lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-104342/36

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-104342/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-104342/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-20-104342

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Olga Väina Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maria Abramenkova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada X (laps), Ci (ema) ja Y (isa) kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-104342 järgmistel tingimustel:
1.1.Laps elab vahelduvalt pool ajast isa ja pool ajast ema juures.
1.2.Vanemad peavad last vahetult ülal ja regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ei maksa.
1.3.Kumbki vanem ostab oma koju lapsele igapäevaselt vajalikud tarbeesemed ja riided ning kannab lapse toidukulud.
1.4.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Suuremate ostude eest, sh hooajaliste riiete, samuti lapse õppimise, huviringide ja sünnipäevadel käimise kulud kannavad vanemad võrdsetes osades. Vanemad kooskõlastavad omavahel eelnevalt need kulud.
1.5.Kumbki vanem kannab lapsega vaba aja veetmise kulud ise ja annab lapsele taskuraha omal äranägemisel.
1.6.Vanemad loevad kuni kokkuleppe sõlmimiseni kummagi vanema ülalpidamiskohustuse täidetuks ja kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu lapse ülalpidamisest tulenevaid tagasiulatuvaid nõudeid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-104342 osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes vanemate kanda, sh lapse nimel hagi esitanud ema kulud tema enda kanda.

2-20-104342 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.C (ema) esitas X (hageja, laps) nimel 30. jaanuaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y (kostja, isa) vastu 100 euro suuruse igakuise elatise saamiseks. Pärnu Maakohus tegi isale makseettepaneku, isa esitas sellele vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis lapse nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Ema esitas lapse nimel 6. aprillil 2020 Harju Maakohtule isa vastu hagi, milles palus mõista isalt lapse kasuks alates 30. jaanuarist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3.Isa vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 16. novembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis isalt lapse kasuks alates 30. jaanuarist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 172 eurot 3 senti kuus ning jättis menetluskulud isa kanda.
5.Isa esitas 16. detsembril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud lapse kanda.
6.Ema vaidles lapse nimel apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Vanemad esitasid 12. septembril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe. Pärast ringkonnakohtu selgitusi esitasid vanemad 15. septembril 2020 ringkonnakohtule uue kompromissikokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
9.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

2-20-104342 täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

10.Praeguses asjas vaidlesid vanemad alaealise lapse kasuks elatise väljamõistmise üle. Vanemad leppisid kompromissilepingus kokku, et laps elab vahelduvalt pool ajast isa ja pool ajast ema juures. Seetõttu peavad vanemad last vahetult ülal ega pea maksma lapse ülalpidamiseks regulaarselt elatist. Kumbki vanem kohustub aga ostma oma koju lapsele igapäevaselt vajalikud tarbeesemed ja riided ning kandma enda juures lapse toidukulud. Suuremate ostude eest, sh hooajaliste riiete, samuti lapse õppimise, huviringide ja sünnipäevadel käimise kulud kannavad vanemad kulud võrdsetes osades, seejuures kooskõlastavad vanemad need kulud eelnevalt omavahel. Kumbki vanem kannab lapsega vaba aja veetmise kulud ise ja annab lapsele taskuraha omal äranägemisel. Vanemad, sh ema lapse nimel kinnitasid, et nad loevad kuni kokkuleppe sõlmimiseni kummagi vanema ülalpidamiskohustuse täidetuks ning neil ei ole teineteise vastu lapse ülalpidamisest tulenevaid tagasiulatuvaid nõudeid. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid ning vanemate kokkulepet kasvatada last edaspidi vahelduvalt, on kompromissikokkuleppe sisu kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole vastuolus lapse huvidega.
11.Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
12.Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt vanemate kanda, sh lapse nimel hagi esitanud ema kulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja