Rahuldada YY taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise kord.
5.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista YYlt välja XX kasuks elatise võlgnevus 3943.60 eurot. 3) Hagi jätta rahuldamata 608.40 euro ulatuses. 4) Määrata, et YY tasub maakohtu poolt väljamõistetud elatisevõlgnevuse 3943.60 eurot alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest 100 euro suuruste igakuiste
osamaksetena jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja arveldusarvele EExxxxxxxxxxxx. 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtutes jätta kummagi poole enda kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.16.12.2019 esitas hageja Harju Maakohtule hagi isa (kostja) vastu elatise saamiseks. 20.01.2020 täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt ajavahemiku 16.12.2018 kuni 30.06.2019 eest elatise 694 eurot kuus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja keeldus elatise maksmisest pärast hageja täisealiseks saamist. Seetõttu pidi tema ülalpidamiskulud kandma ainult ema. Ajavahemikul, mille eest elatist nõuab, õppis hageja Xxxxxxxxxxxxxx 12. klassis. Ema sissetulekuks oli 2500 eurot kuus, kostja sissetulekuks teadaolevalt 2000-3000 eurot. Kostja töötas Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxijana. Hageja ühe kuu vajadused olid keskmiselt 1388 eurot, millest kostja osa 694 eurot. Igakuisteks kulutusteks olid: eluasemekulud 360 eurot, toidukulu 255 eurot, transpordikulu 10 eurot, sidekulu 63 eurot, tervishoiukulu 98 eurot, hügieenitarvete kulu 51 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 677 eurot, riiete ja jalanõude kulu 95 eurot.
3.Kool lõppes 20.06.2019, kuid arve õppimise eest oli esitatud kuu lõpuni. Ka ei olnud kooli lõpetamise hetkeks hagejal veel teavet, kas ja millises kõrgkoolis ta saab jätkata. Seetõttu ei olnud tal võimalik koheselt peale kooli lõppu tulla toime vanemate elatiseta. Erakoolis õppis hageja alates I klassist, ka eragümnaasiumisse astumine oli vanemate ühine otsus. Hageja elustandardit ja erialast suundumist arvestades oli see loogiline jätk. Kostja tasus 2019. a I poolaasta õppemaksu, mis näitab, et kostjal oli samuti huvi erakoolis pakutava hariduse vastu. See, et kostja huvi hageja erakooli toetamiseks kadus peale uue pere loomist, ei ole piisav põhjus hageja elustandardi alandamiseks.
4.Hageja ei leia, et tema kulutused on luksuslikud. Spordiklubis käimine on spordiga tegelemiseks hädavajalik. 999 eurot maksev telefon on pika kasutusajaga ning vajalik kunstitegevuseks. Voodi kattemadrats vajas vahetamist, kuna vana oli katki, ka vana tekk oli kasutuskõlbmatu.
5.Hageja ja kostja leppisid peale hageja täisealiseks saamist suuliselt kokku, et kostja maksab elatist vabatahtlikult. Kostja tasus 2018. a II poolaasta õppemaksu ja lubas elatusraha maksma hakata. Seetõttu ei esitanud hageja hagi varem. Mais 2018 asus kostja leidma erinevaid vabandusi elatise tasumisest hoidumiseks. Septembris 2018 andis kostja hagejale 100 eurot ning lubas asuda elatist maksma. Hageja on korduvalt suuliselt küsinud elatist ja selgitanud, milleks tal seda vaja on.
6.Kostja ei ole elatise hagi esitamisel halvas olukorras. Ebaõiglases olukorras on hageja ema, kes on ise kulud kandnud ning pidi võtma laenu 12. klassi õppemaksu tasumiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud summat tasuda. Kostja ülalpidamisel on ka 7-kuune laps. Tagasiulatuvalt elatise nõudmine on pahatahtlik ja seab kostja halba olukorda. Hageja varasemalt elatist ei küsinud. Hageja on küsinud vaid ühel korral õppemaksu tasumiseks raha. Kostja tookord keeldus, kuna tema nõusolekut tasulises koolis õppimiseks ei küsitud. Hageja ei vajanud raha õppimise ajal ja sel ajal ta elatist ei nõudnud. Praeguseks on hagejal eeldatavasti juba oma sissetulek. Kulutused tasulisele koolile, spordiklubile, kattemadratsile, lambavillatekile, elektriküünaldele, ülikooliga tutvuma sõitmisele, kallile mobiiltelefonile koos sidekuluga jne ei olnud hädavajalikud. Luksuslikke kulusid ei pea kostja kinni maksma.
9.Ei selgu, kas tegemist on nõudega tagasiulatuva elatise saamiseks või ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kui kahju hüvitamise nõudega, tuleks hagejal selgitada, milles seisneb talle tekkinud kahju.
10.Kostja andis vaidlusalusel perioodil osaliselt ülalpidamist, tasudes õppemaksu. Hageja rohkem ei küsinud. Hageja kulud ületavad keskmise töötava täiskasvanu kulusid ja on ülemäära suured. Elatis on ette nähtud esmavajaduste rahuldamiseks. Elatist ei saa nõuda aja eest pärast kooli lõppu.
11.Hagejal puudub alus saada elatist rohkem kui 270 eurot kuus. Kostja viibib 16.04.2020 seisuga kodus ega saa xxxxxxxxx tööle minna. Tema igakuised väljaminekud on - üür 265 eurot, kommunaalmaksed keskmiselt 130 eurot, laenumaksed 480 eurot, autoliising 200 eurot, telefoni kulu 65 eurot, lapsega seonduvad kulud 100-150 eurot. Kuna kostja naise teise lapse isa oma lapsele ülalpidamist ei anna, peab kostja ülal ka naise last 70 euroga kuus. Kostja töötas 2019. a Eestis tunnitasuga 8 eurot (brutotasu). Xxxxxxxx xxxxxxxxx töötas 3 kuud, kuid seoses eriolukorraga on töö peatatud.
MAAKOHTU OTSUS
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks 3943.60 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.Hageja taotleb mõista kostjalt välja elatis ajavahemiku 16.12.2018 30.06.2019 eest 694 eurot kuus, kokku 4552 eurot. Riigikohus avaldas määruses nr 3-2-1-119-15, et PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele automaatselt, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui sellisel isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada tema elatisenõudele PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lõikest 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
14.17.05.2019 tõendist (t I kd lk 5) nähtub, et hageja õpib xxxxxxxx Gümnaasiumis alates 01.09.2016. Vaidlus puudub, et hageja õppis nimetatud koolis kogu 2018/2019 õppeaasta ning et kool lõppes 20.06.2019. Hageja saab 21-aastaseks 29.12.2020. Seega on ta isikuks, kes on õigustatud PKS § 97 lõike 2 järgi elatist saama.
15.Täisealiseks saanud isiku puhul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hagejal oleks piisavalt vara enda ülalpidamiseks, samuti sellele, et hageja oleks saanud viidatud ajaperioodil õpingute kõrvalt tööl käia. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks märkida, et õppekoormus gümnaasiumis ei võimalda üldjuhul käia õhtuti osalise koormusega tööl, kuna õppetöö kestab üldtuntud asjaoluna hilise pärastlõunani ning õppetööle koolis järgneb koduste ülesannete lahendamine. Samuti ei ole põhjendatud töötada nädalavahetustel, kuna õppetöö on käsitletav tööna ning ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas vähemalt kahel päeval. Samuti ei jää hagis toodud perioodi sisse suveperioodi, mil õppetööd ei ole ja mil võiks tekkida reaalne võimalus töötada. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist.
16.Hagis on nõutud elatist kuni 30.06.2019. Kostja on välja toonud, et kool lõppes varem. Hageja kinnitas 21.02.2020 seisukohas, et kooli lõpetamine oli 20.06.2019. Hageja on leidnud, et kuna kooli arved on esitatud kuni 30.06.2019 ning hagejal ei olnud võimalik asuda tööle seni, kuni õpingute jätkumise võimalus ei olnud teada, siis peaks elatise väljamõistmine olema põhjendatud kuni 30.06.2019.
17.Kohus hagejaga ei nõustu. PKS § 97 lõike 2 eesmärgiks on toetada täisealiseks saanud alaealist, kes ei saa objektiivsetel põhjustel, s.o pooleliolevate õpingute tõttu, endale elatist hankida. Alates 21.06.2019 puudusid kohtu hinnangul hagejal objektiivsed takistused töötamiseks. Täisealiseks saanud lapsele elatise väljamõistmine on piiritletud selgelt õppimise tingimusega. Seega saab elatise väljamõistmine tulla kõne alla vaid kuni õpingute lõpuni 20.06.2019 ja sellele järgneva ajavahemiku eest ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud.
18.Hageja on taotlenud üksnes tagasiulatuva perioodi eest elatise väljamõistmist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-35-16 (punktis 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka seda välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, mh ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast ja kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ning elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-13, punkt 14).
19.Kostja on viidanud, et hageja nõudest ei selgu, kas tegemist on tagasiulatuva nõudega elatise saamiseks või on tegemist ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudega ning kui kahju hüvitamise nõudega, siis tuleks hagejal selgitada, milles seisneb talle tekkinud kahju. Kohus leiab, et hageja on selgelt viidanud, et nõuab tagasiulatuvalt kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on taoline nõue kvalifitseeritav PKS § 108 alusel. Nõude eelduseks on kohustatud isikul olnud kohustus vaidlusalusel perioodil ülalpidamist anda ning et tema eest on selle kulu kandnud keegi teine, kostja tegevuse tulemusena on seega tekkinud kahju.
20.Kostja on tuginenud sellele, et hageja ei ole temalt enne hagi esitamist elatist nõudnud ning tagasiulatuv nõue tuli talle üllatuslikult. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-35-16 (punktis 19) leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi; PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
21.Kohtu hinnangul ei ole kostja väited selle kohta, et nõue tuli talle üllatuslikult, tõendamist leidnud. Hageja sai täisealiseks 29.12.2017. 30.04.2020 esitatud kirjavahetusest (t I kd lk 115-123) nähtub, et vähemalt alates 19.05.2018 nõudis hageja kostjalt elatist ja selgitas, milleks see vajalik on. Kostja on hageja nõudele vastanud, kasutades ka ebatsensuurseid ja hagejat solvavaid väljendeid ning kinnitanud, et elatist maksta ta mingil juhul ei kavatse. Hageja
on kirjavahetuse kohaselt korranud soovi ülalpidamise saamiseks vähemalt 07.06.2018 ning 01.02.2019. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et hageja on esitanud ülalpidamise nõude järjepidevalt. Puudub alus jätta elatis välja mõistmata, tuginedes nõude üllatuslikkusele. Kuna kostja on pika aja vältel teadlikult hoidunud kõrvale ülalpidamise andmisest, ei saa taolises olukorras jõuda ka järeldusele, et tagasiulatuv ülalpidamisnõue võiks olla ebaõiglane ja seada kostja raskesse majanduslikku olukorda (raske majanduslik olukord ei ole praeguses menetluses ka tuvastust leidnud, seda käsitleb kohus hiljem).
22.Mis puutub väitesse, et hagi oleks tulnud esitada oluliselt varem, siis märgib kohus, et ka kostja ei olnud suuteline vastama hagile iseseisvalt. Seega võib arvata, et täisealise lapse elatise nõude esitamine, selleks õiguslike võimalustega ja menetlusdokumentidele esitatavate nõuetega tutvumine ning tõendite kogumine võis võtta oma aja. Arvestades, et hageja on korduvalt püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele kohtuväliselt (nähtub kirjavahetusest t I kd lk 115-123), on kostja tuginemine sellele põhjendamatu. Seadusandja on näinud ette võimaluse esitada tagasiulatuv elatise nõue kuni aasta eest ning hageja on õigustatud sellist õiguslikku võimalust kasutama.
