Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-8276
Kohtuasi
C (endise perekonnanimega C) avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale Q vastuavaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Q määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Eestkosteasutus: Jõelähtme vald (Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. märtsi 2021 määrus osaliselt osas, milles maakohus jättis Q vastuavalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Q vastuavaldus osaliselt ning määrata Q ja Y suhtlemiskord kindlaks järgmiselt: 1.1 Q suhtleb Y-ga telefoni vahendusel igal pühapäeval ajavahemikus 14:00 - 16:00 kuni 20 minuti ulatuses. 1.2 C kohustub tagama, et Y-l on võimalik Q-ga telefoni vahendusel suhelda. 1.3 C kohustub teatama Q-le Y-ga suhtlemiseks telefoninumbri ning telefoninumbri muutumisel teatamata viivitamatult Q-le uue telefoninumbri.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 15. märtsi 2021 määrus muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1 Jätta rahuldamata C avaldus Q vastu alaealise lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks C-le. 3.2 Peatada Q hooldusõigus alaealise lapse Y suhtes kuni peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni. 3.3 Rahuldada osaliselt Q vastuavaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning määrata Q ja Y suhtlemiskord kindlaks järgmiselt: 3.3.1 Q suhtleb Y-ga telefoni vahendusel igal pühapäeval ajavahemikus 14:00 16:00 kuni 20 minuti ulatuses. 3.3.2 C kohustub tagama, et Y-l on võimalik Q-ga telefoni vahendusel suhelda. 3.3.3 C kohustub teatama Q-le Y-ga suhtlemiseks telefoninumbri ning telefoninumbri muutumisel teatamata viivitamatult Q-le uue telefoninumbri. 3.4 Menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulu ja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.Võtta asja materjalide juurde Q poolt 31. märtsil 2021 esitatud tõend.
6.Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada jõustunud kohtumääruses menetlusosaliste (v.a eestkosteasutuse) nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada C, Y ja Q isikukoodi.
7.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Lapse ema avaldus ja selle aluseks olevas asjaolud
1.C (endise perekonnanimega C, avaldaja, lapse ema) esitas Harju Maakohtule 30.05.2019 avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks lapse emale.
2.Avalduse kohaselt algas avaldaja ja Q (lapse isa) kooselu 2011. a ning 2012. a jäi avaldaja lapseootele. Ühiselt elati lapse isale kuuluvas eramus. 09.11.2012 öösel tuli koos lapse isaga koju politsei, kes teatas, et lapse isa on eelmisel õhtul kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Järgmisel päeval tegi kohus määruse, millega lapse isa vahistati. Esialgu kohaldati lapse isa osas ka suhtlemiskeeldu 6 kuud, mistõttu elas avaldaja täielikus teadmatuses. Y (alaealine laps) sündis XX.XX.XXXX.
3.Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõisteti lapse isa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõisteti
karistuseks vangistus kokku peaaegu 12 aastat. Lapse isa süüdimõistev kohtuotsus jõustus 19.01.2015 ja 12.03.2015 viidi ta üle Tartu Vanglasse. Maakohtu otsuse kuulutamisel ütles avaldaja lapse isale, et ei vii last kohtumistele vanglasse. Lapse isa palus last näha ning avaldaja viis lapse ühel korral isaga kohtumisele Tartu Vanglasse, kui laps oli 2-aastane. Lapse isa on korduvalt taotlenud ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastamist, kuid kohtud tema taotlust ei ole rahuldanud. Laps on algusest peale teadlik olnud, et tal on isa, kuid avaldaja on lapsele öelnud, et isa viibib pikemalt eemal. Lapse suuremaks saades on laps saanud isaga telefoni teel suhelda, kuid lapsel puudub isaga igasugune emotsionaalne lähedusside.
4.2019. a märtsis, kui laps oli 6-aastane, selgitas avaldaja lapsele, et isa viibib vangistuses. Avaldaja küsimusele, kas laps tahaks isaga kohtuda, vastas laps, et võib küll. Lapse isa sai 30.03.2019 võimaluse lapsega kohtuda ning avaldaja korraldas isa ja lapse kohtumise T1 kaubanduskeskuse Skyparkis. Kuna seal viibisid ka lapse sõbrad, siis otsis laps kontakti nendega ja isaga kontakti ei tekkinud. Avaldaja pakkus välja, et laps ja isa võiksid minna kohvikusse jäätist sööma, kus avaldaja lasi isal ja lapsel omaette olla umbes pool tundi. Laps avaldas, et võib isaga teinekord kohtuda, aga ainult koos avaldaja ja tema uue elukaaslasega. Kui avaldaja selgitas lapsele, et ei saa kohtumiste kõrval viibida, siis oli laps täielikult kohtumise vastu ja ütles, et ei julge. Isa telefonikõnedele laps ei olnud hiljem nõus vastama.
