Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses V. N. hagi V. N. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja palus hagi ja hagi täpsustuste kohaselt: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 27.01.2021 – 02.03.2021 eest summas 357,94 eurot; 2. Alates 03.03.2021 nõuda kostjalt hageja kasuks välja elatis 1⁄2 miinimumpalga ulatuses kuus kuni tema õppimise lõpuni xxxx xxxx. 07.04.2021 kohtusse saabunud vastuses teatas kostja, et on nõus maksma hagejale elatist tagasiulatuvalt 27.01.2021-02.03.2021 eest summas 68,11 eurot ja alates 03.03.2021 elatist miinimumpalga ulatuses kuus kuni tema õppimise lõpuni xxxx xxxx. 19.04.2021 e-kirjas selgitas kohus kostjale, et 24.03.2021 esitatud hagi täpsustuses on hageja palunud välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 27.01.2021-02.03.2021 eest summas 357,94 eurot. Kohus palus kostjal teatada, kas kostja on nõus maksma hagejale elatist tagasiulatuvalt perioodi 27.01.2021-02.03.2021 eest summas 357,94 eurot. 23.04.2021 esitas kostja maksekorralduse ja teatas, et tasus hagejale 05.04.2021 summa 360,11 eurot ja on valmis maksma edasi. Hageja teatas 11.05.2021 e-kirjas kohtule, et on nõus hagi tagasiulatuva elatise nõude osas tagasi võtma. 12.05.2021 e-kirjas teatas kostja, et on haigestunud ning palub elatise summa vähendamist. 16.08.2021 jagati asi lahendamiseks kohtunikule Kädi Sacik-Korn. 05.10.2021 e-kirjas teavitas kohus kostjat kohtukoosseisu muutumisest ning palus kostjal täpsustada, kas 12.05.2021 e-kirjas soovis kostja üksnes ajutiselt, s.o haigestumise ajaks elatise summat vähendada või esitas kostja vastuväite hageja elatise nõudele. Kohus märkis, et juhul, kui kostja jääb oma hagi õigeks võtu juurde, siis tuleks oma tahet samuti selgelt väljendada. 14.10.2021 saatis kostja vastuseks kohtu kirjale pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja on 05.04.2021 tasunud hagejale tagasiulatuva elatise eest 360,11 eurot ja alates 12.05.2021 kuni 13.10.2021 igakuiselt elatist 292 eurot kuus. 18.10.2021 määrusega jättis kohus hagi osaliselt läbi vaatamata, so nõudes, milles V. N. palub V. N.lt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 27.01.2021 – 02.03.2021 eest summas 357,94 eurot. Kohus jätkas menetlust edasiulatuva elatisenõude osas. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus asub seisukohale, et kostja on võtnud hagi õigeks. Kostja on kohtule korduvalt (07.04.2021 ja 23.04.2021 e-kirjades) teatanud, et on valmis hagejale elatist maksma alates 03.03.2021 kuni hageja õpingute lõppemiseni elatise miinimummääras. Vaatamata sellele, et kostja palus 12.05.2021 e-kirjas elatist haigestumise tõttu vähendada, nähtub kostja poolt 14.10.2021 esitatud pangakonto väljavõttest, et kostja on hagejale hagis nõutud ulatuses, so 292 eurot igakuiselt elatist tasunud kuni 13.10.2021. Kostja poolt menetluses avaldatu põhjal ja tema maksekäitumist arvesse võttes, on kohtu hinnangul kostja väljendanud tahet hagi õigeksvõtu osas. Hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude, paludes kostjalt välja mõista elatise alates 03.03.2021 1⁄2 miinimumpalga ulatuses kuus kuni hageja õppimise lõpuni xxxx xxxx. Kohus leiab,

et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus võtab arvesse, et kostja on juba hagejale igakuiselt elatist tasunud kuni 13.10.2021, mistõttu kuulub hagi edasiulatuva elatisenõude osas rahuldamisele osaliselt, ehk alates 01.11.2021. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt alates 01.11.2021 elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja õppimise lõpuni xxxx. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi kohaselt lubas kostja elatist enne hagi esitamist tasuda, kuid ei teinud seda, mistõttu pöördus hageja elatisenõudega kohtusse. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole hagejale menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu need kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.