Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (ema) X, lepinguline esindaja vandeadvokaat määruskaebuse menetlemisel Anne Värvimann Puudutatud isikud (lapsed) Q ja W, riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Eestkosteasutused Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Moonika Roosnupp ja Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Triin Taal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.06.2021 määrus muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-17-8381 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (ema) ja Y (isa) on endised abikaasad, kellel on neli ühist last: Z (sünd. XXXX), Ö (sünd. XXXX), W (sünd. XXXX) ja Q (sünd. XXXX). Kahe noorema lapse osas (W ja Q – edaspidi lapsed) on emal ja isal ühine hooldusõigus ning kehtis Harju Maakohtu 15.04.2019 määrusega kehtestatud suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed vanemate juures vaheldumisi ühe nädala kaupa (dtl 373-383).
2.Ema esitas 08.10.2020 lepitusmenetluse avalduse lastega suhtlemist korraldava määruse rikkumise tõttu. Isa rikub järjepidevalt kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemise korda. Samuti kasutab isa laste suhtes vaimset vägivalda, millele on viimasel aastal lisandunud füüsiline vägivald. Isaga koos olemise ajal on saanud oluliselt kahjustada laste turvatunne ning nende emotsionaalne, vaimne ja füüsiline heaolu. Isa juures ei ole lastele tagatud elementaarne hoolitsus, koolikohustuse kohane täitmine ning puudub sobiv kasvukeskkond. Vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse ja hariduse küsimuste osas on vaja lõpetada ning anda ainuhooldusõigus üle emale. Samuti taotles ema suhtlemiskorras muudatuste tegemist ning lepitusmenetluse ebaõnnestumisel sunnivahendite kohaldamist.
3.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) toetas 10.05.2021 ärakuulamisel ema avaldust (dtl 949-950 MR sõnavõtt).
4.Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) leidis 28.10.2020 seisukohas, et asja menetlust mõjutab oluliselt isa suhtes algatatud kriminaalasi ning edasist suhtluskorda peaks kaaluma pärast kriminaalasja lõpetamist (dtl 709-711).
5.Laste esindaja leidis, et varasemalt toiminud suhtlemiskorda ei ole võimalik jätkata ning see vajab muutmist. Samuti on vaja muuta senist hooldusõigust. Mõlemad lapsed väljendasid soovi elada ema juures ja laste sooviga tuleb arvestada.
6.Isa palus jätta avaldus rahuldamata ja leidis, et avaldus ei ole tõendatud ning faktiväited on ebaõiged. Isa ei ole suhtluskorra tingimusi tahtlikult rikkunud.
7.Isa suhtes algatati seoses laste väärkohtlemisega kriminaalmenetlus, mille tõttu peatas maakohus menetluse kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Isale esitati kahtlustus KarS § 121 lg 2 punktide 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes
2-17-8381 selles, et 2015. aasta jaanuarist kuni oktoobrini 2020 ta väärkohtles (s.h lõi rusikaga või lahtise käega või jalaga või muu esemega kannatanuid jalgade või käte või keha või pea piirkonda või haaras käsivartest või õlgadest või kõrist või lohistas turjast kinni hoides mööda treppe või viskas vastu maad või vastu diivanit) oma alaealisi lapsi, millega tekitas neile füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2021 määruse alusel ning isa kohustati osalema sotsiaalprogrammis „Hoolivad isad“, täitmise tähtajaga 04.03.2022 (dtl 829-835). Kriminaalasja materjalidest tulenevalt ei olnud prokuröril kahtlust, et isa on talle süüks pandud teod toime pannud ning tema käitumine on tugevalt mõjutanud tema alaealiste poegade vaimset seisundit ning on teinud laste arengule kahju (dtl 833 viimane lõik). Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus tunnistas 11.06.2021 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning rahuldas avalduse osaliselt. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse ja hariduse küsimuste osas ning andis ainuhooldusõiguse üle emale. Lisaks muutis maakohus 15.04.2019 määrusega kehtestatud suhtluskorda ja kehtestas uue suhtluskorra. Maakohus kohaldas määruse täitmiseks sunnivahendeid. Isa on korduvalt ja tahtlikult rikkunud lastega suhtlemist korraldava määruse mitut tingimust ning on sellega raskendanud ka suhtluskorra täitmist ema poolt. Samuti on pärast varasema lahendi tegemist selgunud, et olemasolev suhtluskord ei ole laste huvides ning vajalik on viia see laste huvidega kooskõlla. Määruskaebus
9.Isa esitas 01.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 11.06.2021 määruse osas, milles maakohus rahuldas avalduse, ning teha uus määrus, millega jätta avaldus tervikuna rahuldamata, s.h 15.04.2019 kohtumäärus muutmata. Alternatiivselt palub isa saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja lepitusmenetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud vanemate võrdsuspõhiõigust ning ei ole proovinud vanemaid lepitada. Isale jääb ebaselgeks, miks on ühise hooldusõiguse osalisel lõpetamisel ning suhtluskorra muutmisel eelistatud ema, andes talle üle osaliselt ainuhooldusõiguse ning jättes lapsed elama peamiselt emaga, kui tegelikkuses on kohus leidnud, et vanemad ei saavuta kokkulepet. Maakohus on põhjendamatult lähtunud vaid ema paljasõnalistest seisukohtadest. Samuti ei ole vanematele antud piisavalt aega omavaheliseks leppimiseks (lepitusmenetluseks). Seejuures ei ole võimalik arvestada aega enne 15.04.2019 määruse tegemist, sest vahepeal on isa muutunud, s.h läbinud programmi „Hoolivad isad“. Isa on väljendanud valmisolekut lepitusmenetluseks. Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad
10.Ema leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ning selles esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on põhjalikult hinnanud laste parimaid huve ja heaolu ning teinud määruse laste õigusi silmas pidades.
