IM (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/4032
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IM (pankrotis), Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i määruskaebused Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: IM pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Puudutatud isik I: IM (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279) Puudutatud isik III: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Raimo Juurikas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2015 määrus osas, millega maakohus rahuldas IM pankrotihaldur Ly Müürsoo kaebuse ning tühistas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse täiteasjas nr 022/2014/4032. Samuti tühistada Harju Maakohtu 08.01.2015 määrus menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta IM pankrotihaldur Ly Müürsoo kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/4032 rahuldamata.
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta IM pankrotihalduri kanda.
4.IM pankrotihalduri ja IM (pankrotis) maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 08.01.2015 määrus muutmata.
6.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse ja Swedbank AS määruskaebused rahuldada.
7.IM (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata.
8.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 8.1 Jätta läbi vaatamata IM (M, isikukood XXXXXXXXXX) pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood XXXXXXXXXX) taotlus tühistada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood XXXXXXXXXX) 15.07.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2014/4032. 8.2 Jätta rahuldamata IM pankrotihalduri Ly Müürsoo kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/4032. 8.3 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta IM pankrotihalduri kanda. 8.4 IM pankrotihalduri ja IM (pankrotis) maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.IM (pankrotis) (võlgnik, puudutatud isik I) pankrotihaldur Ly Müürsoo (pankrotihaldur, avaldaja) esitas 29.08.2014 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur, puudutatud isik II) 18.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/4032. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse täitemenetluse ebaõige alustamise tõttu ning täitemenetluse lõpetamisel tühistada 15.07.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
2.Kaebuse kohaselt alustas kohtutäitur 14.07.2014 Swedbank AS-i (sissenõudja, puudutatud isik III) avalduse ja Tallinna notar Margus Veskimäe poolt 26.05.2006 tõestatud notariaalse dokumendi nr 4016 alusel täitemenetluse puudutatud isiku I ja tema abikaasa VM suhtes hüpoteegiga tagatud nõude 2 443 078,82 euro sissenõudmiseks. 28.07.2014 esitas pankrotihaldur kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 alusel kaebuse, millega vaidlustas võlgniku suhtes täitemenetluse algatamise täitedokumendi puudumise tõttu ja taotles täitemenetluse lõpetamisel 15.07.2014
kohtutäituri tasu otsuse tühistamist. 18.08.2014 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata.
3.Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri otsusega ning leidis, et puudutatud isiku I pankrotimenetlus ei ole lõppenud, mistõttu puudusid eeldused täitemenetluse alustamiseks. 26.05.2006 leping ei ole muutunud võlgniku ja tema abikaasa suhtes täitedokumendiks. Puudutatud isiku I ja tema abikaasa ühisvara on jagamata ning täitemenetluse saab algatada alles pärast ühisvara jagamist. Täitmisavalduses on taotletud täitemenetluse algatamist ainult VM suhtes. Täitmisavalduses on esitatud 2 443 978,82 euro tasumise nõue, kuid pankrotimenetluses on tunnustatud sissenõudja nõuet 1 794 943 euro ulatuses.
4.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning leidis, et sissenõudja on esitanud täitmisavalduse, mis vastab kohtutäiturimäärustikus esitatud nõuetele ning ka täitedokument on olemas. Võlausaldaja saab algatada täitemenetluse abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnistu arvel hüpoteegiga tagatud abikaasade solidaarkohustuse täitmiseks vaatamata võlgniku pankrotile.
5.Puudutatud isik I nõustus kaebusega.
6.Puudutatud isik III vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 08.01.2015 määrusega läbi vaatamata avaldaja taotluse tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 15.07.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2014/4032 ning rahuldas avaldaja kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale ning tühistas kohtutäituri 18.08.2014 otsuse täiteasjas nr 022/2014/4032. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda.
8.Maakohus leidis, et pankrotihaldur saab esitada võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses kaebuse kohtutäituri tegevuse peale üksnes siis, kui täitemenetlus puudutab tema õigusi, sh kui tal on nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 annab pankrotihaldurile õiguse olla menetlusosaliseks ka täitemenetlusega seotud kohtueelsetes vaidlustes, mille läbimine on eelduseks kohtumenetluses osalemisele. Maakohus viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-38-14 p-le 16 ning leidis, et kuivõrd võlgniku ja tema abikaasa ühisvara on jagamata, ei kuulu kinnisasi, mille suhtes sundtäitmist läbi viiakse pankrotivara hulka. Samas ei ole välistatud, et ühisvara jagamise tulemusel võib suureneda võlgniku pankrotivara ühisomandisse kuuluva kinnisasja, kinnisasja osa või kinnisasja võõrandamisel saadu arvel. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et võlgniku pankrotihaldur tuleb lugeda võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse osaliseks vastavalt PankrS § 35 lg 1 p-le 2 ning vastavalt TMS §-le 218 on pankrotihalduril võimalik esitada kaebus, millega taotletakse kohtutäituri otsuse tühistamist, millega on lahendatud kohtutäiturile esitatud kaebus.
9.TMS § 218 lg 1 ei anna täitemenetluse osalisele õigust taotleda kohtult kohtutäituri täitemenetluse läbiviimisega seotud otsuste tühistamist. Kohus saab tühistada üksnes kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur on lahendanud temale esitatud kaebuse. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata taotluse 15.07.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks.
10.Maakohus asus seisukohale, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb rahuldada, kuna kohtutäitur on alustanud võlgniku suhtes täitemenetluse ilma sissenõudja kirjalikult esitatud täitmisavalduseta ning täitemenetluse läbiviimise alustamine on olnud seetõttu seadusevastane. TMS § 23 lg 2 kohaselt tuleb täitmisavaldus esitada kohtutäiturile kirjalikult. Täitmisavalduse sissejuhatavas osas on märgitud võlgnikeks nii puudutatud isik I, VM kui ka pankrotihaldur. Täitmisavalduse taotluse osas on sissenõudja palunud algatada täitemenetluse VM suhtes ja pöörata sissenõue VM ja puudutatud isiku I ühisvarasse kuuluva kinnistule asukohaga XXXX-XXXXX XX XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXXX) ning müüa see enampakkumisel. Maakohtu hinnangul nähtub täitmisavalduses esitatud taotlusest, et sissenõudja soovib algatada täitemenetluse ainult VM suhtes. Täitmisavalduses ei ole esitatud sõnaselget taotlust puudutatud isiku I suhtes täitemenetluse algatamiseks, samuti ei ole taotluse osas märgitud võlgniku pankrotihaldurit, kes oli märgitud täitmisavalduse sissejuhatavas osas. Maakohus märkis, et sissenõudjal on võimalik täitemenetluses kõrvaldada täitmisavalduse puudused, esitades täiendava täitmisavalduse. Samuti on kohtutäituril võimalik teha kaebemenetluses toiminguid kõrvaldamaks täitmisavalduse puudused. Täitmisavalduse ebaselgust ei kõrvalda see, kui sissenõudja on andnud kohtutäiturile selgitusi telefoni teel ning puuduste kõrvaldamiseks ei saa lugeda kohtutäituri või sissenõudja arvamust, et täitmisavaldus ei ole puudustega.
11.Maakohus kontrollis täitedokumendi täitmise eeldusi ning viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2014 otsusele nr 3-2-1-38-14, milles Riigikohus märkis, et olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on kolleegiumi arvates see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Maakohtu hinnangul on Riigikohtu lahendis käsitletud täiendavaid täitemenetluse tingimusi, mis peavad olema täidetud, kui sissenõudja nõuab abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnisasja arvel kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud kohustuse sundtäitmist. Sellisteks täitemenetluse täiendavateks tingimusteks on kinnisasja kuulumine abikaasade ühisvara hulka, kinnisasja koormava hüpoteegi olemasolu ning hüpoteegiga tagatud abikaasade solidaarkohustus.
12.Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile pandilepingu, mis sisaldab tagatiskokkulepet. Samuti on sissenõudja esitanud põhi- ja kõrvalnõuete aluseks oleva laenulepingu ja nõuete detailse arvestuse. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TMS § 23 lg 41 sätestatud täitemenetluse läbiviimise eeldused. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, mille kohaselt puudub täitedokument. Maakohus leidis, et on olemas TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokument, milleks on lepingu punktis 3.1 sisalduv kokkulepe kohustuse kohta alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
13.TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et võlgniku abikaasa ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale. Seetõttu kontrollis kohus, kas 26.05.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu punkt 3.1 on täitedokument, mille järgi on kohustatud kohustust täitma nii võlgnik kui ka tema abikaasa. Kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja
igakordse omaniku kohustus alluda kohasele sundtäitmisele. TMS § 2 lg-st 2 tulenevalt kehtib selline kokkulepe kinnisasja õigusjärglase kohta. Võlgnikul oli õigus kokku leppida kinnisasja ühisvarasse omandamise tingimused (RKTKo 13.11.2013 otsus nr 3-2-1-127-13, p 24). Maakohtu hinnangul on sellisteks tingimusteks nii müügilepingu tingimused, hüpoteegi seadmise tingimused, tingimused hüpoteegiga tagatavate nõuete kohta kui ka tingimused kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Maakohus leidis, et kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 järgi omandas hageja kinnisasja abikaasade ühisomandisse koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Lepingupooleks mitteoleva abikaasa positsioon sarnaneb kinnisasja õigusjärglasele, kelle suhtes kehtib vastavalt TMS § 2 lg-le 2 kohesele sundtäitmisele allumise kohustus sõltumata sellest, kas õigusjärglane sellega nõustub. Võlgniku abikaasa on saanud kinnisasja ühisomanikuks võlgniku kokkulepitud tingimustel. Alates 05.04.2011 kehtiva asjaõigusseaduse § 346 lg 2 järgi kehtib hüpoteegiga koormatud tagatiskokkulepe kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes. Eeltoodust tulenevalt on 26.05.2006 leping täitedokumendiks nii võlgniku kui ka tema abikaasa suhtes ning välistatud ei ole lepingu alusel abikaasade ühisvara hulka kuuluvale hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramine.
14.Kohus selgitas, et täitemenetluses ei ole võimalik tuvastada, kas põhi- ja kõrvalnõuete aluseks olevast laenulepingust tulenevad kohustused on ka tegelikult abikaasade solidaarkohustused. Kuivõrd laenulepingu pooleks on VM abikaasa, ei ole välistatud, et lepingust võivad tuleneda abikaasade solidaarkohustused. Seda, kas põhi- ja kõrvalnõuete aluseks olevast laenulepingust tulenevad kohustused on ka tegelikult abikaasade solidaarkohustused, on võimalik tuvastada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses.
15.Avaldaja on pidanud täitemenetlust välistavaks asjaoluks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Maakohus leidis, et kuivõrd kinnisasi ei ole muutunud pankrotivaraks, ei ole välistatud nimetatud vara suhtes täitemenetluste läbiviimine. Samuti ei saa pidada täitemenetluse alustamise tingimuste puuduseks asjaolu, et täitmisavalduses nõuab sissenõudja 2 443 943 euro tasumist, kuid pankrotimenetluses on tunnustatud sissenõudja 1 794 943 euro tasumise nõuet. Kui võlgnik on seisukohal, et tema vastu on täitmisele esitatud nõue, mida ei ole olemas, on võlgnikul õigus ennast kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja vastu.
16.Maakohus märkis, et kohtutäituril on võimalik lahendada kaebus uuesti, sh otsustada vajadusel täitemenetluse lõpetamine. Puudutatud isiku I määruskaebus
17.23.01.2015 esitas puudutatud isik I Harju Maakohtu 08.01.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse 15.07.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Ühtlasi palus puudutatud isik I täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni järgmises sõnastuses: „Tühistada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 18.08.2014 otsus täiteasjas nr 022/2014/4032 ning lugeda täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/4032 lõpetatuks“.
18.Määruskaebuse kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta, et avaldaja on järginud kohtuvälise menetluse reegleid ning esitanud kohtutäiturile vastava taotluse kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kohtutäitur seda oma 18.08.2014 otsuse põhjendavas osas ja resolutsioonis ei kajastanud, ei tähenda, et seda ei ole vastavalt TMS §-le 217 vaidlustatud.
Kohtutäituril oleks tulnud selles osas teha ka sisuline otsustus. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustas pankrotihaldur kohtutäituri otsuse täies ulatuses, mistõttu oli kohtul kohustus 15.07.2014 otsuse tühistamise nõue sisuliselt läbi vaadata. Kohtutäituril on õigus nõuda tasude maksmist kohtutäituri seaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, tehes selle kohta uue otsuse. Kuna kohtutäituri tasu otsus on ka täitedokumendiks, mida täidetakse koos põhimenetluse täitedokumendiga, siis tuleb ka tasu otsus tühistada.
19.Puudutatud isik I leiab, et määruse resolutsioon on mitmeti mõistetav ning põhjendamatud
on kohtu juhised, mille kohaselt on kohtutäituril võimalik lahendada kaebus uuesti, s.h otsustada vajadusel täitemenetluse lõpetamine. Kui kohus juba leidis, et täitemenetluse alustamine oli ebaseaduslik, siis ei ole enam vajalik kaebuse uuesti lahendamine. Puudutatud isik I märkis, et ei nõustu ka sellega, et kohus on määruses asunud sisuliselt lahendama küsimusi, mille osas ei ole kaebust esitatud, samas on need ka hoopis teiste kohtumenetluste esemeks. Kohtul puudus igasugune põhjendatus ja vajadus asuda lahkama VM suhtes toimuva täitemenetluse aluseid, millede suhtes on VM esitanud nii kaebuse kohtutäituri tegevusele kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
20.Puudutatud isik I ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt saab 26.05.2006 sõlmitud notariaalse lepingu punkti 3.1 lugeda täitedokumendiks. Kohus on asunud vääralt sisustama täitedokumendi mõistet, pidades kitsendavalt täitedokumendiks üksnes omaniku kinnitust hüpoteegi seadmiseks, mis sisaldub notariaalse lepingu ühes punktis. Nii tagatiskokkulepe kui ka kohustus alluda kohesele sundtäitmisele nõuavad isiku notariaalselt tehtud tahteavaldust, mida käesoleval juhul ei ole VM andnud. Samuti ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt sarnaneb lepingupooleks mitteoleva abikaasa positsioon kinnisasja õigusjärglasele.
21.Kohtutäitur ja puudutatud isik III vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Avaldaja nõustus määruskaebusega. Puudutatud isiku II määruskaebus
22.23.01.2015 esitas kohtutäitur Harju Maakohtu 08.01.2015 määruse peale määruskaebuse ning 09.02.2015 täpsustas oma nõudeid. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kaebus rahuldati ja tühistati kohtutäituri 18.08.2014 otsus täiteasjas nr 022/2014/4032 ning jäeti menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtutäitur palub teha uue määruse, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
23.Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud. Asjaolu, et sissenõudja oli täitmisavalduses märkinud veel lisaks eraldi taotluse VM suhtes, ei tohiks omada sellist tähendust, et täitemenetlus tuleb puudutatud isik I osas lõpetada, sest avalduse päises on märgitud mõlemad abikaasad, kinnisasi, mis on sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud, kuulub abikaasade ühisvara hulka ning täitedokument kehtib mõlema abikaasa suhtes. Täitmisavalduses märgitud isikud ja kinnisasja omanikud langevad kokku. Samuti on sissenõudja täiendavalt kinnitanud täitemenetluse soovi nii kohtutäiturile, kui ka kohtule. Seadus ei näe ette kohtutäiturile kohustust, et kõikide selgituste küsimine ja nendele vastamine peab toimuma vaid kirjalikult. Sissenõudja ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud, mis annab alust järeldada, et isegi juhul, kui sissenõudja oma avalduses oleks eksinud, on ta kohtutäituri tegevuse heaks kiitnud. Täitemenetluse algatamise seadusvastaseks lugemine üksnes täitmisavalduse sõnastuse põhjal, arvestamata sissenõudja avalduse tegelikku sisu, on vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega.
24.Arusaamatuks jääb kohtu viide sellele, et täitmisavalduse taotluse osas ei ole märgitud
võlgniku pankrotihaldurit, kes oli märgitud täitmisavalduse sissejuhatavas osas. Kuigi PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 36 lg 1 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku lahusvarasse kuuluva vara valitsemise õigus ja õigus käsutada pankrotivara ning olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline pankrotivara puudutavates asjades, ei tulene viidatud sätetest pankrotihaldurile üldist õigust teostada kõiki võlgniku tsiviilõigusi, s.h lugeda teda täitemenetluse võlgnikuks.
25.Puudutatud isik III nõustus kohtutäituri määruskaebusega. Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku III määruskaebus
26.23.01.2015 esitas puudutatud isik III Harju Maakohtu 08.01.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati kaebus kohtutäituri 18.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/4032. Puudutatud isik III palub jätta kohtutäituri otsuse tühistamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
27.Määruskaebuse kohaselt on kohus hinnanud ebaõigesti täitmisavalduse sisu. Täitmisavaldust ja sellele lisatud dokumente tervikuna hinnates on üheselt arusaadav, et sissenõudja soov oli algatada täitemenetlus mõlema abikaasa suhtes, kuna teisiti ei oleks võimalik saavutada nõude rahuldamine. Lisaks on maakohus väljunud kaebuse piiridest, sest avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust selles osas, mis puudutab ilma sissenõudja taotluseta täitemenetluse algatamist. Kohtumäärus läheb vastuollu ka otstarbekuse printsiibiga.
28.Kohtutäitur nõustus määruskaebusega. Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
29.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et puudutatud isikute II ja III määruskaebused tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 08.01.2015 määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja kaebuse ning tühistas kohtutäituri 18.08.2014 otsuse täiteasjas nr 022/2014/4032, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kaebuse kohtutäituri 18.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/4032 rahuldamata ning jaotab menetluskulud (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning puudutatud isiku I määruskaebuse rahuldamata.
