Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, lepinguline esindaja Heigo Kendla Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx, seaduslik esindaja WW, lepinguline esindaja Indrek Naur, vandeadvokaat
Paide
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX hagi osaliselt.
2.Vähendada Pärnu Maakohtu 31.01.2020 kohtumäärusega nr 2-19-xxxxx kinnitatud kompromissi alusel XX poolt x YY’i ülalpidamiseks makstava igakuise elatise suurust.
3.Välja mõista XX’lt alaealise x YY’i kasuks igakuine elatis 150 eurot kuus alates 08.10.2020 kuni YY’i täisealiseks saamiseni.
4.Otsuse täitmisel arvestada XX poolt alates 08.10.2020 elatisena makstud rahasummasid.
5.Välja mõistetud elatis tuleb maksta WW’e arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxx iga kuu 12. kuupäevaks, selgitus “elatis”.
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI ASJAOLUD ja NÕUE XX esitas kohtule hagi elatise vähendamise nõudes. 08.10.2020 Hagiavalduse kohaselt on YY (Kostja) hageja x, kes elab emaga. 06.12.2018 kukkus hageja kodus töö käigus redelilt alla ning selle tagajärjel purunes tema parema jala sääreluu. Jalga opereeriti kaks korda, kuid liikumine on endiselt vaevaline. 24.10.2019 määras Töötukassa hagejale osalise töövõimetuse kuni 15.04.2020. 31.01.2020 kohtumäärusega nr 2-19-xxxxx kinnitas kohus hageja ja lapse ema kompromissi, mille kohaselt XX maksab oma alaealisele lapsele YY’ile elatist 15.07.2019 kuni 30.04. 2020 iga kuu 100 eurot ja alates 01.05.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so 292 eurot kuus. 25.02.2020 määrati hagejale töövõime toetus 7,8603 eurot päevas kuni 15.04.2021. Toetuse perioodi algus 16.04.2020. Hagejal on lisaks kostjale ka teine laps Q, kellega hageja koos elab. Kostjale kompromissis määratud elatise maksmise tõttu on tema juures elava lapse elustandard halvenenud. Hageja sissetulek kuus on keskmiselt 260 eurot. Jättes välja erinevad toetused, jagub hageja sissetulekust hageja, kostja, hageja teise lapse ülalpidamiseks 87 eurot. Töövõimetuse tõttu ei saa hageja teha midagi materiaalse olukorra parandamiseks. Hageja palub arvestada asjaoludega, et hagejal on lisaks kostjale veel üks laps, kes elatise maksmise tõttu kompromissis määratud ulatuses on jäänud kostjaga võrreldes vähem kindlustatuks; et kostja ema, kellel lisaks kostjale on veel kaks last, saab riigilt erinevaid toetusi (lapsetoetus, suure pere toetus, toetus kahe sügava puudega lapse eest) kokku üle 500 euro kuus. Lisaks tuleb arvestada mitme lapse kooselamise korral ka mastaabisäästust tekkivaid väiksemaid kulutusi. Hageja leiab, et pärast kompromissi tsiviilasjas nr 2-19-xxxxx on toimunud olulised muutused – lisaks tema jalavigastusele on ilmnenud ka radikulopaatia; ekspertide kinnitusel ei parane tema tervislik seisund lähima viie aasta jooksul ning lõppes tema kehtiv tööleping. Tsiviilasi nr 2-20-14734 Hageja palub vähendada kohtumäärusega kinnitatud kompromissis määratud elatise suurust selliselt, et ta maksab kostjale elatist 87 eurot kuus kuni osalise töövõimetuse lõppemiseni ja pärast seda 100 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kostja leiab, et sääreluude hüppeliigese sisemine murd ei ole vigastus, mille tõttu inimene kaks aastat tööd teha ei saa, eriti kui ravisoovituses märgiti, et osalist koormust jalale võib anda juba 12 nädala möödumisel ja pärast seda võis koormust suurendada vastavalt luu radioloogilisele paranemisele. Hageja pole tõendanud, et vigastus on endiselt selline, mis takistab teda töötamast. 20.05.2019 Tartu Ülikooli Kliinikumi kokkuvõttes patsiendi ravist on märgitud, et kostja teeb tööd, täpsemalt palkmaju. 16 nädalat pärast operatsiooni suutis kostja ilma valuta kanda keharaskuse ühele jalale. Seega peaks poolteist aastat hiljem olema hageja tervis piisavalt hea, et minna tööle ja maksta lapsele elatist. 24.10.2019 Töötukassa otsuse kohaselt määrati hagejale osaline töövõime kuueks kuuks ehk perioodiks 16.10.2019 kuni 15.04.2020. 