23.Kohus käsitleb järgnevalt hageja põhjendatud igakuiste kulutuste suurust iga kulutuse lõikes eraldi. Kohus märgib, et hageja on esitanud tõendeid mitmel korral, viidates sealjuures sama dokumendi erinevatele lisadele. Kohus lähtub selguse mõttes 22.01.2020 avalduse täpsustusele lisatud dokumentide numeratsioonist. Ülevaatlikkuse võimaldamiseks sisalduvad hageja 17.12.2019 e-kirjaga, 20.01.2020 allkirjastamata täpsustusega ja 22.01.2020 allkirjastatud täpsustusega (korduvalt) esitatud tõendid pabertoimikus 22.01.2020 dokumendi juures.
24.Maakohus viitas Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-119-15 (punkt 10). Kohtu hinnangul tuleneb Riigikohtu seisukohast teha järeldus, et tõendada ei ole vajalik absoluutselt iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis erinevad oluliselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud ja üldtuntud suuruses kulutustest. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete kulu või riiete ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd näiteks hooajarõivaid ja –jalanõusid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapärastelt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid näiteks aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad rõivaid ja toitu ja hügieenitarbeid jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste, s.o antud juhul eluasemekulu, treeningute kulu, koolituskulude jt kandmist, mida hageja on ka teinud.
25.Kostja ei esitanud vastuväiteid toidukulu ja hügieenitarvete kulu suuruse kohta. Seega leiab kohus, et need on põhjendatud hagis toodud ulatuses, s.o vastavalt 255 eurot kuus ja 51 eurot kuus.
26.Hageja eluasemekulu koosneb hagi 22.01.2020 täpsustuse kohaselt üürikulust 550 eurot, kommunaalmaksete kulust 160 eurot ning täiendavast kulust – teki ja elektriküünalde ning kattemadratsi soetamine. Üüri- ja kommunaalkulude osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Üldtuntud asjaoluna vajab iga inimene eluaset ning paratamatu on ka kommunaalkulude kandmine. Lambavillateki ja madratsi kulu on kostja pidanud luksuslikuks kuluks. Kohus kostjaga ei nõustu. On elementaarne, et vahel on vajalik soetada endale uus eluaseme sisustus (sh uus mööbel) või voodipesu. Ka tekk ja madrats vajavad mingil hetkel uuendamist. Hageja on tõendanud vastavate kulude kandmist (t I kd lk 25-31) ning asjaolu, et kulutus on tehtud enne vaidlusalust perioodi, ei muuda seda, et tegemist on tavapärases suuruses kuluga, mis lisandub üüri- ja kommunaalkulule. Hageja on arvestanud ka teki ja madratsi kasutusperioodiks 4 aastat, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Elektriküünalde vajalikkuses ei saa kohus esitatud asjaolude pinnalt veenduda. Seega peab kohus eluasemekulu ühes kuus põhjendatuks kokku (275+80+1.04+1.45) summas 357.49 eurot.
27.Kulutused transpordile on hagi kohaselt 10 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt koosneb see sõprade külastamise kulust, samuti vanaema külastamise kulust. Samuti käis hageja ühel korral Tartu Ülikooliga tutvumas ning osales kooliga tihti spordivõistlustel. Kostja ei pidanud transpordikulu, sh Tartu Ülikooliga tutvumise kulu põhjendatuks. Kohus leiab, tuginedes ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-119-15, et täisealiseks saanud lapse korral ei saa lähtuda päris samadest eeldustest, mis alaealise lapse korral, kel puudub valdavalt igasugune võimalus endale ise sissetulekut hankida. Lähtumine vanemate elulaadist ning ülalpidamiskohustuse jaatamine esmavajadusi ületavas ulatuses võiks olla põhjendatud erandjuhtudel. Hageja elab Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. Koolis saab hageja käia, ühistransporti kasutades. Vabal ajal sõprade ja sugulastega suhtlemise transpordikulu ei saa kohus pidada esmavajalikuks. Samuti ei nähtu hageja põhjendustest ega esitatud tõenditest, milline kulu oleks olnud seotud spordivõistlustel osalemisega. Esitatud kütusekviitungite põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et need olid seotud arstivisiidiga (mille kohta ei ole tõendeid esitatud). Ülikooliga tutvumiseks vajaliku transpordikulu (t I kd lk 32, Lux Express pilet) loeb kohus vajalikuks kuluks, arvestades, et sedavõrd tähtsate otsuste tegemiseks on vaja vajalikutega põhjalikult tutvuda. Seetõttu loeb kohus kogu perioodi põhjendatud transpordikuluks kokku 8 eurot.
28.Sidekulud on hagi kohaselt 63 eurot kuus, see sisaldab ka telefoni ja sülearvuti soetamise kulu. Hageja esitatud arve (t I kd lk 38) järgi maksis hageja 19.03.2017 ostetud telefon 999 eurot ning selle remont (samas lk 39) 190 eurot. Hageja on arvestanud telefoni kasutusajaks 4 aastat ning remondikulu on ta arvestanud jagatuna 2 aasta peale. Arvuti maksumusega 700 eurot kasutusajaks on hageja arvestanud samuti 4 aastat. Igakuine sideteenuste kulu on hagile lisatud Elisa sideteenuste arvete kohaselt (t I kd lk 35-37) keskmiselt 19.50 eurot, hageja on arvestanud keskmiseks sideteenuse kuluks 20 eurot kuus. Kostja on leidnud, et kallis mobiiltelefon ei olnud hädavajalik ost ning hageja on pidanud vajalikuks vahetada mobiiltelefoni igal aastal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hagejal on vajalik soetada video, reklaami ja veebidisaini õpingute jaoks korralik sülearvuti. Kohtu hinnangul on üldtuntud
asjaoluna tänapäeval vajalik arvuti olemasolu koolitööde tegemiseks ning hageja väljatoodud arvuti maksumus jääb ka mõistlikesse piiridesse.
