Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 21. märtsil 2025. a algusega kell 14.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-20-16008.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.R.O’ule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
13.Kohtumäärus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on R.O võlgade ümberkujundamisavaldus (tsiviilasi nr 2-2016008), milles Harju Maakohus on 27.01.2021 määrusega kinnitanud R.O’u võlgade ümberkujundamiskava ja lõpetada võlgade ümberkujundamismenetlus.
2.R.O esitas 04.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-16711), milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palub lõpetada tema võlgade ümberkujundamise menetlus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikk maksejõuetu pikaaegse hasartmängu sõltuvuse ja sellest tulenevate rahaliste raskuste tõttu. Võlgnik esitas samal põhjusel kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse novembris 2020. a ja see kinnitati kohtu poolt jaanuar 2021. a ning võlgnik on kuni 2024. a augusti lõpuni kava täitnud. Võlgnik suutis peale võlgade ümberkujundamise kinnitamist hasartmängudest 2,5 aastat eemale hoida, aga viimase 1,5 aasta jooksul aastal tekkisid rahaliste raskuste tõttu pinged perega ja seejärel lahkuminek laste emast ning võlgnik sattus pinge all taas hasartmängude keerisesse ja tekkisid lisaks uued laenud, mille tasumine ei ole nüüdseks enam jõukohane ja jätkusuutlik. võlgnik kaotas erinevate hasartmängudega (pokker, kasiino, spordiennustused, loto) 2023-2024 aastatel üle 25 000 euro. Kahjuks hasartmängu sõltuvuses olles piisab ühest panusest ja kaotusest, misjärel püüab sõltlane meeleheitlikult kaotatud raha tagasi võita ja ei mõtle enam ratsionaalselt ning võtab selle jaoks järjest enam laenu ning saab olukorra lootusetusest aru alles siis kui kõik rahad on otsas ja pole enam võimalik laenu saada.
2-20-16008 Võlgniku kohustused ületavad nüüdseks jälle igakuiselt tulusid ja kohustuste tasumine ei ole enam sellises mahus võimalik ja jätkusuutlik. Võlgnik ei näe ka, et lähimate aastate jooksul sissetulekud niipalju kasvaks, et oleks tänases mahus võimeline igakuiselt kohustusi täitma. Võlgnikule teadaolev laenude ja järelmaksude põhiosa jääk on üle 73 000 euro. Võlgnikul puudub vara, aga võlgnik on võimeline pankroti väljakuulutamisel, kohustustest vabastamise menetluse perioodil kohtu poolt määratud mõistlikus mahus võlausaldajatele kohustusi täitma oma töötasust. Võlgnik loodab, et kohus ei pea vajalikuks tasulise ajutise pankrotihalduri määramist (mille tasumine raskendaks veelgi võlgnik majanduslikku olukorda), aga võlgniku ema on valmis vajadusel toetama võlgnikku ajutise pankrotihalduri tasu maksmisel, juhul kui see on vajalik pankrotimenetluse alustamiseks. Võlgnikul on seatud 3 aastased hasartmängupiirangud Maksu- ja Tolliametis lotole, totole ja õnnemängudele, mida saab pikendada peale piirangute lõppemist taas maksimaalselt 3 aastaks. Võlgnik on hiljuti hasartmänge mänginud ka välismaises internetikasiinos, millele