lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-14991/4

Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-14991/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2021, Tallinn Kohtuasja number

2-20-14991

Kohtuasi

XX avaldus YYe erieestkostja määramiseks, vanema vara hooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostega seotud abinõude kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

Avaldaja XX, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 04.11.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 13.10.2020 maakohtule avalduse YYele (puudutatud isik/laps) erieestkostja määramiseks, seadusliku esindaja poolt lapse vara hooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostega seotud abinõude kohaldamiseks. Avaldaja leiab, et eksisteerib varaliste huvide konflikt MMe alaealise pärija ja ta seadusliku esindaja (lapse ema) vahel. Avaldaja väidab, et pärast MM pärandi hoolduse lõppu ei ole toimunud alaealise pärija õiguste kaitse üle kohtulikku või kohtuvälist järelevalvet. Avaldaja hinnangul ei ole välistatud, et lapse ema HH võib kasutada alaealise pärija vara oma isiklikes huvides. Seega tuleks määrata puudutatud isikule erieestkostja päritud vara

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

valitsemiseks, samuti piirata vanemapoolset lapse vara hooldusõigust ning kohaldada teisi seaduslikke abinõusid.

2.Avaldaja ja OO määrati 04.03.2016 (tsiviilasi nr x-xx-xxxx) pärandaja pärandvara hooldajateks ja nad vabastati ametist 26.06.2017. Avaldajale sai teatavaks, et perioodil 12.01.2016-05.12.2017 tehti pärandvarast väljamakseid, mis ületas alaealise tavapäraseks ülalpidamiseks vajalikku summat. Mõistlik oleks määrata puudutatud isikule erieestkostja päritud vara valitsemiseks, piirata vanema hooldusõigust ning kohaldada teisi seadusest tulenevaid erieestkostega seotud abinõusid. Pärandvara endised hooldajad esitasid kohtule 15.05.2018 analoogse avalduse erieestkostja määramiseks ning erieestkostega seotud abinõude kohaldamiseks, kuid avaldajale teadaolevalt sellele ei reageeritud. Maakohtu määrus
3.Kohus jättis avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda seetõttu, et avaldajal puudus õigus esitada avaldust lapsele erieestkostja määramiseks, vanemapoolse lapse vara hooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostega seotud abinõude kohaldamiseks. Avaldaja teate alusel oli kohtu otsustada, kas algatada ise menetluse väidetud olukorra kontrollimiseks ja abinõude kohaldamise vajaduse hindamiseks või mitte, st sellises menetluses avaldaja isik puudus. Kohtule polnud teada, miks avaldaja otsustas „teate“ vormistada „avaldusena“ ja maksta sellelt riigilõivu. Avaldust sai käsitleda PKS § 134 lg 2 kohase teatena lapse vara võimalikust ohustamisest. Kohus ei näinud mingit põhjendatud alust avaldaja teate alusel menetluse algatamiseks, kuivõrd vastav menetlus võimaliku lapse vara ohustamise kontrollimiseks ja vajalike abinõude kohaldamise vajaduse hindamiseks oli avaldaja 15.05.2018 samasisulise teate alusel kohtus juba läbi viidud – see menetlus lõppes jõustunud kohtulahendiga 04.01.2019. Seega oli kohus juba reageerinud avaldaja teatele. Seega ei vastanud tõele avaldaja kartus, et pärast pärandaja pärandi hoolduse lõppu ei toimunud alaealiste pärijate õiguste kaitse üle mistahes kohtulikku või kohtuvälist järelevalvet. Kohtulik kontroll oli läbi viidud ning olukorrale oli hinnang antud. Isegi kui avaldajal peaks olema õigus esitada avaldus, tuleks kohtul jätta see menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd samas küsimuses oli olemas juba jõustunud kohtulahend. Määruskaebus
4.Avaldaja palus määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus keeldus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja hinnangul puudus kahtlus, et eksisteeris avalduses toodud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse avalduse rahuldada. Kui kohtule ilmnevad asjaolud, mille kohaselt võivad alaealise lapse varalised huvid olla ohustatud, siis oli kohustus vastavasisuline menetluse algatama. Kohus jättis arvestamata, et isiku eestkostevajadus oli ajas muutuv. Asjaolu, kas alaealise lapse õigused vajasid kaitset, sai välja selgitada üksnes menetluse käigus, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, kus kohus ei saa hinnata tõendeid ega avalduses esitatud faktiväidete

sisulist põhjendatust. Kohus oleks saanud menetluse algatada ükskõik millise huvitatud isiku avalduse alusel, kuna seadusega polnud isikute ring piiratud. Menetluse edasine käik

5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse resolutsiooniga ja määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus § 659 põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuses korratakse maakohtu avalduse põhjendusi ja neile on piisavalt vastatud. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel saab lähtuda asjaoludest, mida avaldaja on esile toonud. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 372 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid.
7.Ringkonnakohus leiab, et käesoleva avalduse asjaoludel ei ole kohtul alust selle menetlemiseks hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud avaldus ei kuulu menetlemisele TMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 alusel. Nende normide kohaldamisel peab kohus lähtuma avalduses esitatust ilma tõendeid hindamata, st otsustatakse üksnes, kas sellega on kohtul alust tegelda. Kuigi reeglina tuleks TsMS § 371 lg 2 rakendamisel eristada keeldumise aluseid, siis vaidlustatud määruses on maakohus tuginenud mõlemale alusele: avaldajal puudus erieestkostja määramise taotlemiseks õigus, vanema hooldusõiguse piiramiseks alaealise pärija vara suhtes, samuti on avaldus põhistamata. Kohtu selgitusel oli avaldaja 2018.esitatud teatele reageeritud ja menetlus lõppes Harju Maakohtus 4.01.2019 jõustunud kohtulahendiga, millega lõpetati puudutatud isiku vara ohustamise abinõude kohaldamise vajaduse hindamine, leides, et vara pole ohustatud ja abinõude kohaldamiseks puudus vajadus. Et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on toimunud mitmeid kohtuvaidlusi, ei anna endisele pärandvara hooldajale iseenesest alust taotleda kohtult erieestkostja määramist alaealisele pärijale ega tema vanema hooldusõiguse piiramist. Avaldaja väide, et pärandvara hoolduse lõppedes võib olukord muutuda, on oletuslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti avalduse menetlusse võtmast ning puudutatud isikud ei ole menetluses osalenud, siis ei saanud neil määruskaebemenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
8.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja