Kohtuasja number
3-2-1-161-15
Määruse kuupäev
Tartu, 13. jaanuar 2016. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Tambet Tampuu ja Malle Seppik
Kohtuasi
Grigori Kesleri hagi Danske Bank A/S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2014/1739. Grigori Kesleri hagi tagamise taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2789
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Grigori Kesleri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Grigori Kesler, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra Kostja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Asja läbivaatamise kuupäev
14. detsember 2015. a, kirjalik menetlus
kostja õiguseellasega laenulepingu, kuid laenujääk on väiksem. Hageja ei ole saanud ühtegi kirja ega teatist laenulepingu ülesütlemise või käimasoleva täitemenetluse kohta. Hageja jaoks on arusaamatu, miks toimub tema vara suhtes sundtäitmine. Lisaks on hageja hinnangul vara alghind enampakkumisel turuhinnaga võrreldes ebaloomulikult madal.
põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Eelkõige tuleb kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Praeguses asjas on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud laenuleping, mitte kohtulahend, mistõttu ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud (vt selle kohta Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku (praeguses asjas hageja) jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. Ringkonnakohus leidis, et võlgnik oli teadlik enda vastu toimuvast täitemenetlusest ning on käitunud täitemenetluses selgelt pahauskselt (ringkonnakoht määruse p 21). Ringkonnakohtu need kaalutlused ei sisalda aga hagi õigusliku perspektiivikuse või hagi tagamise muude eelduste põhistatuse kontrolli. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu määrust ning ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada.
määruskaebuse väitega, mille kohaselt maakohus jättis TsMS § 663 lg-t 3 rikkudes hagejalt määruskaebusele vastuse küsimata. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tähelepanuta ning lähtus asja lahendamisel sellest, et hageja määruskaebusele ei vastanud. TsMS § 663 lg 3 kohaselt toimetab maakohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Tsiviilasja toimikust nähtub, et ringkonnakohus edastas kaebuse koos lisadega e-posti aadressile [email protected] (II kd, tl 14). Samas on hageja esindaja terve menetluse jooksul kasutanud e-posti aadressi [email protected] (vt nt I kd, tl-d 1, 17, 54) ning sellest on lähtunud ka kohus (vt nt I kd, tl-d 38, 90). Kuna määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja määras kohus vaid eelviidatud valele e-posti aadressile saadetud kirjas, siis rikkus kohus TsMS § 663 lg-t 3, jättes hagejalt küsimata seiskoha kostja määruskaebuse kohta. Seda rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on määruskaebus hageja esindajale avalikus e-toimikus TsMS § 3111 lg 3 ning § 321 lg 1 järgi kätte toimetatud 7. augustil 2015 (II kd, tl 13).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.