Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.03.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Y kanda.
3.Määrata rahaliselt kindlaks ja välja mõista Y-lt X kasuks 432 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-9785 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 07.07.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 08.09.2020 täpsustuse kohaselt õpib hageja XXX X klassis. Hageja elab koos emaga. Kostja ei osale hageja kasvatamises. Puudub ka igasugune suhtlemine. Kostja ei tunne huvi hageja käekäigu vastu. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise tasumise osas.
3.Hageja igakuised kulud moodustava kokku 663 eurot, sh eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused tervishoiule 90 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused: autokool 70 eurot, lõuna koolis 40 eurot ja abiõpetaja 60 eurot. 30.12.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja täpsemalt, millest koosnevad igakuised kulud.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamist summas 250 eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Samuti palus hageja välja mõista elatise perioodi eest 25.05.2020 kuni 06.07.2020 summas 354,78 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja näol on tegemist täisealise isikuga. Vastavalt hageja õppetöö graafikule on hagejal võimalik õppetöö kõrvalt endale oma vajaduste rahuldamiseks ise sissetulekut hankida. Hageja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust.
7.Arvestades, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid sissetulekuid ega väljaminekuid, tuleb jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi 28,82 euro ulatuses, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on hageja oma igakuiseid kulusid tõendanud.
8.Sotsiaalkindlustusamet tasub lapsele, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes lapsetoetust 60 eurot kuus kuni kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Arvestades hageja vanust ning asjaolu, et ta õpib gümnaasiumis, on tema igakuine sissetulek 60 eurot, millest 50%, ehk 30 eurot tuleb arvestada kostja kasuks hageja eluasemekulude väljamõistmisel.
9.Kuna kostja osa hageja eluasemekuludest on 58,82 eurot ning hagejal on sissetulek 60 eurot, millest 30 eurot tuleb kostja kohustusest maha arvestada, on hageja eluasemekulu, mille eest kostja vastutab, 28,82 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 04.03.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 144 eurot alates 07.07.2020 kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21. aastaseks saamiseni. Kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis nimetatud summad kuuluvad
2-20-9785 väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Hageja on täisealine, kes õpib XXX X klassis (tl 5, 16). Seega on hageja perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt õigustatud elatist nõudma. Õppetöö tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. See, kui hagejal lõpevad tunnid mõnel päeval nädalas kell 12.50 (tl 47), ei tähenda, et ülejäänud päeva võiks hageja tööl käia. Kuna hageja käib 12ndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.
12.Hageja igakuised kulud on põhjendatud kokku ca 288 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 144 eurot.
13.Hageja on selgitanud, et temaga koos elab veel kolm inimest ning nende eluasemekulud kokku moodustavad 737,61 eurot, sh pangalaen summas 470,62 eurot, küte + vesi + elekter summas 225 eurot, teleteenused + internet 41,99 eurot. Hageja osa moodustab seega nimetatust 184,40 eurot. Tõendina on hageja esitanud aga üksnes hageja ema ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt on igakuise makse suurus 470,62 eurot (tl 40). Nimetatud laenu saab lugeda eluasemekulude hulka, kuna lepingu p 1.3 kohaselt on laen antud Tallinnas, XXX asuva elamu ostuks. Muude kulude osas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Seega loeb kohus tõendatud igakuiseks eluasemekuluks hageja osas ca 118 eurot (470,62 eurot/ 4 inimesega).
14.Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hageja poolt väljatoodud toidukulu summas 150 eurot on kohtu hinnangul aga veidi ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 125 eurot.
15.Sidekulu 12 eurot koosneb hageja selgituste kohaselt mobiilsest internetist ja telefoni arvest. Ühtegi tõendit ei ole hageja aga nimetatud kulude kohta esitanud. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud.
16.Tervishoiukulusid ja hügieenitarvete kulusid peab kohus põhjendatuks kokku 30 euro ulatuses. Hageja on välja toonud, et seoses nahaprobleemidega on tarvidus külastada tasulist vastuvõttu visiiditasuga 55 eurot ning retseptiravimid ja arsti poolt soovitatud kosmeetika maksumus on kokku 90,73 eurot. Nendest toodetest jätkub hageja hinnangul kolmeks kuuks. Samuti aastast 2016 on vajalik käia igal sügisel ortopeedi vastuvõtul hinnaga 15 eurot ning osta spetsiaalselt valmistatud ortopeedilised tallad maksumusega 54 eurot. Kuigi on eluliselt usutav, et hageja võib vajada aegajalt teatud ravimeid ning külastada ka arsti, siis ei ole tõendatud, et nimetatud kulud oleksid igakuised. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta peaks tarvitama retseptiravimeid ja kandma spetsiaalselt valmistatud ortopeedilisi taldu. Samuti on hügieenitooteid võimalik osta soodsamalt ning kõiki hügieenitooteid ei ole vaja osta igakuiselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta peaks ostma kallimat apteegikosmeetikat. Kohus peab eluliselt usutavaks ja vajalikuks nimetatud kulusid seega kokku üksnes 30 euro ulatuses.
17.Hageja on välja toonud, et koolikohustuse kulu koosneb õpikute, töövihikute, vihikute, kilekaante ostmisest, õpilaspileti maksumusest ja klassiga õppekäikudel käimisest. Arvestades, et hageja käib koolis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud seoses koolis käimisega tekivad. Kuigi hageja ei ole nimetatud kulutuste kohta tõendeid esitanud, on kohtu hinnangul 15 eurot nimetatud kulude osas eluliselt usutav ja mõistlik.