25.02.2020 otsusega määrati hagejale töövõimetoetus perioodiks 16.04.2020-15.04.2021 töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. Eesti Töötukassa 25.02.2020 otsus ei tõenda töövõimet, vaid sellega määratakse toetus. Tõend, mis hindaks hageja töövõimet, puudub. Eesti Töötukassa otsust nr x töövõime hindamise kohta esitatud ei ole. Kostjale on määratud osaline töövõime mis tähendab, et tegemist pole töövõimetu isikuga, kes ei saa töö tööle minna. Hageja kurdab, et lapsele igakuise elatise maksmine summas 292 eurot on talle ülejõu käiv summa, samas maksab ta iga kuu laenu isikule nimega IK. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada, et kostja ema saab riigilt erinevaid toetusi. Arvestatud pole, et kaks last kolmest on raske puudega, kes nõuavad täiendavaid kulutusi. Riigikohus on leidnud, et kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud emal on õigus saada lapsetoetust (2-16-11905 p 18-20). PKS § 102 lg 1 lubab miinimumelatisest väiksemat elatist välja mõista mh juhul, kui lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Hageja ei ole kostjaga suhelnud ega jooksvaid kulusid katnud. Väide, et hageja teine laps kogeks ebavõrdset kohtlemist ja elukvaliteedi muutust, pole tõendatud. Hageja konto väljavõttes perioodil 01.03.2020-21.09.2020 ei nähtu, et hageja oleks teinud kulutusi oma teisele lapsele. Küll nähtub konto väljavõttest, et hageja abikaasa AAteeb igakuiselt hageja kontole makseid. See viitab, et naine on majanduslikult piisavalt heas olukorras. Puuduvad tõendid ja põhistus, et praegust elatist kostjale välja makstes on jäänud teise lapse vajadused katmata ja elukvaliteet on langenud. Kostja leiab, et pole tõendanud, et eeldused elatise vähendamiseks on täidetud.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega.
2.Vaidlust ei ole, et YY (kostja) on XX (hageja) ja WW’i alaealine laps. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (tl 6). Seega on hageja ja WW kostja hooldusõiguslikud vanemad, kellel muu hulgas on kohustus last (lapsi) ülalpidada.
3.Vaidlust ei ole, et tsiviilasja nr 2-19-xxxxx menetluses sõlmisid XX ja WW kompromissi selles, et XX maksab oma alaealisele lapsele YY’ile elatist alates 15.07.2019 kuni 30.04.2020 igakuuliselt 100 eurot kuus ja alates 01.05.2020 kuni YY’i täisealiseks saamiseni mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. XX ja WW’i sõlmitud kompromissi kinnitas kohus 31.01.2020 kohtumäärusega. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (tl 15).
4.Hageja nõuab käesolevas kohtumenetluses tema ja Hageja kohtumäärusega kinnitatud elatise suuruse vähendamist.
vahel kokkulepitud ja 31.01.2020
Kostja leiab oma lõplikus seisukohas, et hagejal ei olnud õigust pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks, kuna pooled juba tsiviilasjas 2-19-xxxxx leppisid kokku elatise ajutise vähendamise seoses hageja töövõimetusega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suu Tsiviilasi nr 2-20-14734 ruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 2 (5)
Kohtu hinnangul on TsMS § 45 lg 1 analoogia alusel kohaldatav ka tsiviilasjas nr 2-19-xxxxx tehtud ja jõustunud kohtumääruse suhtes. Lisaks – tsiviilasja 2-19-xxxxx kohtumäärusest ei nähtu, et kostja vanemad leppisid kompromissis kokku elatise ajutises vähendamises. Kohtumääruse (Menetluse käik) kohaselt esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, millest lähtuvalt on nad kokku leppinud elatise suuruses, maksmise viisis ja tähtaegades. Ka kompromissi tingimustes ei ole ühtegi sõna elatise vähendamise kohta. Asjaolu, et kompromissi pooled leppisid kokku, et lapse isa maksab elatist teatud perioodidel erinevas suuruses, on nende õigus. Kompromissi poolte selline kokkulepe ei tähenda ega tõenda, et kokku lepiti elatise vähendamises. Seega oli hagejal õigus esitada hagi tsiviilasja nr 2-19-xxxxx kohtumäärusega kinnitatud perioodilise makse (elatis) suuruse muutmiseks.
5.Hagiavalduses on hageja oma nõude põhistamisel tuginenud asjaoludele, et ta 06.12.2018 kukkus redelilt; et kukkumise tagajärjel purunes tema parema jala sääreluu; et 24.10.2019 otsustas Töötukassa määrata talle osalise töövõimetuse kuni 15.04.2020; et 25.02.2020 määrati talle töövõime toetus 7,8603 eurot päev kuni 15.04.2021; et hageja sissetulek ühes kuus on keskmiselt 260 eurot ning et hagejal lisaks kostjale on hagejal ka teine alaealine ülalpeetav – laps Q, kelle elustandard kostjale makstava elatise tõttu halveneb (tl 1-4). 31.05.2021 seisukohas on hageja esitanud pärast tsiviilasjas nr 2-19-xxxxx ilmnenud muutused – lisaks jalavigastusele on ilmnenud ka radikulopaatia; kindlaks on tehtud, et hageja tervislik seisund ei parane lähima viie aasta jooksul; hageja tööleping lõppes. Samuti ilmus RAKE uuring ja algatatud on seaduseelnõu, mis aitaks arvutada ja mõista õiglast elatist (tl 108-109). Kostja osundab asjaolule, et hageja osaline töövõimetus esines juba kompromissi sõlmimise ajal (tl 120122).
6.Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt lahendid 3-2-1-21-15, 3-2-1-35-17). Lahendis 3-2-1-61-16 on Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb. Samuti on Riigikohus toonitanud, et ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Riigikohtu lahend 3-21-125-11). Jõustunud lahendi muutmiseks peavad muutmist põhjendavad asjaolud olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kui hageja oleks saanud samadele asjaoludele tuginedes eelnevas menetluses nõuet suurendada või kostja nõudele vastuväiteid esitada, st hüvitise määramisel oleks saanud neid asjaolusid arvestada, ei ole jõustunud lahendi muutmiseks alust. Asja arutamine lõpetatakse kohtuistungil (TsMS § 401) või lõpeb arutamine kohtu antud seisukohtade ja avalduste esitamise viimase tähtajaga. Hiljem tekkinud asjaolud võivad olla TsMS § 459 järgi esitatud hagi aluseks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Tln 2017, lk 1232 p 3.1.4). Seega peab eelkõige tuvastama, kas hageja poolt hagiavalduses esitatud elatise vähendamist põhjendavad asjaolud on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-19-xxxxx lõppemist.
7.Hageja on käesolevas menetluses tuginenud elatise vähendamise nõudmisel muu hulgas ka asjaoludele, et 06.12.2018 kukkus ta redelilt, mille tagajärjel purunes parema jala sääreluu; et jalavigastuse tõttu määras Töötukassa 24.10.2019 otsusega talle osalise töövõime; et lisaks kostjale on hagejal ka teine laps Q, kelle elustandardit kostjale elatise maksmine kompromissis määratud suuruses oluliselt halvendab. Asjas esitatud ja uuritud tõendid (Tartu Ülikooli Kliinikumi Statsionaarne epikriisi, Eesti Töötukassa 24.10.2019 otsus „Töövõime hindamine“, 13.02.2019 Tartu Ülikoooli Kliinikumi Ambulatoorne epikriis, 01.08.2014 Sünnitõend nr x ) kinnitavad et ajal, mil XX ja WW 30.01.2020 sõlmisid tsiviilasja 2-1910566 eelistungil kompromissi XX poolt tema alaealisele lapsele YYil’e elatise maksmise tingimustes (elatise suuruses, maksmise viisis ja tähtaegades), mille kohus 31.01.2020 kinnitas, oli XX parema jala sääreluu vigastus juba toimunud (toimumise aeg 06.12.2018). Samuti oli tema töövõime ulatus ja töövõime vähenemise periood Töötukassa 24.10.2019 otsusega hinnatud (osaline töövõime, periood 16.10.2019-15.04.2020). Lisaks oli hagejal ajal, mil Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas menetleti tsiviilasjas nr 2-19-xxxxx YY’i elatise nõuet XX vastu, hagejal olemas ka teine alaealine laps – Q X, sünd xx.xx.xxxx (tl 7-9,10,11-12,13-14,19). XX oleks saanud samadele asjaoludele tuginedes juba eelmises menetluses taotleda elamise vähendamist alla miinimummäära. Hageja seda ei teinud, vaid Tsiviilasi nr 2-20-14734 leppis vabatahtlikult kokku, et maksab elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Seetõttu pole hagejal käesolevas menetluses alust neile asjaoludele tuginedes nõuda tsiviilasjas tehtud ja jõustunud kohtulahendi muutmist (kokkulepitud elatise vähendamist). Hageja väide, et ta sõlmis elatise kompromissi vaid seetõttu, et tema esindaja ei osanud vm põhjusel ei 3 (5)
toetanud teda kohtuistungil ning hageja oli vastaspoole esindaja ja olukorra surve all, on paljasõnaline (tõendamata). Eeltoodut arvestades tuleb hageja eelmärgitud väide jätta tähelepanuta.