29.Kohus nõustub kostjaga, et 999 eurot maksva telefoni kulu ei saa pidada mõistlikus suuruses kuluks, s.o hageja esmavajaduste rahuldamiseks. Seda seisukohta ei muuda ka hageja väide, mille kohaselt võimaldas kalli telefoni ostmine jätta soetamata fotokaamera. Loomulikult on hagejal õigus endal soetada ja vanematel lapsele kinkida suure maksumusega telefon, kuid esmavajadusi (ning vajadus suhelda telefoni teel ja kasutada internetti on tänapäeva lapse esmavajadus) rahuldaks ka kordades odavam, näiteks kuni 300 eurot maksev telefon. Arvestades sellelt summalt järelmaksu osamakse 24 kuu kohta (kahe aasta jooksul puudub hoolsa kasutamise puhul ka remondivajadus), oleks telefoni kulu 1 kuu kohta 12.50 eurot. Koos Elisa sideteenuste 19.50 euro ning sülearvuti kuluga 14.58 eurot on hageja põhjendatud ühe kuu sidekulu keskmiselt 46.58 eurot. Kohus märgib, et antud kulu ei ole kuidagi ebamõistlikus suuruses, arvestades, et kostja on enda igakuise sidekuluna toonud välja oluliselt suurema summa, s.o 65 eurot.
30.Tervishoiukulu 98 eurot kuus moodustavad hagi kohaselt spordiklubi kuumaks 63 eurot (t I kd lk 41-42), ravimid ja toidulisandid (samas lk 44-46) kokku 10 eurot ning läätsed ja läätsede puhastusvedelik kokku 25 eurot. Hageja on toonud välja, et on tegelenud spordiga kogu aeg ning see on vajalik nii füüsilise kui ka vaimse vormi hoidmiseks. Kostja on esitanud vastuväiteid üksnes spordiklubi kulu osas. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsel (ka täisealiseks saanud lapsel) esinevad kulutused seoses tervishoiuga, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Ravimite ja toidulisandite igakuine kulu 10 euro piires ning samuti igakuine läätsede ja läätsede puhastusvedeliku kulu 25 eurot on kohtu hinnangul igati mõistlik ja põhjendatud. Kostja on leidnud, et spordiklubi kulu kui selline on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja ei ole välja toonud, millises ulatuses võiks spordiga tegelemise kulu olla põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ka, et hageja oleks saanud oma kulutusi vähendada, valides erinevate spordiklubide vahel või erinevate pakettide vahel. Seega puudub kohtul alus, tegemaks järeldusi selle kohta, kas vajalike treeningtingimuste tagamiseks oleks hageja saanud teha teistsuguseid, odavamaid valikuid. Kohtu hinnangul on spordiga tegelemine vajalik igas eas ning vastav kulu on ka esmavajaduseks loetav kulu. Kohus loeb treeningute kulu põhjendatuks 63 euro ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kulud tervishoiule 98 eurot kuus.
31.Koolikohustuse täitmise kulu 677 eurot moodustub järgmiselt: 20018/2019 õppeaasta I poolaasta õppemaks ühes kuus 262 eurot, sellest detsembris 16 päeva ja jaanuaris 31 päeva; tasulised tugikursused 290 eurot, matemaatika riigieksami kursus 250 eurot; kaks e-raamatut kokku 16.20 eurot; jõuluballi kleit 100 eurot; inglise keele eksam 25 eurot; 12. klassi lõpupidu 20 eurot, õppevahendid 200 eurot 10 kuu vältel; kevadine klassiekskursioon 125 eurot, kingid ja lilled õpetajale 10 eurot; 12. klassi lõpukleit 115 eurot; lõpuaktuse soeng 20 eurot. Kohtu hinnangul on meie kultuuriruumis põhjendatud ja esmavajalik kulu nii klassiekskursioonile lõpuaastal, lõpuaktuse kleidi ja soengu kulu. Tõendeid on esitatud vaid lõpupeo kleidi kulu kohta (lisa 7.10; t I kd lk 59). Kuivõrd juuksuri kulu lõpupeo korral on kohtu hinnangul üldtuntud
asjaoluna lisanduv kulu, mis 20 euro ulatuses on ka mõistlikus suuruses, loeb kohus kogu eeltoodud kulu tõendatuks 70 euro ulatuses. Samuti loeb kohus põhjendatud kuluks lõpupeo kulu (t I kd lk 62) summas 20 eurot ning õpetaja kingi ja lillede kulu 10 eurot. Jõuluballi kleidi kulu ei saa kohus esmavajalikuks pidada. Samuti on põhjendatud e-raamatute kulu (t I kd lk 5556) kokku 16.23 eurot. Ka õppevahendite kulu aastas 200 eurot (tõendid t I kd lk 61) on kohtu üldtuntud asjaoluna hinnangul mõistlikus suuruses. Kuna õppetöö kestab aastas ca 10 kuu ulatuses, on ühe kuu keskmine kulu seega 20 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ajaperioodi, on kokku ajavahemiku 16.12.2018-20.06.19 põhjendatud kulu 123.65 eurot.
32.Suurima osa koolikohustuse täitmise kulust moodustab õppemaks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema andnud nõusolekut tasulises erakoolis õppimiseks ning seega ei pea kostja selle kulu eest vastutama. Hageja on toonud välja, et on õppinud kogu aeg erakoolis ning kostja on aktsepteerinud seda valikut, tasudes osaliselt ka õppemaksu. Hageja on tõendanud varasemat erakoolis õppimist 17.05.2019 tõendiga (t I kd lk 5), mille järgi õppis hageja xxxxxx Gümnaasiumis juba alates 01.09.2016. Kostja esitas 30.09.2020 maksekorraldused, mille kohaselt on kolmas isik tasunud kolmel korral OÜ-le Xxxxxxxxxxxx arve nr E20174528 alusel viitenumbriga 171735 kokku 1225 eurot. Kostja selgituse kohaselt on tegemist hageja õppemaksu tasumisega 2017/2018 õppeaasta II poolaasta eest. Kohus leiab, et kuna õppemaksu ei ole tasutud vaidlusaluse perioodi eest, ei saa esitatud tõenditest tuleneda alust väljamõistetava elatise vähendamiseks põhjusel, et osaliselt on nõutud ajavahemiku eest ülalpidamist juba antud. Antud tõendid on olulised aga hindamaks kostja väidet, mille kohaselt ei ole ta tasulise hariduse omandamist aktsepteerinud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja õppemaksu tasumine viitab asjaolule, et kostjal ei olnud vastuväiteid sellele, et hageja õpib erakoolis, millega kaasneb täiendav koolituskulu. Samuti ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et kostja oleks esitanud vastuväiteid sellele, et hageja õpib tasulises erakoolis. Kohtu hinnangul on kostja vastavad vastuväited otsitud ning hageja koolituskulu erakoolis tuleb lugeda esmavajalikuks. I poolaasta (01.09.2018-31.01.2019) õppemaks oli kokku 1310 eurot, s.o ühes kuus 262 eurot (t I kd lk 50, 51). Vaidlusaluse ajaperioodi sisse jäi 16 päeva detsembris ja kogu jaanuar. I poolaasta õppemaksu kulu vaidlusalusel perioodil oli seega 397.23 eurot. II poolaasta õppemaksu kulu (t I kd lk 52, 60) jäi vaidlusaluse perioodi sisse kogu ulatuses, s.o õppe lõpp oli 20.06.2019. Hageja õppemaksu kulu on seega põhjendatud vaidlusalusel ajaperioodil kokku summas (397.23+1310) 1707.23 eurot.
33.Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid tasuliste tugikursuste 290 euro (t I kd lk 53), matemaatika riigieksamiks ettevalmistava kursuse 250 euro (t I kd lk 54) ja inglise keele eksami 25 euro (t I kd lk 58) osas. Hageja selgituse kohaselt oli tema jaoks 12. klassis matemaatika raske, mistõttu vajas ta tasulisi matemaatika tugikursuseid ning käis ka TTÜ-s matemaatika riigieksamiks ettevalmistaval kursusel. Inglise keele eksam oli vajalik juhuks, kui hageja otsustab asuda õppima välisriiki. Kohtul puudub alus teha järeldusi, et nii tasulised tugikursused kui riigieksamiks ettevalmistav kursus matemaatikas ei olnud hagejale esmavajalikud. Kohus märgib, et kohustusliku riigieksami tulemus võib mängida otsustavat rolli hageja elukutsevalikul ja seega
suutlikkusel end tulevikus ise ülal pidada. Sama lugu on inglise keele eksami kuluga. Kohus loeb need kulud põhjendatud kuludeks. Kokku on hageja koolikohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulud ajaperioodil 16.12.201820.06.2019 olnud (70+20+10+16.23+123.65+1707.23+290+250+25) 2512.11 eurot.
34.Kulutused riietele ja jalanõudele on hagi kohaselt keskmiselt 100 eurot kuus. Hageja on esitanud kulude kandmise tõendamiseks tõendeid (t I kd lk 63-71) kogusummas 734.49 eurot. Hageja on välja toonud, et tegelik kulu oli suurem ning mõningaid rõivaid saab hageja kasutada mitme aasta kestel. Kohus leiab, et vajadus riiete ja jalanõude järele on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Küll aga vajaks tõendamist sellise kulu kandmine igakuiselt summas 100 eurot. Kohtu hinnangul sellise igakuise kulu kandmist tõendatud ei ole. Ka on mitmed kulutused toodud välja märkimisväärselt suures summas. Kui lapsevanem peab võimalikuks oma lapsele soetada jope väärtuses 180 eurot ja mantel väärtuses 230 eurot, siis on see tema õigus. Sellises suuruses kulutused on kohtu hinnangul siiski luksuslikud ning kvaliteedilt samaväärsed rõivaesemed (vähem kalli kaubamärgiga) on võimalik soetada ka kordades väiksema summa eest. Täisealiseks saades on enamikul inimestest kinganumber, mis edaspidi enam ei suurene, samuti ei ole kuigi tõenäoline pikkuse oluline lisandumine. Seega on eelduslikult võimalik kanda soetatud riideid ja jalanõusid mitme hooaja vältel. Sellised esemed, mis võimaldavad aga mitmel hooajal kasutamist, on vähem kestvatest esemetest kallimad. Kokkuvõtlikult ei pea kohus põhjendatud riiete ja jalanõude igakuiseks esmavajalikuks kuluks enam kui 60 eurot.
35.Koolikohustuse täitmise kulu ja transpordikulu on kohus arvestanud kogusummana ajaperioodi 16.12.2018-20.06.2019 kohta. Teiste kulutuste alljärgneva kogusumma saamisel on kohus lähtunud ühe kuu keskmisest kulust ja ajaperioodist 16.12.2018-20.06.2019. Hageja põhjendatud kulutused olid eeltoodu põhjal selles ajavahemikus kokku 1576.61 (toit) + 315.32 hügieen) + 2210.29 (eluase) + 8 (transport) + 287.99 (sidekulu) + 605.91 (tervishoid) + 2512.11 (haridus) + 370.97 (riided ja jalanõud) = 7887.20 eurot.