18.Muudeks vältimatuteks püsikulutusteks on hageja märkinud kosmeetiku, juuksuri, abiõpetaja ning autokooli kulud. Samas ei ole ühtegi tõendit muude kulude olemasolu ja maksumuse kohta esitatud. Kohus selgitab, et autokooli õpingukaart ei tõenda selle maksumust (tl 18). Seega ei ole nimetatud kulud põhjendatud.
19.Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma ning et elatise väljamõistmine kahjustaks tema
2-20-9785 enese tavalist ülalpidamist. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis 144 eurot kuus.
20.Hageja on kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kostjalt elatist küsinud 31.08.2020 (tl 17, 55). Seega on elatist küsitud pärast esialgse hagiavalduse esitamist kohtule. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks elatist varem küsinud, s.o ajast, mil kostja sai täiskasvanuks. Kohtu hinnangul ei täida käesoleval juhul ka enam ülalpidamisenõude esitamine tagantjärgi oma eesmärki. Kohus jätab seega tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
21.Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas 01.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt eeltoodule palus kostja rahuldada hagiavalduse osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 28,82 eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (kostja jäi selles osas maakohtu menetluses esitatud põhjenduste juurde). Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
23.Kaevatav otsus on üllatuslik ja olulises ulatuses põhjendamata, kuivõrd hageja ei ole oma elatisnõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millest koosnevad tema kulutused toidule, sidekulu, kulutused tervishoiule, hügieenitarvete ja koolikohustuse kulud ning millest koosnevad hageja vältimatud püsikulutused, sh millal ja kui palju on hageja tasunud autokooli eest ning kui tihti kasutab hageja abiõpetaja teenust.
24.Kuivõrd hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kes saaks endale ise sissetulekut hankida, tuleb käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid sissetulekuid ega ka väljaminekuid, on maakohus kaevatava otsusega õigusvastaselt rahuldanud hageja nõude osaliselt.
25.Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et hageja ei ole oma igakuiseid vajadusi, sissetulekuid ja väljaminekuid põhjendanud ega tõendanud ning hageja on keeldunud kostja poolt pakutud kompromissettepanekust, tuleb kõik kostja menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 163 lg 2). Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus jätab kaevatava otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja hagi rahuldamise ja menetluskulud jaotuse osas. Seega osas, milles hagi jäi rahuldamata, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
29.Kostja märgib kaebuses, et kaevatav otsus on üllatuslik, kuid ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milles tema hinnangul otsuse üllatuslikkus seisneb. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab üllatava lahendi tegemise keeld seda, et kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalisel võimalust seisukohta avaldada. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks juhul, kui
2-20-9785 menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud kaasa tuua asja teistsuguse lahendamise (vt RKTKo nr 2-18-10073, p 17). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mille kohta tal ei olnud võimalik seisukohta avaldada, kuid millele kohus otsuse rajas. Üllatuslik ei saa olla see, et kohus võib hagi osaliselt rahuldada.
30.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma PKS § 97 p 2 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega ei pidanud hageja oma abi vajadust eraldi esile tooma ja tõendama. Hageja õppis hagiavalduse esitamise ajal XXX X klassis ning on kohtumenetluses avaldanud, et tal puuduvad sissetulekud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et õppetöö tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise.
32.Õige on kostja väide, et antud juhul tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus ongi seda teinud.
33.Alusetu on kostja etteheide, et maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata, kuivõrd hageja ei ole oma elatisnõuet tõendanud. Maakohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel kuludega, mille kohta hageja tõendit ei esitanud ja mida kohus ei lugenud ka üldteadaolevaks asjaoluks. Nii jättis maakohus kulude hulgast välja eluasemekulud (küte, vesi, elekter, teleteenused), hageja mobiilse interneti ja telefoni kulu, aga samuti muud püsikulud (kosmeetik, juuksur, abiõpetaja, autokool), mille kohta hageja tõendeid ei esitanud.
34.TsMS § 231 lg 1 alusel ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus põhjendatult üldtuntuks, et iga inimene vajab süüa ning peab tegema mingil määral kulutusi tervisele ja hügieenile, aga samuti seda, et kooliskäimisega kaasnevad õpilasele ka teatud kulud.
35.Maakohus pidas eluliselt usutavaks ja vajalikuks toidukulu 125 euro ulatuses, tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 30 euro ulatuses, koolikulu (õpikud, töövihikud, muud koolitarbed, klassi üritused) 15 euro ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud nendele kululiikidele ega väitnud, et hagejal ei oleks vaja süüa ega oma tervise eest hoolt kanda või et kooliga ei kaasneks üldse mingeid kulutusi. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja kahtluse alla seadnud ka nende kulude maakohtu poolt aktsepteeritud suurust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
37.Kostja leiab kaebuses, et kuna hageja on keeldunud kostja poolt pakutud kompromissettepanekust, tuleb kõik kostja menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks alus puudub. Nimetatud sätte kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta
2-20-9785 menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asja materjalist nähtub, et kostja pakkus hagejale menetluse kestel kompromissina elatist 100 eurot kuus. Hageja oli nõus 150 euroga kuus. Seega ei ole kostja poolt pakutud summa ligilähedane kohtu poolt välja mõistetud summale 144 eurot. Sellele summale on ligilähedane pigem hageja poolt pakutud kui kostja poolt pakutud summa.
38.Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
40.Kuna puudub vajadus määrata kindlaks maakohtus kantud kulusid, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse.
41.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 360 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. Hageja esindaja tutvus kaebusega (0,5 t) ja koostas vastuse (2 t). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna ringkonnakohtu õigusabikulu 432 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.