31.TMS § 23 lg 1 alusel viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Käesoleval juhul on kohtutäitur täiteasjas nr 022/2014/4032 algatanud täitemenetluse puudutatud isiku III 14.07.2014 esitatud avalduse alusel ning täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe poolt 26.05.2006 tõestatud asjaõigusleping, millega on puudutatud isiku III kasuks seatud kinnistule asukohaga XXXX-XXXXX XX, Tallinn (registriosa XXXXXXXXX) hüpoteek summas 38 225 877 Eesti krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
32.Maakohus asus seisukohale, et täitemenetluse alustamine puudutatud isiku I suhtes oli seadusevastane, kuna kohtutäitur algatas täitemenetluse ilma sissenõudja kirjalikult esitatud täitmisavalduseta. Samas leidis maakohus, et on olemas nõuetekohane TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokument ning muud täitemenetluse alustamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kohtutäitur ja puudutatud isik III on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud täitmisavalduse sisu ning täitemenetluse algatamise eeldused on täidetud.
33.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega osas, milles maakohus leidis, et täitemenetluse alustamine oli seadusevastane, kuna täitmisavalduses ei ole esitatud sõnaselget taotlust puudutatud isiku I suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. TMS § 23 lg 2 p 2 kohaselt esitatakse täitmisavaldus kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on sissenõudja 14.07.2014 esitanud täitmisavalduse, mille sissejuhatavas osas on märgitud võlgnikeks puudutatud isik I ja VM ning välja on toodud ka andmed puudutatud isiku I pankrotihalduri kohta. Sissenõudja on täitmisavalduse taotluste osas märkinud, et palub algatada täitemenetluse VM suhtes ja pöörata sissenõue VM ja puudutatud isiku I ühisvarasse kuuluvale kinnistule asukohaga XXXX-XXXXX XX XX, Tallinn, müüa see enampakkumisel ning vara müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt rahuldada nõue VM ja puudutatud isiku I vastu.
34.Ringkonnakohus leiab, et täitmisavaldusest on aru saada, et täitemenetlust on palutud algatada ka puudutatud isiku I suhtes. Puudutatud isik I on täitmisavalduses märgitud võlgnikuks. Samuti on palutud pöörata sissenõue VM ja puudutatud isiku I ühisvarasse kuuluvale kinnistule ning vara müügist saadud rahaliste vahendite arvel rahuldada muuhulgas nõue puudutatud isiku I vastu. Eeltoodust järeldub, et sissenõudja on soovinud täitemenetluse algatamist ka puudutatud isiku I suhtes. Sissenõudja on seda ka hilisemalt kohtumenetluses kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et täitemenetlus on puudutatud isiku I suhtes algatatud ilma täitmisavalduseta.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et täitemenetluse algatamiseks on olemas nõuetekohane täitedokument ning täitemenetluse algatamise täiendavad tingimused on täidetud. Kolleegium ei pea neid põhjendusi, TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 tulenevalt, vajalikuks korrata. Ka puudutatud isiku I määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtutäituri ning puudutatud isiku III väited selle kohta, et maakohus on ebaõigesti kohtutäituri 18.08.2014 otsuse tühistanud.
36.Puudutatud isik I palus määruskaebuses täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni sellega, et lugeda täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/4032 lõpetatuks. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Esiteks ei ole kohtutäitur täitemenetluse algatamisel seadust rikkunud. Aga ka juhul, kui täitemenetlust oleks alustatud alusetult, oleks täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt kohtutäituri pädevuses.
37.Lisaks on puudutatud isik I palunud tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse 15.07.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kolleegium leib, et määruskaebuse väited ei anna ka selles osas alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldaja palus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistada täitemenetluse lõpetamisel. Kuna täitemenetluse lõpetamine on TMS § 48
kohaselt kohtutäituri pädevuses, siis ei saanuks maakohus avaldaja taotlus rahuldada. Seega oli TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel taotluse läbi vaatamata jätmine põhjendatud. Ringkonnakohus lisab, et taotlus kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks ei oleks ka sisuliselt põhjendatud. Avaldaja on kaebuses argumenteerinud tasu otsuse tühistamist üksnes sellega, et täitemenetlus algatati alusetult. Kolleegium on aga käesolevas lahendis leidnud, et kohtutäitur ei rikkunud täitemenetluse algatamisel seadust.
38.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ja kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jääb rahuldamata ning kohtutäituri tasu otsuse osas läbi vaatamata, siis tuleb avaldaja menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Puudutatud isiku I menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb samuti jätta tema enda kanda. Kohtutäituri ja puudutatud isiku III menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta avaldaja kanda.
39.Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.