5.Avaldajale sai teatavaks, et 2018. a suvel oli lapse isa teinud kohtule avalduse, justkui kasvaks laps hoolitsuseta ja on abivajav laps. Kohus avaldust siiski menetlusse ei võtnud.
6.Lapse isa nime Interneti otsingumootoritesse sisestamisel tuleb sadu vasteid, mis kirjeldavad tema poolt toime pandud tegusid. Lapse ja isa perekonnanimed on vähelevinud ning on kergesti seostatavad. Avaldaja soovib lisaks lapse üle üksinda otsuste tegemisele ja üksinda esindamisele anda lapsele uue perekonnanime. Üksinda lapse eest otsuste tegemise võimaldamiseks, esitab avaldaja kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse avaldajale andmiseks. Laps ei pea taluma isa ühiskonnaohtlikkusest tuleneva halvakspanu enda suhtes omaealiste või nende vanemate poolt. Laps ei pea olema ootel, kas talle bioloogiliselt lähedane, aga emotsionaalselt ja isiklikult võõras inimene, ei asu äkki otse või kaudselt oma hooldusõigust kuritarvitades korraldama tema elu. Hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvidega vastuolus. Lapse stabiilsust ja emotsionaalset turvatunnet tagab jätkuv elamine avaldajaga ja tema otsuste alusel. Avaldaja ei kavatse teha takistusi, kui laps kasvades hakkab tundma huvi oma bioloogilise isa vastu ja soovib temaga kontakti luua.
7.Avaldaja esitas 11.12.2019 avalduse täienduse juhuks, kui kohus ei pea võimalikuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust täielikult. Sellisel juhul anda avaldajale ainuotsustusõigus lapse uue perekonnanime valiku üle ja õigus esindada last üksinda uue perekonnanime taotlemisel. Puudutatud isikute seisukohad avaldusele
8.Lapse isa vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Avalduse esitamise tegelikuks põhjuseks on asjaolu, et lapse isa on üle viidud avavanglasse, käib vanglast väljas igapäevaselt tööl ja saab regulaarselt vanglast puhkusele ning avaldas soovi lapsega kohtuma ja suhtlema hakata. Avaldajal on tekkinud hirm, et ta peab edaspidi lapse isaga lapse elu korraldamisel arvestama hakkama. Lisaks soovib avaldaja lapse isa nõusolekuta lapse perekonnanime muuta. Avaldajal ei olnud avalduse esitamiseni lapse isaga
hooldusõiguse osas ühtegi erimeelsust. Asjaolu, et laps ei tunne oma isa hästi, on olnud avaldaja kontrolli all. Nüüd, mil lapse isal on võimalus last lähemalt tundma õppida ning lapsega regulaarselt kohtuma hakata, ei ole sellised asjaolud hooldusõiguse äravõtmise aluseks, pigem vastupidi. Avaldaja väited hooldusõiguse üleandmiseks tuginevad peamiselt minevikule. Avaldaja kirjeldatud asjaolud ei tähenda, et lapse isa oleks halb lapsevanem. Lapse huvidest juhindudes on isa püüdnud senini lapsega suhtlemist ja hooldusõigust teostada viisil, mis last võimalikult vähe traumeeriks ning ka avaldajat võimalikult vähe ärritaks, et ära hoida negatiivseid mõjusid lapsele. Lapse perekonnanime muutmiseks puudub igasugune mõistlik vajadus. Avaldaja ei pidanud perekonnanime last kahjustavaks siis, kui perekonnanimi lapsele pandi, kuigi lapse isa viibis juba siis vanglas.
9.Saue vald (Saue vallavalitsuse kaudu) toetab ema avaldust. Alates lapse sünnist on hooldusõigust faktiliselt teostanud vaid ema ainuisikuliselt. Lapse isaga ei ole võimalik ühendust saada olukorras, kus hooldusõigusliku vanema nõusolek on kriitilise tähtsusega. On igati mõistlik tegeliku elukorralduse juriidiline fikseerimine ja emale hooldusõiguse üle andmine. Avaldaja ei ole vastu isa ja lapse suhtlusele, kuid ei soovi, et last hakatakse seostama tema isa nime ja tegudega. Lapsel on säilinud tänu avaldajale kontakt ka isapoolse vanaemaga ja avaldaja on püüdnud hoida isa lapse eluga kursis. Hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale ei ole seotud kuidagi lapse õigusega kohtuda ja suhelda eemal oleva vanemaga, kui ta selleks valmis on ja seda soovib. Eestkosteasutus tegi 10.05.2019 kodukülastuse avaldaja ja tema uue elukaaslase koju. Vaatamata suunamisele ei soovinud laps isast ega nende kohtumisest rääkida. Küsimusele, kas ta sooviks isaga ka edaspidi kohtuda, vastas laps, et ei tea.