Eesti piirangud ei kehti, see konto on ka tänaseks suletud maksimaalseks perioodiks ehk 5 aastaks. Võlgnikul ei ole enam ligipääsu ühelegi internetikasiinole. Võlgnikul on hasartmängu sõltuvusest, rahalistest raskustest, pere lagunemisest ja sellega kaasnenud valedest otsustest tulenev pidev stress muutunud sügavaks depressiooniks, mis mõjutab juba väga tugevalt vaimset tervist ning võimekust ja motivatsiooni nii tööl, isiklikus elus kui ka lastega koos olles. Võlgnik soovib väga saada taas oma eluga vaimselt ja majanduslikult järjele, et saaks taas keskenduda tööle, lastele ja enesearengule ning jätkata võlausaldajatele kohustuste tasumist – võlgnik usub, et pankroti väljakuulutamine on tänases olukorras ainuke võimalus majanduslikule olukorrale jätkusuutlik lahendus leida. Võlgnik oleks enda hinnangul jätkusuutlikult suuteline tasuma võlausaldajatele oma palgast makseid kokku 500 eurot/kuus. Sellisel juhul jääks palgast alles minimaalne summa, mis on vajalik laste ülalpidamiseks ning mis kulub üürile, kommunaalidele, toidule, riietele, transpordile ja muule hädavajalikule. Juhul kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja ja alustatakse kohustustest vabastamise menetlust, siis võlgnik on võimeline kohtu poolt määratuid makseid võlausaldajatele jätkusuutlikult tegema alates 01.03.2025, kuna hetkel on hasartmängude tõttu kulunud kogu oktoobri kuu eest saadud palk ja samuti ka jooksva kuu algul avansina saadud novembri kuu palk ning võtab mõned kuud aega, et võlgnik oleks võimeline taas palgast kohustusi täitma. Võlgniku pankroti väljakuulutamine oleks ka võlausaldajatele parim lahendus tänases olukorras, kuna mõistlikud ja jätkusuutlikud alternatiivid võlgniku hinnangul puuduvad. Võlgnik vabandab võlausaldajate ees tekkinud olukorra pärast ja loodab, et on võimalik jõuda kohtu abil mõistlikule kokkuleppele kohustuste edasisel tasumisel. Võlgnik on valmis tegema kohtu poolt määratud usaldusisikuga täies mahus koostööd, et olukorrale lahendus leida. Võlgnik on vallaline, tal puudub ühisvara. Võlgnikul on 2 alaealist last. Võlgnik töötab, tema sissetulek on 2100 eurot kuus. Võlgnik hindab oma vara väärtuseks 0 eurot. Võlgnik soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
3.Harju Maakohtu 14.11.2024 määrusega liitis kohus R.O võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse menetlused ühte menetlusse, lugedes tsiviilasjade umbriks 2-2016008.
2-20-16008
4.Harju Maakohus on 20.12.2024 määrustega võtnud maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks/usaldusisikuks Jüri Truutsi.
5.Ajutine pankrotihaldur/usaldusisik esitas kohtule 20.01.2025 aruande. Aruande kohaselt on võlgnik vallaline, perekonnaseaduse mõistes 2 ülalpeetavat, kes osa ajast elavad emaga, osa võlgnikuga. Võlgnik elab Tallinnas. Elukoht kuulub laste emapoolsele vanaemale Xle. Kuna võlgnik läks laste emast lahku, siis laste vanaema võimaldas elada üürikorteris 2024. a lõpuni kokkuleppega, et võlgnik tasub kommunaalkulusid. Kommunaalkulud, mida võlgnik tasub üürileandjale, on kokku suvel ca 