11.Laste esindaja leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on põhjendatud ja vastab laste huvidele. Vanemate suhted ei ole aja jooksul paremaks läinud ning tekkinud on vaidlused varasema
2-17-8381 kohtumääruse täitmise osas. Laste jaoks on oluline elada rahulikus keskkonnas ja mitte osaleda vanemate vahelistes vaidlustes. Eelkõige tuleb arvestada laste huvidega.
12.Saue Vallavalitsuse hinnangul ei ole isa määruskaebus samuti põhjendatud. Laste pidev viibimine keskkonnas, kus neid varem väärkoheldi ja see võib jätkuda, ei ole laste parimates huvides. Lapsed vajavad teraapiat ja aega taastumiseks, mitte kahe vastastikku väga konfliktse vanema vahel pendeldamist. Isa õigus olla oma lastega koos ja neid kasvatada vastandub laste õigusele vägivallavabale ja vastastikku austavale suhtele vanematega ning turvalisele kodule. Ema arvestab laste heaolu ja parimate huvidega rohkem, mistõttu nõustub Saue Vallavalitsus maakohtu määrusega.
13.Ka Tallinna Kesklinna Valitsuse hinnangul on maakohtu määrus põhjendatud. Isa seisukoht, nagu kohus oleks rikkunud vanemate võrdsuspõhimõtet, ei ole põhjendatud. Maakohus on määruse tegemisel lähtunud eelkõige laste parimatest huvidest.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohustus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kordamata.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, s.h võttis maakohus õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste huve, kuid seadis esikohale laste huvid, kui piiras isa hooldusõigust ning muutis varasemat suhtluskorda. Maakohus on põhjalikult oma seisukohti selgitanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud ning toimiku materjalidest ei nähtu samuti asjaolusid, mis võimaldaks asuda maakohtu määruses toodust teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus ei lahenda avaldust uuesti, vaid hindab maakohtu määruse seaduslikkust.
17.Ringkonnakohus selgitab vastuseks isa määruskaebuse väidetele, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud otsustuse, mis lähtub laste huvidest. Laste huvid on primaarsed.
18.Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud kõik mõistlikult võimaliku, saavutamaks vanemate kokkulepet, arvestades seejuures vanemate vahel alates 2017. aastast toimunud vaidlusi. Lepitusmenetlus ebaõnnestus, sest kumbki vanem ei olnud nõus oma seisukohtadest loobuma. Kummalegi vanemale ei saa ette heita seda, kui nad kaitsevad laste huve nii, nagu nad ise nendest aru saavad, kuid selle tõttu on laste huvid jäänud tahaplaanile
2-17-8381 ning selle jätkumist ei saa lubada. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et laste huvid on primaarsed. Selle tõttu ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et erinevalt 15.04.2019 määruse põhjendustest, tuleb jõuda järeldusele, et 50/50 suhtluskorra teostamine ei ole enam kooskõlas laste huvidega. Taolise suhtluskorra esmaseks eelduseks on, et vanemad suudavad omavahel suhelda ning teevad koostööd – see praegusel juhul puudub ning vaatamata varasematele püüdlustele, ei ole vanemad suutnud pika aja vältel omavahelist koostööd toimima panna. Seejuures ei oma tähtsust, mis põhjusel vanemad ei suuda omavahel koostööd teha. Toimiku materjalidest nähtub kogumis, et vanemate vaidlused on oluliselt kahjustanud laste heaolu, muu hulgas tekitanud lastel füüsilise ja vaimse tervise probleeme. Seetõttu ei ole senisest suhtluskorrast, kus lapsed on võrdse aja mõlema vanema juures, võimalik enam lähtuda. Seega on maakohus õigesti kaalunud, kumma vanemaga on laste huvid parimal viisil kaitstud. Vaheldumisi kummagi vanema juures elamine aitab küll hoida lähedasi suhteid mõlema vanemaga, kuid vanemate pikka aega kestnud ja jätkuvad tülid kahjustavad lapsi.