10.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab lapse ema avaldust. Arvestades, et lapse isa kannab pikaajalist karistust, pole tal praktiliselt võimalik oma hooldusõigust teostada. Lapse isa vastuavaldus
11.Lapse isa esitas 02.10.2019 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palub määrata lapsega suhtluskord nii kokkusaamiste kaudu kui ka helistamise kaudu.
12.Vastuavalduse kohaselt püüab isa lapsega suhtlemiseks avaldajaga pidevalt aega kokku leppida, kuid see ei ole võimalik. Avaldaja ei tee omalt poolt ühtegi sammu, et laps ja isa saaksid suhelda. Avaldaja lükkab kohtumisi edasi, jätab neid ära või on kättesaamatu. Lapse isal on võimalik saada kord kuus vanglast välja lapsega kohtumiseks ning täpsed kuupäevad tuleb vanglale edastada hiljemalt eelneva kuu viiendaks tööpäevaks. Isa on vahepealsel ajal saanud lapsega loomaaias aega veeta. Samuti on kohtutud isapoolse vanaema juures. On ilmne, et lapse ja isa suhtlemiseks ei ole takistusi. Asjaolu, et laps ja isa on kohtunud vaid 4 korda, ei ole asi, mis välistaks lapse ja isa suhtlemise korraldamise. Isa saaks lapsega kohtuda kord kuus, kuid kohtumised on ära jäänud avaldaja tegutsemise tõttu. Lapse ja isa vahel ei saa olla lähedustunnet, mis oleks lapse ja isa vahel siis, kui laps oleks sünnist saati isaga elanud. Eelnev ei tähenda, et lapse ja isa vahel üldse side puudub. Lähedaste suhete tekkimiseks on vaja aega.
13.Lapse isa esitas 31.12.2020 vastuavalduse täienduse, milles palus määrata kindlaks lapse ja isa suhtlemiskord lapse isa taotletud viisil ajaks, mil isa viibib kinnises vanglas, mil isa viibib avavanglas ja ajaks, mil lapse isa vanglast vabaneb. Kinnises vanglas viibimise ajal soovib lapse isa suhtlemist telefoni vahendusel. Avavanglas viibimise ajal soovib lapse isa
lapsega suhelda nii telefoni teel kui koosviibimiste kaudu. Vanglast vabanemisel soovib isa lapsega suhelda nii telefoni teel kui koosviibimiste kaudu. Puudutatud isikute seisukohad vastuavaldusele
14.Avaldaja selgitas, et viimasel kohtumisel isapoolse vanaema juures veetis avaldaja kokku 40 minutit. Selle aja jooksul ei alustanud isa kontakti lapsega, vaid laps sõi köögis ja temaga tegeles vanaema. Lapsega suhtluskorra määramine ei ole eesmärgipärane, kui kohtumistel isa ei keskendu lapsele, vaid see on tema jaoks kõrvaltegevus. Isa ja lapse kontakti loomist saavad toetada selleks väljaõppe saanud spetsialistid. Lapse valmisolek kohtumisteks on oluline ja kui seda ei ole, siis ei saa ka suhtluskorda määrata, välja arvatud juhul, kui kohtumenetluse ajal viia läbi prooviperiood ja sel ajal lapsel valmisolek tekib.
15.Saue vald vaidles vastuavaldusele vastu ja pakkus välja alternatiivse suhtlemiskorra lapse ja isa vahel. Saue valla esindaja kohtus 08.10.2019 lapsega. Kohtumise juures viibisid lapse esindaja ja avaldaja. Küsimusele, kas lapsele meeldiks isaga edaspidi kahekesi koos kuskile minna või aega veeta, vastas laps kindlalt, et seda ta ei taha. Kas laps telefoni teel suhelda tahaks, laps ei teadnud. Teistkordsele küsimusele, kas laps isaga näiteks kinno tahaks minna või jalgpalli mängida, kehitas laps õlgu ja ütles taas, et ei tea. Laps ei osanud välja tuua ühtegi tegevust, mida isaga koos on tehtud või millest on räägitud. Eestkosteasutus soovitab lapse isal läbida vanemluskoolitus, et isa saaks teadmised lapse arengust ning juhised temaga käitumiseks ja suhtlemiseks, sh ka isa ja lapse sideme loomiseks. Seniks võiksid kohtumised toimuda osaliselt spetsialistide juuresolekul.
16.Lapse esindaja avaldas 14.02.2021 seisukohas, et lapse ja isa vahel ei ole kunagi sidet olnud ja see tuleb alles luua. Õige aeg läheduse loomiseks on siis, kui lapse isa vabaneb vanglast.
17.Harju Maakohtu 16.02.2021 määrusega kaasas kohus menetlusse Jõelähtme valla Saue valla asemel, kuna ema ja lapse elukoht muutus. Jõelähtme vald avaldas 22.02.201 seisukohas, et laps ei tunne oma isa ning lähedane suhe lapse ja isa vahel puudub. Kontakti lapse ja isa vahel tuleb hakata alles looma. Kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud
18.Harju Maakohtu 30.10.2019 määrusega kohaldas kohus omal algatusel esialgset õiguskaitset ning reguleeris esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa kohtumisi alljärgnevalt: - laps ja isa kohtuvad 10.11.2019 ja 15.12.2019 algusega kell 11:00, Tallinnas Majaka tn 21-6, MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus ruumides; - avaldaja on kohustatud lapse toimetama 10.11.2019 ja 15.12.2019 kella 11:00-ks Tallinnas Majaka tn 21-6 asuvasse MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse ruumidesse; - lapse isa on kohustatud ilmuma 10.11.2019 ja 15.12.2019 kella 11:00-ks Tallinnas Majaka tn 21-6 asuvasse MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskusesse.
19.Lapse isa esitas 25.11.2019 avalduse esialgse õiguskaitse muutmiseks. Ühtlasi märkis lapse isa, et 10.11.2019 toimus lapse ja isa kohtumine.
20.Harju Maakohtu 26.11.2019 määrusega kohaldas kohus omal algatusel esialgset õiguskaitset ning reguleeris lapse ja isa kohtumisi alljärgnevalt:
-
-
isa ja laps kohtuvad 12.01.2020, 09.02.2020 ja 08.03.2020 algusega kell 11:00 kohas, mis lepitakse vanemate vahel kokku peale 15.12.2019 kohtumist MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuses; avaldaja on kohustatud lapse toimetama 12.01.2020, 09.02.2020 ja 08.03.2020 kella 11:00-ks käesoleva määruse punkti nr 1 alusel kokku lepitud kohtumise kohta; lapse isa on kohustatud ilmuma 12.01.2020, 09.02.2020 ja 08.03.2020 kella 11:00-ks käesoleva määruse punkti nr 1 alusel kokku lepitud kohtumise kohta.
21.Harju Maakohtu 12.12.2019 määrusega muutis kohus 30.10.2019 kohaldatud esialgse õiguskaitse määrust järgmiselt: - tühistada lapse ja isa kohtumine, mis on määratud 15.12.2019 algusega kell 11:00, Tallinnas Majaka tn 21-6, MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse ruumidesse. - avaldaja ei ole kohustatud last toimetama ja isa ei ole kohustatud ilmuma 15.12.2019 kella 11:00-ks Tallinnas Majaka tn 21-6 asuvasse MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskusesse.
22.Harju Maakohtu 10.01.2020 määrusega rahuldas kohus avaldaja 04.12.2019 määruskaebuse 26.11.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusele ja muutis 26.11.2019 kohtu algatusel kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud selliselt, et lapse ja isa kohtumised Tallinnas Majaka tn 21-6 asuvas MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuses toimuvad 12.01.2020 asemel 19.01.2020 algusega kell 11:00.
23.Lapse isa esindaja teatas 06.02.2020, et lapse isa viibib Tartu Vanglas, mistõttu lapsega kohtumine 09.02.2020 ei ole võimalik.
24.Harju Maakohtu 07.02.2020 määrusega rahuldas kohus lapse isa taotluse 26.11.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse muutmiseks selliselt, et lapse ja isa 09.02.2020 kella 11:00-ks määratud kohtumine Tallinnas Majaka tn 21-6 asuvas MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuses jääb ära.
25.06.03.2020 teavitas lapse isa esindaja kohut sellest, et kuna lapse isa viibib endiselt Tartu Vanglas, siis ei ole võimalik 08.03.2020 kohtumise toimumine. Maakohtu määrus
26.Harju Maakohus jättis 15.03.2021 määrusega rahuldamata lapse ema avalduse ja lapse isa vastuavalduse. Maakohus peatas lapse isa hooldusõiguse lapse suhtes kuni peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulu ja tasu, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.