36.PKS § 105 lõike 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et kostja peaks täitma oma kohustust hageja ülalpidamiseks suuremas või väiksemas määras kui pooles ulatuses. Kohus leiab, et kostjal oli kohustus hagejat ülal pidada pooles osas hageja vajaduste suurusest lähtuvalt, s.o summas (7887.20/2) 3943.60 eurot.
37.Järgnevalt hindab kohus kostja võimekust hagejat ülal pidada. PKS § 102 lõikest 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on väitnud, et tema sissetulek ei võimalda tal maksta tagasiulatuvalt elatist nõutud suuruses. Kostja ei ole välja toonud, millises suuruse tagasiulatuva elatise maksmine ei oleks talle üle jõu käiv. Kostja on välja toonud, et tema enda ja
tema alaealise lapse põhjendatud vajadused on kokku maksimaalselt 1290 eurot. Samuti peab kostja ülal oma naise last 70 euro ulatuses kuus. Kostja on väitnud, et tal ei ole vara selleks, et hagejale tagasiulatuvalt elatist maksta. Kostja ei ole esitanud teavet talle kuuluva vara kohta. Kohtu teostatud päringute vastustest (t I kd lk 125-132) nähtub, et kostjale ei kuulu kinnisasju, väikelaevu, väärtpabereid, osalust äriühingutes. Kostja suhtes on täitmisel 3 täiteasja, nõude jääk ja tasumata kohtutäituri tasu on kokku 548.88 eurot. Kostjale kuulub sõiduk xxxxxxxxx ehitusaastaga 1986. Krediidiasutustele teostatud päringute vastuste (t I kd lk 134-165) kohaselt omab kostja pensionifondi osakuid hetke väärtusega 3472.93 eurot. Luminor Bank AS-s asuva arvelduskonto jääk 05.08.2020 seisuga oli 1349.25 eurot ning konto viimase 4 kuu laekumised (periood 01.04.2020-01.08.2020) olid kokku 12 728 eurot, s.o keskmiselt 3182 eurot kuus. Kostja väite kohaselt puudus tal 16.04.2020 seisuga sissetulek. Samas nähtub Luminor Bank AS-i vastusest (t I kd lk 139-161), et kostjale on 02.04.2020 makstud palka 2262 eurot ja päevarahasid 1230 eurot. Töötasu ei maksta üldjuhul ette. Järgnevalt on kostjale makstud palka 30.04.2020 1314 eurot, 06.05.2020 töötasu 790 eurot ja päevarahasid 550 eurot ning 08.05.2020 vastavalt palka 550 eurot. Kohtu hinnangul tuleb selle tõendi põhjal jõuda järeldusele, et kostja on esitanud kohtule valeandmeid oma sissetuleku kohta. Kohus märgib, et osa maksetest on olnud päevaraha. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-820 tehtud otsuses leidnud, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel; kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta; seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna; seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad. Kohus nõustub eeltoodud lahendiga ning leiab, et ka käesoleval juhul tuleb käsitleda päevaraha kostja varalist võimekust suurendava asjaoluna. Vabariigi Valitsuse määrusest töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord (jõustunud 01.07.2009, käesolev redaktsioon jõustunud 01.01.2016) tuleneb, et lähetustasu saab olla kas töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamisega või välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmisega. Seega tuleb kohtu hinnangul arvestada kostja sissetuleku suuruse hindamisel ka päevarahaga (vähemalt suures osas). Arvestades, et kostja keskmine sissetulek on eeltoodud tõendi alusel olnud 3182 eurot kuus ning tema enda põhjendatud kulutused koos alaealisele lapsele ülalpidamise andmisega kokku maksimaalselt 1290 eurot (kostjal puudub kohustus pidada ülal oma naise last), siis jääks kostjale igakuiselt hagejale ülalpidamise andmiseks ca (3182-1290) 1892 eurot. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille kohaselt oleks tema sissetulek olnud vaidlusalusel perioodil väiksem, kui praegu. On eluliselt usutav, et kostjal kaasnevad ja kaasnesid välismaal töötamisega veidi suuremad igakuised kulud, kuid sellegipoolest ei oleks hagejale nõutud ulatuses ülalpidamise andmine seadnud kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole
seetõttu alust kohaldada PKS § 102 lõiget 1. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjal on võimalik oma ülalpidamiskohustust täita hageja vajaduste pooles ulatuses katmisega.
38.Ka praegu on kostja ilmselt suuteline tagasiulatuva elatise nõude tasuma mõne kuuga. Kohus märgib, et kostja saab eelduslikult taotleda hagejalt kohustuse täitmiseks maksegraafikut ning vastava võimaluse annab ka täitemenetluse seadustiku § 45.
39.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning rahuldab hagi summas 3943.60 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata elatise (4552 – 3943.60) 608.40 euro ulatuses.
40.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta kostja kanda. Kuna hageja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning hageja menetluskulude kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
41.Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas milles kohus hagi rahuldas. Kostja palub kaebuse rahuldada, maakohtuse tühistada ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
42.Maakohus hindades ebaõigesti tõendeid, jättis kostja vastuväited tähelepanuta ja analüüsimata hageja kulutuste otstarbekuse ning vajalikkuse. Õige ei ole anda täiskasvanud lapsele õigus esitada elatise hagi tagantjärgi 6 kuud peale kooli lõpetamist, kui ülalpidamise vajadus puudub. Hageja ei küsinud kostjalt elatist korduvalt, ka andis kostja hagejale sularaha. Raske majanduslik olukord saabus kostjale juba alates eriolukorra kehtestamisest. Nüüdseks on kostja töötuna arvele võetud ja tähtsust ei oma, milline oli tema sissetulek enne seda. Teise lapse sünni järgselt sai kostja küll tasuvama töö, aga olukord läks raskemaks, kuna tasuda tuli ka vanu võlgu. Peale kooli lõpetamist ei läinud hageja edasi õppima, vaid xxxxxxxxx ja edasi xxxxxxxx, kus töötab.