100 eurot ja talvel ca 200-250 eurot. Võlgnik on teatanud, et üürileandjaga on kokkulepe, et võlgnik hakkab tasuma üüri kui saab pankrotimenetluse kinnitatud. Milline on eeldatava üürisumma, ei ole usaldusisikule teada. Võlgnik on omandanud Tallinna XXX xxx eriala. Töötab XXX AS-is alates 2012. aastast alguses xxxna, alates 2018. a xxxna. Töötasu 2 050 eurot kuus laekub võlgniku Swedbank AS arvelduskontole. Võlgnik on teatanud, et kõik tema võetud laenud on seotud hasarmängusõltuvusest tekkinud kohustustega. 2021. aastal kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava täitmine ebaõnnestus. Võlgnik on maksejõuetusavalduses näidanud valmisolekut tasuda võlausaldajatele 500 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on see summa reaalne juhul kui võlgnik ei alusta uuesti hasartmängude mängimist. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et tasus 18.12.2024 täies mahus võlgnevuse Telia Eesti AS-le (568.69 eurot) ja Elisa Eesti AS-le (80.85 eurot) ning 11.12.2024 töökaaslaselt 22.10.2024 saadud laenu 500 eurot – selleks kasutas detsembrikuu palka, mille võttis avansina välja. Ülejäänud võlausaldajatele tegi viimased maksed 2024. a augustis ja septembris. Võlgniku igakuised kulud ilma võlamakseteta on kokku 1050 eurot, millest kulutused toidule ja üürile, moodustavad ligikaudu poole. Maksejõuetusavalduses on võlgnik välja toonud, et kommunaalkuludele lisandub alates 2025. aastast üür 400 eurot/kuus. Samuti on võlgnik avaldanud, et laste kõikvõimalikud kulutused on jäänud seni peamiselt laste ema kanda. Võlgnik loodab, et pärast pankrotimenetlust tasub laste ülalpidamiskulusid vabatahtlikult kokku ca 500-600 eurot kuus, et laste ema ei peaks pöörduma kohtusse alimentide nõudega. Võlgniku vara Swedbank AS arvelduskonto XXXXXXXXXX saldo seisuga 06.01.2025 oli 923.36 eurot; on omanud arvelduskontosid XXXXXXXXXX, suletud 14.10.2024; XXXXXXXXXX, suletud 04.10.2024; XXXXXXXXXX, suletud 04.10.2024 ja väärtpaberikontot 99111646995, suletud 14.10.2024. Arvelduskontole XXXXXXXXXX laekub võlgniku töötasu ja on ajas iga päev muutuv, võlgnik saab kasutada vahendeid mittearestitava miinimumi ulatuses. LHV Pank AS arvelduskonto XXXXXXXXXX, saldo seisuga 08.01.2025 oli 0.00 eurot. Võlgnik on kasutanud kontot ümberkujundamiskava osamaksete tasumiseks. Coop Pank AS arvelduskonto XXXXXXXXXX, saldo seisuga 30.12.2024 oli 0.00 eurot, kontol tehingud puuduvad. On omanud SEB Pank AS arvelduskontosid XXXXXXXXXX, suletud 29.04.2024; XXXXXXXXXX, suletud 25.05.2023; XXXXXXXXXX, suletud 25.05.2023 ja XXXXXXXXXX, suletud 29.04.2024. Võlgnik on omanud Luminor Bank AS arvelduskontot XXXXXXXXXX, mis on suletud 05.10.2021. Rohkem arvelduskontosid võlgnikul usaldusisikule teadaolevatel andmetel ei ole. Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto 99803738166, konto saldo seisuga 31.12.2024 oli 0 osakut. Kokku on Pensionikeskus AS-ilt võlgnikule väljamakseid septembris 2021. a tehtud summas 12 829.99 eurot, mis on laekunud võlgniku poolt 05.10.2024 suletud Luminor Bank AS arvelduskontole.
2-20-16008 Vastavalt arvelduskontode analüüsile on laekunud summadest võlgnik 11 728.46 € kandnud Y kontole XXXXXXXXXX ja Q kontole XXXXXXXXXX. Usaldusisiku päringu vastuses teatab võlgnik, et kasutas osakute eest saadud raha võlgnevuste tasumiseks. Transpordiameti andmetel registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette võlgnikule ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud: Toyota Avensis, reg.märk XXXXXX, esmase registreerimise aasta 2009. Sõiduk omandatud 08.07.2024, omanikuvahetus registreeritud 11.07.2024. Hyundai I 30, reg.märk XXXXXX, esmase registreerimise aasta 2013. Sõiduk omandatud 10.06.2024, omanikuvahetus registreeritud 22.06.2024. BMW 320D XDRIVE, reg.märk XXXXXX, esmase registreerimise aasta 2009. Sõiduk omandatud 21.05.2024, omanikuvahetus registreeritud 05.06.2024. Citroen Berlingo, reg.märk XXXXXX, esmase registreerimise aasta 2007. Sõiduk omandatud 27.09.2024, omanikuvahetus registreeritud 03.10.2024 + veel 1 omanikuvahetus. Võlgnik on vastuses usaldusisiku päringule teatanud, et ostis remonti vajavad sõidukid kohtutäiturite oksjonikeskkonnast ja osta.ee oksjonitelt edasimüügi eesmärgil. Sõidukite võõrandamisest saadud raha laekus võlgniku Swedbank kontole või siis tasuti sularahas. Vastavalt arvelduskontode analüüsile on BMW 320D XDRIVE, reg.märk XXXXXX soetatud hinnaga 3 750 eurot, võlgniku Swedbank AS arvelduskontole laekunud 05.06.2024 4 500 eurot; Hyundai I 30, reg.märk XXXXXX, soetatud hinnaga 3 100 eurot, edasimüügil võlgnikule laekunud 22.06.2024 3 750 eurot. Toyota Avensis, reg.märk XXXXXX, soetusmaksumus pole teada, võlgnikule on ilmselt edasimüügil tasutud sularahas, omanikuvahetuse registreerimise kuupäeval teeb võlgnik Swedbank AS kontole sularaha sissemakse summas 2 500 eurot (võlgnik on maksejõuetusavalduses teatanud, et hinnaks oli 2 000 eurot) ning Citroen Berlingo, reg.märk XXXXXX, soetatud hinnaga 650 eurot, ilmselt võõrandamisel samuti tasutud sularahas, omanikuvahetuse kuupäeval teeb võlgnik Swedbank AS kontole sularaha sissemakse summas 650 eurot. Tagasivõitmise võimalust usaldusisiku hinnangul ei esine. Vastavalt Äriregistris toodud andmetele võlgnikul kehtivad seosed äriühingutega puuduvad, võlgnikul on kehtetu seos EEE OÜ-ga. Võlgnik oli juhatuse liige kuni 01.10.2020 ning omas 50%-list osalust kuni 23.09.2020. EEE OÜ omakapital 2 500 eurot, võlgniku poolt asutatud 06.06.2014 sissemakset tegemata, käive 01.06.2023-31.05.2024 puudub, töötajad puuduvad, kahjum 2 265 eurot. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele on võlgnikule kuulunud november 2015. a kuni aprill 2018. a kaasaomandist kinnistu xxx kinnistust, 1781m2, kinnistust. Tagasivõitmise võimalust usaldusisiku hinnangul ei esine. Võlgnikule on kuulunud detsember 2018. a kuni september 2020. a 1⁄2 kaasomandist xxx, kinnistust. Teiseks kaasomanikuks võlgniku laste ema Y. Alates september 2020. a kinnistu ainuomanikuks Y. Vastavalt usaldusisiku poolt Kinnistusraamatust tellitud dokumentidele on xxx, kinnistu ostetud Y emalt Xlt 27.12.2018, tehingu hinnaks 198 000 eurot. Swedbank AS on teatanud, et võlgnik on kinnisvara tagatisel laenulepingu nr 18-142948-EL kaaslaenusaaja, allkirjastatud 20.12.2018, laenusumma 158 400 eurot, lõpptähtaeg 10.12.2048, intressimäär 1.89%+ 6 kuu Euribor. Teiseks laenusaajaks Y, 23.09.2020 kinkis võlgnik 1⁄2 talle kuuluvast kaasomandist Yle, tehingu hinnaks 100 000 eurot. Sama lepinguga lepiti kokku, et kinnistu tervikuna jääb võlgniku ja Y kaasvaldusesse ja -kasutusse. Maksejõuetusavalduses on võlgnik selgitanud, et võlgade ümberkujundamismenetluses sai võlgniku poolt kohtule ja võlausaldajatele tõendatud ja kinnitatud, et 2020 aastal kinnistu 50% kaasomandi kinkeleping võlgnikult teisele kaasomanikule oli põhjendatud ja sisuliselt kokkuleppel kaasomandi lõpetamine, kuna võlgnik oli olnud vaid kaaslaenutaotleja rollis ja ei olnud reaalselt võimeline kinnisvara soetamisse panustama ning nägi ka, et ei ole seda võimeline tegema ka tulevikus, kõik
2-20-16008 kodulaenumaksed tegi kaasomanik. Kinnistu ostuks vajaliku sissemakse tegi teise kaasomaniku ema ja kõik kodulaenumaksed oli teinud teine kaasomanik, mille kohta esitati ka tõendid ning kohus nõustus kohtumääruses võlgniku seisukohaga, et võlgnik ei ole end tahtlikult varatuks muutnud ja kinkeleping oli põhjendatud. Vastavalt võlgniku võlgade ümberkujundamise kinnitamise määrusele on Creditstar Estonia AS (praeguseks nõue loovutatud ERA Liising Inkassoteenused AS-ile) avaldanud seisukoha, et „võlgnik on teinud ennast tahtlikult varatuks, väites, et kinkis temale kuuluva osa kaasomandisse soetatud varast. Võlgniku arveldusarvete väljavõttest nähtub, et võlgnik on kaasomandisse soetatud kinnisvara soetamiseks tasunud 2019. a sissemakse vähemalt 79 000 euro ulatuses. Seega on väär võlgniku väide, et ta ei ole kinnisvara soetamisse panustanud.“ Samas määruses on võlgniku selgitus, et „21.12.2018 kandis võlgnik enda kontolt notari kontole kaasomandisse ostetud kinnisvara sissemakse 39 600 eurot. Kuna võlgnikul endal sissemaksu raha puudus, laenas sissemaksuks vajamineva summa 04.12.2020 võlgnikule tema isa, kes omakorda laenas selle summa eelnevalt B-Lay AS-ilt. 28.12.2020 kandis teise kaasomaniku ema võlgnikule oma isiklikust rahast 39 600 eurot, millest võlgnik tasus oma isa võetud laenu B-Lay AS-ile. Seega sissemaksu raha 39 600 eurot tasuti kokkuvõttes teise kaasomaniku ema isiklikust rahast. Kõik kodulaenu osamaksed on tasutud teise kaasomaniku poolt ja sissemaks tasutud teise kaasomaniku ema poolt. Seetõttu oli võlgnik kaasomandi lõpetamisega kinkelepingu teel nõus, sest ta ei panustanud rahaliselt kinnisvara soetamisse ja seoses oma väga halva majandusliku olukorraga ei suuda teha seda ka tulevikus. Kui kohus otsustaks kaasomandi lõpetamise kinkelepingu tehingu tagasi pöörata ja võlgniku nimel olnud 50% kaasomandi osa näiteks sundmüüki panna, siis läheks saadav tulu täies ulatuses vastavalt kinnistule seatud hüpoteegile Swedbank AS-ile kodulaenu katteks ja ümberkujundamiskavas olevad võlausaldajad ei saaks sellest tehingust vähimatki kasu. Seega ei ole võlgniku arvates kinkelepingu tagasipööramiseks mingit mõistlikku põhjendust. Antud kinnisvarale on seatud üle 200 000 euro suurune hüpoteek Swedbank AS-i kasuks.“ Kohus on võlgniku seisukohaga nõustunud „...Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et isegi kui kinkeleping tagasi pöörata ja võlgniku nimel olnud kaasomandi osa sundmüügi käigus võõrandada, siis kuuluks saadav tulu täies ulatuses Swedbank AS-ile, kelle kasuks on kinnistule seatud hüpoteek ja ümberkujundamiskavas olevad võlausaldajad ei saaks sellest tehingust kasu.“ Rohkem võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgniku kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt Täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara väärtus on 923.36 eurot (vara- ja võlanimekiri). Võlgniku kohustustest: Usaldusisik on saatnud päringu erinevatest allikatest väljaselgitatud võimalikele võlausaldajatele. Usaldusisiku päringutele on vastatud lünklikult, kõiki vajalikke andmeid ja/või neid tuvastada võimaldavaid lisadokumente ei ole esitatud. Usaldusisik on koostanud võlanimekirja väljaselgitatud andmete põhjal. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 207 169.91 euro ulatuses. Suurima nõudega võlausaldaja on Swedbank AS, seisuga 03.01.2025 kokku nõue 141 617.91 eurot, mis tuleneb kinnisvara tagatisel 20.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18-142948-EL (kaassaaja Y). Põhiosa 141 189.99 eurot, intress 427.92 eurot.
2-20-16008 Swedbank AS on teatanud, et ei anna nõusolekut pandiga tagatud kohustuse ümberkujundamiseks. Swedbank AS nõuet tagab kinnistule xxx, registriosa xxxxxx, seatud hüpoteegid kokku summas 173 394.38 eurot (244 000 Eesti krooni+157 000 eurot). PC Finance OÜ, Ühisraha OÜ (AB Kreditex AS), TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, ESTO AS, Modena Estonia AS, Aktiva Finance Group OÜ/Julianus Inkasso OÜ ja Elisa Eesti AS ei ole hinnangu koostamise hetkeks usaldusisiku päringule vastanud, summad võlgniku maksejõuetusavaldusest. Multitude Bank p.l.c. (võlgniku maksejõuetusavalduses Ferratum Bank p.l.c) on saldusisikule teatanud, et ei soovi pankrotimenetlusest osa võtta. Isegi kui mitte arvesse võtta Swedbank AS nõuet, siis ikkagi on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas vähemalt 65 552 €, millest suuremat osa pole võlgnik varasemal perioodil ega ka võlgade ümberkujudamise menetluse raames suutnud tasuda. Võlgnik on selle menetluse vältel võtnud juurde veelgi kohustusi (Holm Bank AS, ESTO AS, Modena Estonia OÜ laenud ja Telia Eesti AS ning Elisa Eesti AS järelmaksulepingud). Kohustuste täpsemad andmed on toodud Justiitsministri määrusega kehtestatud vara- ja võlanimekirjas, mis on lisatud usaldusisiku hinnangule. Lisaks nimekirjas toodule on Telia Eesti AS teatanud, et võlgnikul on 3 kehtivat lepingut – mobiilsideleping ja järelmaksulepingud 2223704 ja 2223040, mõlemad summas 1519 eurot + lepingu tasud 2*19.90 eurot, võlgnevused hetkel puuduvad. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 207 169.91 eurot, vara- ja võlanimekiri). Täpsemad võlgniku kohustused saavad selguda pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses. Vastavalt FiMS § 17 lg 1 p 3 on võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid lisatud käesolevale hinnangule. FiMS § 17 lg 1 p 3 nõuab ka võlgniku maksekontode viimase kolme aasta väljavõte lisamist käesolevale hinnangule. Pankade poolt väljastatud võlgniku arvelduskonto väljavõtted ja võlgniku esitatud kontode väljavõtted sisaldavad põhiosas igapäevaseid kaarditehingute ridasid ning on mahus 339 lk. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik küll töötab ja omab sissetulekut, kuid saadavast sissetulekutest ei piisa, et täita kõiki tekkinud kohustusi. Võlgade ümberkujundamise menetluses ei suutnud võlgnik kohustusi täita. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks oluliselt paremini tasustatava töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks impulssiivselt ja kergekäeliselt võetud laenukohustused ja hooletu suhtumine nende täitmisesse, hasartmängusõltuvus, ilmselt ka puudulikud igapäevase majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Usaldusisik asub seisukohale, et maksejõuetuse kursil liikus võlgnik juba 2020. aastast, kui võlgnik ei suutnud enam oma võetud kohustusi korrektselt täita ja esitas kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lõplikult maksejõuetuks muutus võlgnik 2024. a augustis, kui ei
2-20-16008 suutnud enam täita 09.04.2024 võlgade ümberkujundamise muutmise määrusega talle pandud kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa vabaneda õigusvastaselt tahtlikult (kuriteoga) tekitatud kahju hüvitamise kohustustest ja elatise (alimentide) kohustusest (PankrS § 176 lg 2). Seega on võlgnikul võimalik kohustuste vabastamise menetlust alustada laenukohustuste nõuete suhtes. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 1 täitemenetlus, aktiivsed menetlused puuduvad. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. II Kohtumääruse põhjendused
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 34 lg 5 sätestab, et kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
2-20-16008 PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik R.O’u võlgade ümberkujundamiskava ja võlgade ümberkujundamismenetlus tuleb lõpetada ning maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
8.Harju Maakohtu menetluses on R.O võlgade ümberkujundamisavaldus (tsiviilasi nr 2-2016008), milles Harju Maakohus on 27.01.2021 määrusega kinnitanud R.O’u võlgade ümberkujundamiskava ja lõpetada võlgade ümberkujundamismenetlus. R.O esitas 04.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-16711), milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palus lõpetada tema võlgade ümberkujundamise menetlus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikk maksejõuetu pikaaegse hasartmängu sõltuvuse ja sellest tulenevate rahaliste raskuste tõttu. Harju Maakohtu 14.11.2024 määrusega liitis kohus R.O võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse menetlused ühte menetlusse, lugedes tsiviilasjade umbriks 2-20-16008.