27.Maakohus asus seisukohale, et avaldaja poolt avalduses väljatoodud asjaolud ei ole piisavad selleks, et lõpetada ühist hooldusõigust täies ulatuses ja anda ainuhooldusõigus üle avaldajale. Maakohtu hinnangul ei õigusta ühise hooldusõiguse lõpetamist ka avaldaja soov vältida lapse isa edasisi võimalikke pahatahtlikke avaldusi kohtutele. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei taga seda, et lapse isa ei esitaks edaspidi kohtule pahatahtlikke avaldusi. Samuti ei ole kohtule teada asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et ühise hooldusõiguse olemasolu tõttu oleks olnud takistatud lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamine. Ühist hooldusõigust ei võimalda lõpetada lapse isa kriminaalkorras karistatus. Nimetatud asjaolu ei anna alust automaatselt järeldada, et ühise hooldusõiguse jätkamine oleks lapse huvidega vastuolus. Lapse isa õigusrikkumised ei ole olnud seotud lapsega. Riigikohus on 04.12.2013 määruses nr 3-2-1-142-13 p-s 18 asunud seisukohale, et ainuüksi
asjaolu, et vanem paneb toime kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, ei anna veel alus vanemalt hooldusõigust ära võtta. Sellisel juhul on eelkõige alust vanema hooldusõigus PKS § 140 lg 1 alusel peatada ning vangist vabanemise järel jälle taastada. Seega leidis maakohus, et antud juhul esineb alus lapse isa hooldusõiguse peatamiseks PKS § 140 alusel, kuna lapse isa viibib kinnipidamisasutuses veel 3 aastat.
28.Maakohus selgitas, et kuivõrd kohus peatab lapse isa hooldusõiguse, siis puudub vajadus käsitleda avaldaja alternatiivset nõuet, s.o ainuotsustusõiguse andmist avaldajale lapse perekonnanime vahetamiseks.
29.Maakohus märkis, et menetluse ajal on nii lastekaitsetöötajad kui ka lapsele määratud esindaja korduvalt vestelnud lapsega ning laps on avaldanud oma viimastes vestlustes riigi õigusabi korras määratud esindajale ja lastekaitsetöötajatele, et ta ei taha isaga kohtuda. Menetluse ajal kohtu algatusel kohaldatud esialgse õiguskaitse korras isale antud võimalus kohtuda lapsega eesmärgil, tekitada lapse ja isa lähedustunne, soovitud tulemusi ei andnud. Põhjuseks lapse isa viimine Tallinna Vangla avavanglast kinnise režiimiga Tartu Vanglasse. Seega ei saanud määratud kohtumised täies mahus toimuda. Kohtu hinnangul rikkus isa oma teadliku käitumisega, seades sealjuures esikohale oma soovid, talle antud võimalust. Isa, kes väidetavalt oma lapsest hoolib ja soovib temaga kohtuda, peaks omalt poolt tegema kõikvõimaliku, et lapse huvid ja vajadused oleksid esikohal.
30.Seadusandja ei ole pannud lapsele kohustust suhelda vanemaga. Last ei ole käesolevalt kujunenud olukorras võimalik kohustada suhtlema oma isaga. Kohus on seejuures arvestanud asjaoluga, et antud menetluse, mis on kestnud üle 1,5 aasta, käigus ei ole isa ja lapse suhe muutunud paremuse poole ega tekkinud nende vahel lähedustunnet. Laps on saanud isaga kohtuda vaid üksikud korrad. Samuti teeb asja keeruliseks see, et isa viibib kinnipidamisasutuses. Kinnipidamisasutuses viibimine võib olla takistuseks lähedase suhte kujunemisel, mis on ilmekalt leidnud tuvastamist ka käesoleva menetluse ajal, kuna kokkulepitud kohtumised võivad ära jääda. Suhtlemiskorra määramine ja lapse sundimine tema tahte vastaselt isaga kohtuma ei ole lapse huvides, vaid ohustab tema heaolu ja turvatunnet. Seega, lähtuvalt isa varasema käitumise pinnalt, on väga suur tõenäosus, et lapse ja isa kohtumised, kui need käesolevalt kindlaks määrata, võivad ära jääda. Kohtumiste ärajäämised võivad omakorda tekitada lapsele negatiivseid emotsioone ja seeläbi kahjustada lapse vaimset tervist, turvatunnet ja heaolu. See ei aita pikemas perspektiivis aga kuidagi kaasa isa ja lapse lähedustundele, nende omavahelisele suhtele ning lapse soovile kohtuda oma isaga.
31.Kohus on veendumusel, et vanemaõiguse realiseerimine läbi lapse sundimise isaga kohtuma ei ole kuidagi põhjendatud ega vasta lapse huvidele. Kohus ühineb siinkohal nii lapsele määratud esindaja kui ka lastekaitsespetsialistide menetluses väljendatud seisukohaga, et õige aeg isa ja poja vahelise läheduse loomiseks ning suhtlemiskorra määramiseks on siis, kui lapse isa jälle vabaduses viibib.
32.Tuginedes eeltoodule jättis maakohus lapse isa vastuavalduse rahuldamata. Eelnev ei tähenda aga seda, et isa ei võiks proovida lapsele helistada. Ema omalt poolt takistusi sellele teha ei tohiks ning peaks igatpidi siiski proovima soodustada lapse suhtlemist isaga telefonitsi. Ema iseenesest on menetluse käigus korduvalt väljendanud, et tema omalt poolt takistusi ei tee, kui laps soovib isaga suhelda. Määruskaebus
33.Lapse isa esitas 31.03.2021 määruskaebuse maakohtu määrusele, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata lapse isa vastuavalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapse isa palub vastuavalduse rahuldada ja määrata kindlaks lapse ja isa suhtlemiskord lapse isa taotletud viisil ajaks, mil isa viibib kinnises vanglas, mil isa viibib avavanglas ja ajaks, mil lapse isa vanglast vabaneb. Kinnises vanglas viibimise ajal soovib lapse isa suhtlemist telefoni vahendusel. Avavanglas viibimise ajal soovib lapse isa lapsega suhelda nii telefoni teel kui koosviibimiste kaudu. Vanglast vabanemisel soovib isa lapsega suhelda nii telefoni teel kui koosviibimiste kaudu. Menetluskulud palub lapse isa jätta lapse ema kanda, lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning muude menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Koos määruskaebusega esitas lapse isa esialgse õiguskaitse avalduse, milles taotles lapsega suhtlemiskorra reguleerimist.
34.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus rakendanud piisavalt meetmeid selleks, et tagada lapse ja lapse isa õigus omavahel suhelda. Lapse isa viibib vangistuses, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole aluseks, et jätta lapse ja isa suhtlemisõigus kindlaks määramata. Selleks, et lapse ja isa suhtlemisõiguse saaks jätta kindlaks määramata, tuleb tuvastada, et lapse huvides ei ole isaga suhelda. Olukorras, kus lapse ema ei toeta isa ja lapse suhtlust, ei ole lapse avaldatu, et ta ei soovi isaga kohtuda, aluseks suhtluskorra kindlaksmääramata jätmisele. Laps soovib olla oma emale meele järele, mis on loomulik. Lapse isa on teinud kõik endast oleneva, et lapsega kohtumised saaksid toimuda ning enne isa avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamist suhtlemised ka toimusid. Seda, et laps oleks isa kartnud, ei ole kohtu ette toodud Vastupidi, lapse ema jättis lapse isaga 2019.a. märtsist mitmel kohtumisel üksinda ning laps ja isa said omavahel läbi.
35.Lapse isa on kinnipidamisasutuses viibides helistanud regulaarselt lapsele, kuid enamasti tulutult, sest lapse ema on isa telefoninumbri blokeerinud ning kõnedele ei vasta. Lapse isa on lapsega saanud telefoni teel suhelda lapse vanaema vahendusel. Seega saab järeldada, et telefoni vahendusel lapse ja isa suhtlemine on takistatud vaid seetõttu, et lapse ema ei tee koostööd. Maakohus on ise leidnud, et ema peab tagama lapse isale võimaluse lapsega telefoni vahendusel suhtlemiseks, kuid seejuures ei määranud kohus selles osas suhtluskorda kindlaks. Maakohus on lapse isale teinud etteheiteid seoses sellega, et isa sattus avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse ning leidnud, et sellega on põhjendatud suhtlemiskorra kindlaksmääramata jätmine. Lapse isa on menetluses esile toonud asjaolud, et lapse isa tagasi kinnisesse vanglasse paigutamine oli ebaseaduslik. Lapse isa viibis kinnises vanglas kuni 19.01.2021, mil ta viidi üle uuesti avavanglasse. Koheselt esitas lapse isa kohtule taotluse, et jätkata lapse ja isa kohtumistega. Kohus lapse isa taotlust ei rahuldanud. Kui lükata lapse ja isa suhtlemise edendamine edasi kuni isa vanglast vabanemiseni, siis saavad eelduslikult lapse ja lapse isa õigused ja huvid omavahel suhtlemiseks praegusest veelgi enam kahjustatud. Vastused määruskaebusele
36.Lapse ema ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.
37.Jõelähtme vald vaidles määruskaebusele vastu, kuid märkis, et suhtlemine telefoni teel on hetkel parim võimalus lapse ja isa suhete hoidmiseks. Menetluse edasine käik
38.Harju Maakohus jättis 16.07.2021 määrusega rahuldamata lapse isa 31.03.2021 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
39.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
40.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse isa vaidlustas maakohtu määrust osas, milles lapse isa vastuavaldus jäeti rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles avaldaja avaldus hooldusõiguse lõpetamiseks jäeti rahuldamata. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles peatati lapse isa hooldusõigus. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osaliselt osas, milles lapse isa vastuavaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab vastuavalduse osaliselt. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
42.Lapse isa esitas koos 31.03.2021 määruskaebusega täiendava tõendi (Tartu Halduskohtu 24.08.2020 otsus haldusasjas 3-20-178). Lapse isa esitatud tõend tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
43.PKS § 143 lõike 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Riigikohus on selgitanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21).
44.Vanema ja lapse suhtlusõigust ei välista asjaolu, et vanem viibib vangistuses või et vanema hooldusõigus on peatatud. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et suhtlus isaga võib lapsele olla kahjulik. Kuna vanemate vahel on vaidlus isa ja lapse suhtlemiskorra osas, siis esineb alus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
45.Lapse isa on määruskaebuses palunud määrata kindlaks suhtluskorra nii juhuks, mil ta on kinnises vanglas, juhuks, kui ta on avavanglas ning ka juhuks, mil ta on vanglast vabanenud. Sealjuures on lapse isa soovinud avavanglas viibimise ajal ning vanglast vabanemisel lapsega suhtlemist ka koosviibimiste kaudu.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust käesoleval juhul kindlaks määrata suhtlemiskorda koosviibimiste kaudu. Lapse isa viibib vangistuses. Tsiviilasjast nähtuvalt on ta viibinud nii kinnises vanglas kui ka avavanglas. Lapse isa 20.01.2021 seisukoha kohaselt viibib ta alates 19.01.2021 uuesti avavanglas. Saue valla 11.09.2019 arvamuse kohaselt puudub isal ja lapsel vanema-lapse suhe. Lapse esindaja 14.02.2021 arvamuse kohaselt ei ole isa ja lapse vahel lähedust ning see tuleb alles luua. Jõelähtme valla 22.02.2021 arvamuse kohaselt ei tunne laps oma isa ja lähedane suhe lapse ja isa vahel puudub. Kontakti isa ja lapse vahel tuleb alles hakata looma. Kinnipidamisasutuses viibimine võib olla takistuseks lähedase suhte kujunemisel, kuna kokkulepitud kohtumised võivad ära jääda. Kohtumiste ärajäämised võivad tekitada lapsele negatiivseid emotsioone.
47.Kolleegium märgib, et kinnises vanglas viibimise ajaks lapse isa lapsega kokkusaamisi ei taotlenud. Avavanglas viibimise ajaks taotles lapse isa lapsega koosviibimist iga kuu teisel laupäeval kell 11-17 nii, et lapse ema viib lapse selleks ajaks lapse isa elukohta (mitte vanglasse). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on isa ja laps kohtunud vähestel kordadel. Nii Saue valla kui Jõelähtme valla arvamuse kohaselt puudub lapsel ja isal lähedane suhe. Kolleegium on seisukohal, et üheks eelduseks lähedase suhte kujunemiseks on lapse ja vanema kohtumiste regulaarsus. Tsiviilasjast nähtub, et lapse isa vanglas viibimise ajal ei ole õnnestunud seda tagada. Lapse isa tugineb sellele, et ta viidi 2019.a lõpus alusetult tagasi kinnisesse vanglase, mille kohta esitas Tartu Halduskohtu 24.08.2020 otsuse haldusasjas nr 3-20-178, kuid see ei muuda siiski asjaolu, et regulaarseid kohtumisi ei toimunud. Lisaks oli lapse isa kinnises vanglas ka enne 2019.a jaanuari. Eeltoodu ei anna alust veendumuseks, et vangistuses viibimise ajal on regulaarne kokkusaamine võimalik. Jõelähtme valla selgitustest järeldub, et kohtumiste ärajäämine võib mõjuda lapsele negatiivselt ja seeläbi raskendada lähedase suhte tekkimist. Lisaks on lapse isa taotlenud avavanglas viibimise ajal kohtumisi selliselt, et lapse ema viib lapse tema isa elukohta. Kuna lapsel ja isal puudub tugev side, siis ei ole lapse huvides viibida 6 tundi isikuga, kellega tal lähedane suhe puudub. Ka laps ise on avaldanud vastuseisu kohtumistele isaga kahekesi. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks määrata suhtlemiskorda isiklike kokkusaamiste kaudu lapse isa avavanglas viibimise ajal. Samuti ei pea kohus põhjendatuks määrata suhtlemiskorda isiklike kokkusaamiste kaudu lapse isa vanglast vabanemisel, kuna käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata, milline on sobiv koosviibimiste kord lapse isa vanglast vabanemise järgselt.