7.25.02.2020 otsusega nr x määras Eesti Töötukassa hagejale töövõimetoetuse perioo-diks 16.04.2020-15.04.2021, mille suurus ühe kalendripäeva eest on 7,8603 eurot. Otsuse aluseks oli Eesti Töötukassa 21.02.2020 otsus nr x hageja töövõime hindamise kohta ja hageja avaldus. Otsuse andmetel on hagejal osaline töövõime ning hageja puhul on täidetud TVTS § 12 lg-s 1 nimetatud tingimus. Eelmärgitu annab tunnistust, et hageja töötab ja seda kas töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või ta on avalikus teenistuses, või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige. 04.03.2021 otsuses nr x “Töövõime hindamine” kohaselt hageja töövõime ulatuseks määratud osaline töövõime, töövõime vähenemise kestuseks 5 aastat ja töövõime vähenemise perioodiks 16.04.202115.04.2026. Taotleja (hageja) töövõime ulatusele antud hinnangu kohaselt on hagejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia ja vigastuse jääknähud, piiratud on käimine, erinevatel viisidel (jooksmine, hüppamine) ja erinevates kohtades liikumine, treppidel ja eritasapindadel kõndimine, kehaasendi säilitamine ning pikaajaline seismine või istumine. Piiranguid põhjustavad parema hüppeliigese murru jääknähud, jala koormustaluvuse langus ja hüppeliigese jäikus. Liikuma hakkamisel lonkab, kõnnitempo aeglane, raskem on liikuda libedaga või ebatasasel pinnasel. Võimalusel vädib jala koormamist sundasendis. Arvestades taotleja tervisekahjus-tuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv (tl 45-46). Dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnagu 24.02.2021 andmetel on nii hageja kui ekspert eitanud hageja töötamist välistava seisundi esinemise. Ekspert on andnud hinnangu hageja töövõime ulatusele (tegevusvõimele). Eksperdi hinnangu kohaselt esinevad taotlejal (hagejal) piirangud liikumise valdkonnas liikumisel eri tasapindadel, ohutul ringiliikumisel, seismisel ja istumisel. Takistatud on käimine, muul viisil liiklumine (jooksmine, hüppamine), mitmesugustes kohtades liikumine ja kehaasendi säilitamine. Piirangute põhjuseks on parema hüppeliigese murru jääknähud ja seljahaigus. Jala koormustaluvus on langenud, hüppeliiges jäik, käima hakkamine longates. Treppidel, libedaga või ebatasasel pinnasel liikumine raskem, kõnnitempo aeglane. Sundseisundites viibimist, pikemat seismist ja asendeid, mis jalga koormavad väldib. Välistatud/takistatud/piiratud on keha põhiasendi muutmine, kehaasendi säilitamine ja käimine. Töövõime – osaline töövõime. Taotlejal tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat. Soovitused: Taotlejale ei sobi käesolevalt raske füüsiline töö, raskuste tõstmine, pikkade vahemaade läbimine, liikumine ebatasasel pinnasel ja treppidel, töö sundasendites (seistes, kükitades, põlvitades) (tl 47-51). Eeluuritud tõendid kinnitavad, et kui eelmise menetluse ajal oli kostjal jalavigastusest tingitud tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, siis käesolevalt lisaks alajäseme murrule ja selle jääknähtudele on hagejal diagnoositud ka Radikulopaatia ehk seljaaju närvijuurte kahjustus (M54.1). Hagejal on välistatud/ takistatud/piiratud nii käimine kui ka keha põhiasendi muutmine ja säilitamine. Hagejale ei sobi raske füüsiline töö, raskuste tõstmine, pikkade vahemaade läbimine, liikumine ebatasasel pinnasel ja treppidel, töö sundasendis. Hageja töövõime vähenemise periood on võrreldes varasemaga määratud käesolevalt oluliselt pikemaks, so viieks aastaks. Kohtu hinnangul annavad uuritud tõendid kinnitust, et hageja tervislik seisund on võrreldes eelmise menetluse ajaga (kompromissi sõlmimise ajaga) halvenenud ning töövõime vähenemise periood oluliselt pikenenud. Kohtu hinnangil on tegemist mõjuva põhjusega perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 mõttes, mis annab aluse vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
8.Tõendeid hageja sissetuleku kohta eelmise menetluse ajal, kohtule esitatud ei ole. Samas nähtub Ambulatoorsest epikriisist, et hageja tegi füüsilist tööd, tegi palkmaju (tl 11 pöördel). Seega on eluliselt usutav, et hageja sai töö eest ka palka. Asjaolu, et hageja võttis kompromissiga endale kohustuse maksta alates 01.05.2020 YY’i ülalpidamiseks elatist pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, annab põhjendatud aluse eeldada, et hagejal olid vahendid sellise kohustuse täitmiseks. Käesolevas menetluses on hageja märkinud oma ühe kuu sissetulekuks keskmiselt 260 eurot (tl 3). Töölepingu nr x andmetel töötas hageja xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ning asus tööle 01.09.2020. Hageja tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 31.05.2021, summeeritud tööaeg kokku 4 tundi nädalas, ametikoha suurus 0,11 ja töötasu 144,65 eurot kuus, millest peetakse kinni maksud (tl 52-53). Hageja konto väljavõtetest nähtub, et hageja sai iga kuu xxxxx xxxxxxxxxxx palka 111,56 eurot (tl 2022,54). Kuna hageja tööleping xxxxxx xxxxxxx lõppes 31.05.2021, ei saa hageja enam palka. Hageja sai Eesti Töötukassast töövõimetoetust erinevates suurustes, keskmiselt 194,27 eurot kuus (tl 20-22,54). Üldiselt teadaolev on asjaolu, et alates 01.04.2021 arvestatakse töövõimetoetust neile, kelle töövõime on hinnatud osaliseks, 8,6241 eurot päevas, st keskmiselt 258,72 eurot kuus (x). Tsiviilasi nr 2-20-14734 Seega alates 01.06.2021 on hageja sissetulekuks üksnes töövõimetoetus keskmiselt 258,72 eurot kuus. Hagiavalduses on hageja märkinud oma sissetulekus 260 eurot kuus.
9.Hageja on arvutanud vähendatud elatise suuruseks 87 eurot kuus (260 eurot : 3), st hageja on lisanud arvestusse ka x Q ülalpidamiskulu. 4 (5)
Kohus on otsuse p-s 7 märkinud, et kuna hageja ei tuginenud eelmises menetluses asjaolule, et tal on ka teine laps, kelle elustandard YY’ile kokkulepitud suuruses elatise maksmisel halveneb, ei saa ta sellele asjaolule käesolevas menetluses tugineda. Võttes arvesse, et hageja sissetulek on keskmiselt 260 eurot kuus; et kostja ei ole oma vajaduste nimekirja ja neile tehtavate kulude nimekirja esitanud, hindab kohus kulud kostja vajaduste rahuldamiseks „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuandes“ esitatud 13-17 aastase lapse kulutuste põhjal. Samuti arvestab kohus kulude määratlemisel mastaabisäästu, samuti asjaolu, et riik maksab kostja eest iga kuu emale lastetoetust 60 eurot kuus. Eelmärgitut kogumis hinnates leiab kohus, et põhjendatud on vähendada tsiviilasja nr 2-19-xxxxx menetluses 31.01.2020 kohtumääruse punktis 1.2. kinnitatud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 08.10.2020 kuni kosta täisealiseks saamiseni. Otsuse täitmisel arvestada hageja poolt alates 08.10.2020 elatisena makstud rahasummasid. Välja mõistetud elatis maksta WW’i arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxx iga kuu 12.kuu-päevaks.
10.TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.