoolimata minevikusündmustest ja toonastest vanemate vahelistest konfliktidest, tuleb tal lapsi mõistvalt toetada ja veenda isaga kohtuma, st teha kõik endast olenev, et lapsed tunneksid end rahulikult ja turvaliselt isaga kohtudes. Arvestades laste vanust ja vastutusvõimet ning vältimaks vanemate vaheliste erimeelsuste ja pingete tekkimist, võib ema usaldada laste ja isa kohtumiste aja ning koha kokku leppimise ning lastekaitsetöötajaga kooskõlastamise lastele. Lapsed kinnitasid ärakuulamisel, et nad soovivad seda ise teha ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et nad ei oleks selleks võimelised. Sellest tulenevalt ei oleks mõistlik piirata ka isa võimalust suhelda lastega telefoni vms vahendi teel. Kuigi lapsed avaldasid ärakuulamisel, et nad sooviksid minimeerida kontakte isaga, mistõttu ei peaks isal olema õigust nendega telefoni vms vahendi teel suhelda, on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik siiski jätta isale see võimalus, et isal oleks võimalik võtta nendega mh ühendust selleks, et nendega kohtumiste aeg ja koht kokku leppida või teatada sellest, kui kohtumine peaks ära jääma.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.