19.Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa soovib osaleda oma laste elus, kuid hooldusõigusasjades tuleb asjaolusid hinnata laste heaolust lähtuvalt ning vanemate õigused ei ole alati lapse õiguste ja huvidega kooskõlas. PKS § 119 kohaselt annab kohus otsustusõiguse ühele vanemale juhul, kui vanemad ei suuda lapsele olulistes asjades kokkuleppele jõuda. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (vt Riigikohtu 07.12.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 23).
20.Maakohus tuvastas, et isa rikkus korduvalt suhtluskorra ettenäinud kohtumäärust. Kõige suurema rikkumisena nägi maakohus laste füüsilist ja vaimset väärkohtlemist, millega ringkonnakohus nõustub. Isa väidab määruskaebuses küll, et on toimunust õppinud, s.h läbinud programmi „Hoolivad isad“, kuid laste seisukohalt ei muuda see varasemat vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamist olematuks. Väärkohtlemisega kaasnesid lastele kahjulikud tagajärjed ning lapsed peavad saama neist taastuda. Määruskaebusest ei nähtu, et isa sellega arvestaks või seda teadvustaks. Saue Vallavalitsus on kohtule 08.07.2021 esitatud seisukohas toonud esile, et lapsed vajavad teraapiat ja aega taastumiseks, mitte kahe väga konfliktse vanema vahel pendeldamist (dtl 1036). Olukorras, kus vanematevaheline koostöö puudub täielikult, ei ole jäänud laste huvide kaitseks muud toimivat võimalust, kui piirata ühe vanema isikuhooldusõigust laste ja isa suhtlemise korraldamisel. See ei tähenda aga seda, et emal ei oleks suhtluse korraldamisel rolli. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sellest tulenevalt on ka ema kohustatud käituma selliselt, et laste ja isa suhtlus oleks määrusega kehtestatud viisil võimalik.
21.PKS § 137 lg 3 näeb ette, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ka selles osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt diskretsioonipiiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole olulisi erinevusi vanemate pühendumises ning vaimses ja majanduslikus valmisolekus kasvatada lapsi. Siiski arvestades laste varasemat väärkohtlemist isa poolt, ei ole võimalik jõuda
2-17-8381 järeldusele, et isa hingeline side lastega on vähemalt sama hea kui ema ja laste omavaheline side. On ebatõenäoline, et laste väärkohtlemine ei mõjutanud laste suhteid isaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ema käitumine kahjustab lapsi vähem ja seetõttu oli põhjendatud maakohtu otsus anda hooldusõigus määruses toodud osades üle emale. Maakohtu poolt laste huvide esikohale seadmine ei tähenda ema seisukohtade eelistamist, nagu määruskaebuses ekslikult väidetakse. Maakohtu määratud isa ja laste suhtlemise kord on sisult mõistlik ja põhjendatud.
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega nagu oleks maakohtu määrus olnud vastuoluline, maakohtul tulnuks ära kuulata Ö või et maakohus oleks määruse tegemisel lähtunud ema tõendamata väidetest. Määruskaebus sisaldab hulgaliselt emotsionaalseid väited ja hinnanguid (vaatamata sellele, et määruskaebus on esitatud advokaadist esindaja vahendusel), mida ringkonnakohtul ei ole maakohtu määruse seaduslikkusele hinnangu andmisel võimalik kuidagi arvestada. Sinna hulka kuulub ka määruskaebuse p-s 28 jj esitatud sõnumivahetus. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu isa maakohtu määrusega, kuid ainuüksi mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei ole aluseks määruse muutmisele.
23.Viimasena selgitab ringkonnakohus, et laste vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Vanemate vastastikune üksteise süüdistamine (mis jätkus ka määruskaebemenetluses esitatud dokumentides), ei aita kaasa probleemide lahendamisele. Mõlemal vanemal tuleb esmalt arvestada laste tunnete ja emotsioonidega ning mõlemad vanemad peavad käituma heas usus ning hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga.
24.Eelnevat arvestades jätab määruskaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
maakohtu
määruse
muutmata
ning
25.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.
26.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse praeguse määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.