9.Võlgnik töötab XXX AS-is suurkliendihaldurina tema töötasu suuruseks on 2 050 eurot. Võlgnikul on vara kokku 923.36 euro väärtuses, mis koosneb võlgniku arvelduskontol olevast rahast. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega väärtpabereid, Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette. Täitmata kohustusi on võlgnikul 19 võlausaldaja ees vähemalt 207 169.91. Võlgniku suurimaks kohustuseks on Swedbank AS ees, seisuga 03.01.2025 on nõude suuruseks 141 617.91 eurot, tegemist on kinnisvara tagatisel võetud solidaarse kohustusega, mille kaassaajaks on Y. Juhul, kui jätta kohustusena arvesse võtmata võlgniku solidaarset kohustust Swedbank AS ees summas 141 617.91 eurot, on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas vähemalt 65 552 eurot, mida võlgnik pole suutnud tasuda võlgade ümberkujundamise menetluse käigus ega enne seda. Võlgnik on võlgade ümberkujundamise menetluse käigus võtnud uusi kohustusi Holm Bank AS, ESTO AS, Modena Estonia OÜ, Telia Eesti AS ja Elisa Eesti AS ees. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 1 täitemenetlus. Rohkem kohtumenetlusi, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus ei ole võlgniku suhtes algatatud. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduse enda võlgade ümberkujundamiskava täitmise ajal. Võlgnik tunnistab avalduses, et ei ole suuteline täitma kohtu poolt kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes FiMS § 34 lg 5, leiab kohus, et Harju
2-20-16008 Maakohtu 27.01.2021 määrusega kinnitatud R.O’u võlgade ümberkujundamiskava tuleb tühistada ja võlgade ümberkujundamismenetlus kuulub lõpetamisele.
11.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Kohus leiab, et vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
12.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
13.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS §
2-20-16008 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
14.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
15.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on tunnistanud, et kõik tema võetud laenud on seotud hasarmängusõltuvusest tekkinud kohustustega, millest tulenevalt ta ei ole suutnud täita 2021. aastal kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks impulssiivselt ja kergekäeliselt võetud laenukohustused ja hooletu suhtumine nende täitmisesse, hasartmängusõltuvus, ilmselt ka puudulikud igapäevase majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgnik liikus maksejõuetuse kursil juba 2020. aastast, kui võlgnik ei suutnud enam oma võetud kohustusi korrektselt täita ja esitas kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lõplikult maksejõuetuks muutus võlgnik 2024. a augustis, kui ei suutnud enam täita 09.04.2024 võlgade ümberkujundamise muutmise määrusega talle pandud kohustusi võlausaldajate ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olevat hasartmängusõltuvust ja sellest tingitud kergekäelist laenukohustuste võtmist ja hooletut suhtumist nende täitmisesse saab käsitleda raske juhtimisveana.
16.Kohus selgitab R.Oule, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. R.Oul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
17.Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.