43.Täiskasvanud lapse puhul ei saa kulutusi eeldada, kõik kulutused peavad olema tõendatud. Hageja pidi kuludokumente korjama, kui soovis elatist nõuda. Kostja esitas vastuväited kõikidele kuludele, aga maakohus jättis need arvestamata. Kostja jääb kõigi vastuväidete juurde.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
44.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, kuid rahuldamisele kuulub apellandi taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotamise osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Muus osas
nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud. TsMS § 654 lõike 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
46.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas kaebas kostja esmalt maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas täielikult edasi, paludes jätta hagi täielikult rahuldamata. 29.08.2021 menetlusdokumendis on kostja aga nõustunud elatisega 6 kuu eest suuruses 2400 eurot, täpsustamata siiski, milliste kulude osas ta millist summat vaidlustab. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja perioodi 16.12.2018 kuni 20.06.2019 (6 kuu ja 4 päeva eest) summas 3943.60 eurot. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas seaduslik ja põhjendatud oli mõista elatist välja rohkem kui 2400 eurot.
47.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium otsuses seni lahendamata menetluslikud taotlused. Hageja taotles 16.08.2021 menetlusdokumendis nõuda Maksu- ja Tolliametilt, sotsiaalmaksu maksjalt ning pankadelt välja tõendid kostja töötamise ja majandusliku olukorra kohta. Kostja vaidleb taotlusele vastu, leides, et tegemist on hilinenud taotlusega. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kuni 08.07.2021 korraldava määruseni ei olnud hagejale teada, kas kohus võtab kostja tõendid vastu. Samas määruses andis kohus hagejale õiguse esitada kostja tõendeid ümberlükkavaid tõendeid. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks. Kolleegium on TsMS § 236 lõike 2 alusel seisukohal, et menetluslikult on hageja taotlused lubatavad. Samas jätab kolleegium need rahuldamata TsMS § 238 lõike 1 alusel, kuna leiab, et kostja 29.08.2021 menetlusdokumendist nähtuvalt ei ole uute tõendite kogumine vajalik, kuna kostja on võtnud omaks hageja väite selle kohta, et kostja on asunud peale töötust uuesti tööle. Seega jääb hageja taotlus rahuldamata.
48.Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus on asjakohaselt käsitlenud vaidlustatud otsuse põhjendustes hageja õigust nõuda elatist tagantjärgi PKS § 108 alusel aja eest, mil kostja oli kohustatud teda ülal pidama, kuid ei teinud seda ja hagejat pidas ülal teine isik. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja on tõendanud enda ja isa vaheliste smsdega, et nõudis isalt elatist vähemalt alates 19.05.2018. Kolleegium märgib, et kirjavahetuse sisust nähtuvalt oli elatist nõutud ka varasemalt, millele viitab isa esimene postitus 19.05.2018: “Mina olen aint koguaeg mingi kassa we?“ Smsd on esitatud perioodi kohta kuni 02.02.2019 ja selle sisust ei saanud isale jääda õigustatud ootust, et elatist temalt enam ei nõuta.
49.Asjaolu, et maakohus ei teinud kostja arvates kõike endast olenevat, et pooled saavutaksid kompromissi, ei ole lahendi tühistamise aluseks. TsMS § 4 lõikest 4 tulenevalt peab kohus kogu menetluse kestel suunama pooli kompromissile juhul, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus kirjalikus menetluses pooltele korduvalt kompromissi sõlmimise võimalust (nt t I kd lk 76 pöördel, 102 pöördel, 166). Pooled kompromissi ei sõlminud ega taotlenud ka sel eesmärgil kohtuistungi korraldamist. Kostjal oli võimalik näidata üles tegelikku head tahet ja sõlmida
kompromiss ringkonnakohtumenetluses, kuid kostja loobus juba allkirjastatud kompromissist. Selline kostja käitumine olukorras, kus tegelikult ta uuesti töötab ja saab sissetulekut, annab alust eeldada, et maakohtus ei oleks saavutatud kompromissi ka siis, kui kohus oleks sel eesmärgil istungi korraldanud.
50.Seonduvalt ringkonnakohtule 31.08.2021 esitatud kompromissiga selgitab kolleegium järgmist. Kuna kostja loobus kompromissist enne, kui kohus jõudis selle kinnitada, siis kohtumenetlus kompromissiga ei lõppenud. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-3-12 (punktis 14), et iseenesest on pooltel TsMS § 4 lõike 3 ja § 206 lõike 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus TsMS § 4 lõike 4 järgi igasugust tsiviilasja lahendades tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selline poolte kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on VÕS § 578 mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses; kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe muutub pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub kompromissi kinnitav kohtumääruse; kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda; selline poole õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud menetlusosalise õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata TsMS § 4 lõike 2 järgi menetluse käik.
51.Maakohus lähtus asja lahendades asjakohasest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt tuleb täisealiseks saanud lapsel oma nõuet TsMS § 230 kohaselt tõendada, kuna PKS-is on sätestatud elatise alammäär üksnes alaealise lapse elatisele. Lisaks nõustub kolleegium maakohtuga, et kohaldamisele kuulub ka TsMS § 231, sh selle lõige 1, mille kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Maakohus võttis asja lahendamisel arvesse, et ka täiskasvanuks saanud õpilasel ei ole üldjuhul võimalik ammendatavalt tõendada kulutusi toidule, hügieenitarvetele, riietele/jalanõudele ning üldtuntud on asjaolu, et kõik inimesed vajavad rõivaid, toitu, hügieenitarbeid, samuti, et gümnaasiumi lõpupeoga kaasnevad tütarlapsele kulud juuksurile, peo korraldamisele ja õpetaja kingile/lilledele. Kolleegium nõustub maakohtuga, kuid märgib, et täpsem oleks öelda, et ei ole mõistlik ega vajalik tõendada n-ö sendi täpsusega tavapäraseid kulusid ilma milleta inimene meie kliimas inimväärselt elada ei saa (toit, hügieenitarbed jmt). Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus oleks pidanud konkreetsete kululiikide osas seisukohta võttes arvestama, et kostja vaidles hagile täies ulatuses. Maakohus selgitas 19.03.2020 korraldavas määruses, et kostjal tuleb välja tuua, millised hageja kulud on tema hinnangul mõistlikus ulatuses ja millises suuruses ta hageja kuludele vastuväiteid ei esita. Vastuseks sellele tõi kostja 16.04.2020 menetlusdokumendis välja mittehädavajalikena välja kulud mobiiltelefonile, spordile, vabaajale, riietele ja jalanõudele. Esimeses vastuses hagile oli kostja vaidlustanud lisaks kulutusi lambavillatekile, kattemadratsile, tasulisele koolile, elektriküünaldele, transpordile, sidekuludele. Muid kulusid kostja ei nimetanud. Seega oli maakohtul alus võtta otsuse tegemisel aluseks, et kostja
ei esitanud vastuväiteid hageja poolt esiletoodud kuludele toidule, hügieenitarvetele, üürile, kommunaalteenustele, sülearvutile, ravimitele, toidulisanditele, läätsedele, läätsede puhastusvedelikule. Muude kulude puhul hindas maakohus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu põhjendused on kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8 loogilised ja jälgitavad. Apellant ei ole toonud esile tõendeid, millised maakohus oleks jätnud hindamata. Asjaolu, et apellant maakohtu põhjendustega ei nõustu, ei tähenda iseenesest, et kohus oleks eksinud. Kolleegium selgitab ka, et suuremad ühekordsed kulud, mis olid tehtud küll enne vaidlusalust perioodi, jaotas maakohus asjakohaselt pikema perioodi peale, millest osa jäi ka vaidlusalusesse perioodi. Selline arvestus on elatise puhul tavapärane, kuna tegemist ei ole igakuuliste kuludega, vaid kuludega, mille tegemine on kas aeg-ajalt või ühel korral ülalpeetava jaoks vajalik. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt oli kostja kohustatud hagimenetluses oma vastuväiteid tõendama. Kaebuses sisalduvad kostja retoorilised küsimused (nt kas lõpukleit peab nii kallis olema?) ei ole asjakohased.
52.Kostja ei esita kaebuses vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatud tema varalisele olukorrale. Asjaolu, et kaebuse esitamise ajaks oli kostja jäänud töötuks, ei olnud ega saanudki olla maakohtule lahendi tegemise ajal teada, kuna kostja neist asjaoludest maakohut ei teavitanud. Samas ei oma need asjaolud enam praeguse lahendi tegemisel tähtsust, kuna puudub vaidlus, et alates 01.06.2021 kostja uuesti töötab ja saab igakuiselt töötasu kuni 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja väited, et maakohtu poolt rahuldatud ulatuses elatisevõlgnevuse tasumine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda. Küll aga möönab kolleegium, et selle summa ühekordse maksena tasumine võib ajutiselt kostja pere elukorraldust siiski mõjutada määral, mis õigustab TsMS § 445 lõike 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kolleegium on seisukohal, et määratav osade kaupa tasumine ei saa hagejat kahjustada, kuna tegemist ei ole jooksva elatisega, mida hagejal oleks vaja oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja on täiskasvanu, keda isa igapäevaselt enam ülal ei pea pidama ja kes peab ise tagama endale igapäevase toimetuleku. Samas ei ole ka isal tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teisi ülalpeetavaid peale 2019. aastal sündinud lapse (sünnitunnistust ei ole esitatud, kuid 06.02.2020 menetlusdokumendis tõi kostja esile, et tal on 7 kuune laps; t I kd lk 93; hageja väitele vastu ei vaielnud). Kostja peres kasvava teise lapse (nähtub 29.08.2021 menetlusdokumendi punktist 2.1) ülalpidamise kohustus on tema vanematel, mitte kostjal. Kostja taotleb 29.08.2021 menetlusdokumendis määrata elatisevõlgnevuse tasumise osadena suuruses 100 eurot kuus. Hageja nõustus 30.07.2021 menetlusdokumendis ringkonnakohtu ettepanekuga saada 500 eurot kuus ja 31.08.2021 allkirjastatud kompromissis 150 eurot kuus. 29.08.2021 menetlusdokumendis tõi kostja esile, et asus uuesti tööle alates 01.06.2021 ja saab ehitussektoris tasu kuni 1000 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kummagi poole õigusi ei kahjusta ja vastab hea usu ning mõistlikkuse põhimõttele, kui kostja tasub maakohtu poolt väljamõistetud elatisevõlgnevuse alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest 100 euro suuruste igakuiste osamaksetena hageja arveldusarvele EExxxxxxxxxxxxxxx jooksva kuu 10. kuupäevaks.
53.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuid jaotas menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel, siis eksis maakohus selles osas menetlusõiguse normide kohaldamisel. Hagi osalise rahuldamise korral kuuluvad menetluskulud jaotamisele TsMS § 163 lõike 1 alusel. Kolleegium leiab, et konkreetsetel asjaoludel elatisevaidluse puhul (isa teadis kohustusest maksta elatist koolis õppivale täisealisele lapsele, kuid keeldus viidates halbadele suhetele lapse emaga (vt sms-d t I kd lk 114-123), samas ei esitanud hageja koheselt peale keeldumisest teada saamist hagi) on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kaebuse osalise rahuldamise korral kummagi poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.