48.Ringkonnakohus peab põhjendatuks käesoleval juhul määrata isa ja lapse suhtluse telefoni vahendusel. Telefoni kaudu suhtlust on pidanud võimalikuks nii Saue vald, kui ka Jõelähtme vald. Samuti ei ole lapse ema olnud sellele vastu. Suhtlemist telefoni kaudu on pidanud põhjendatuks ka maakohus, kuid ei ole sellest hoolimata suhtluskorda määranud. Tsiviilasjast nähtuvalt on isa ja laps omavahel telefoni teel suhelnud ning puudub alus arvata, et see kahjustaks lapse huve. Iganädalane telefoni teel suhtlemine soodustab ka võimalikke isiklikke koosviibimisi tulevikus. Kolleegium märgib, et telefoniga helistamine võib sõltuda vanglas viibiva vanema võimalusest reaalselt telefoni kasutada. Käesoleval juhul lähtub kohus sellest, et määruskaebuses nimetatud aegadel on lapse isal võimalik reaalselt telefoni kasutada. Lapse isa on määruskaebuses palunud määrata, et vanglas viibides suhtleb ta lapsega telefoni vahendusel kaks korda nädalas - pühapäeval ja kolmapäeval ajavahemikus 14:00-16:00. Kohus ei määra lapsega suhtlemist telefoni teel kolmapäevadel, kuna tegemist on päevase ajaga ja sellel ajal ei pruugi lapse emal olla võimalik kõne toimumist tagada. Kolleegium rahuldab avalduse osas, milles isa palub määrata suhtlemise lapsega telefoni teel igal pühapäeval ajavahemikus kell 14:00-16:00. Lapse ema on märkinud, et põhjendatud ei ole kõikide pühapäevade broneerimine lapse isa jaoks, kuna pühapäeva puhul on tegemist lapse ja ema kvaliteetajaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse isale kord nädalas pühapäeval telefonikõne võimaldamine ei võta lapse emalt võimalust lapsega samal päeval aega veeta. Siiski peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja vaidluste vältimiseks täpsustada kõne pikkust. Kohus peab põhjendatuks määrata, et isa suhtleb lapsega telefoni vahendusel igal pühapäeval ajavahemikus 14:00 16:00 kuni 20 minuti ulatuses. Arvestades, et lapse isa ja lapse vahel ei ole tugevat sidet, on see piisav aeg omavaheliseks suhtluseks.
49.Lapse isa on palunud täiendavalt määrata, et lapse ema tagaks lapsega telefoni teel suhtlemise võimaluse. Samuti teataks lapse isale lapsega suhtlemiseks telefoninumbri ja koheselt teavitaks ka telefoninumbri muutumisest. Arvestades, et lapse isa on tuginenud
sellele, et lapse ema ei võimalda tal lapsega telefoni teel rääkida, siis on kolleegiumi hinnangul põhjendatud määrata, et lapse ema peab tagama, et lapsel on võimalik telefoni teel isaga suhelda. Samuti on põhjendatud kohustada lapse ema teatama lapse isale lapsega suhtlemiseks telefoninumbri, samuti teavitama selle muutumisest.
50.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
51.Harju Maakohtu 09.04.2021 määrusega anti lapse isale menetlusabi ning ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu 10 euro ja esialgse õiguskaitse taotluselt 50 euro, s.o kokku 60 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna lapse isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt alus lapse isalt ringkonnakohtus tasumisele kuulunud riigilõivu 60 eurot riigituludesse väljamõistmiseks.
52.Lapse isa on pärast lõpplahendi tegemist esitanud maakohtule taotluse asendada tema isikuandmed (nimi, isikukood) tähemärgiga. Kolleegiumi hinnangul laieneb see taotlus ka ringkonnakohtule. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Lähtudes eeltoodust peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata, et asendada jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus määruses menetlusosaliste (v.a eestkosteasutuse) nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada avaldaja ning puudutatud isikute I ja II isikukoodi (TsMS § 462 lg 2, § 463 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.