6. september 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-2361
Tsiviilasi
R. K. ja Re. K. hagi A. A. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
R. K. nõudes 1773 eurot Re. K. nõudes 1638 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad R. K. , isikukood XXX, elukoht xxx Re. K. , isikukood XXX, elukoht xxx, seaduslik esindaja mõlemal A. K. Kostja A. A. , isikukood XXX, elukoht xxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. K. ja Re. K. hagi A. A. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A. A-lt (A. , isikukood XXX) elatusraha 197 eurot alates 1.02.2021 igakuuliselt alaealise R. K. (isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette.
3.Välja mõista A. A-lt (A. , isikukood XXX) elatusraha 182 eurot alates 1.02.2021 igakuuliselt alaealise Re. K. (isikukood 51811090015) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette.
4.Käesoleva otsuse punktides 2 ja 3 märgitud elatis tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja A. K. arveldusarvele nr EEXXX SEB Pank AS, märkides selgitusse „laste elatis“.
5.Menetluskulud jätta kostja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid kostjalt välja ei mõista.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.
Tsiviilasi nr 2-21-2361 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Menetluse käik, hageja nõuded, menetlusosaliste väited ja tõendid
1.15.02.2021 esitas hagejate, alaealiste laste R. ja Re. K. (K), seaduslik esindaja ema A. K. kohtule hagiavalduse (tl 1-2), milles palus kostjalt, laste isalt A. A-lt, välja mõista R. K. ülalpidamiseks elatusraha 197 eurot kuus ning Re. K. ülalpidamiseks elatusraha 182 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja lastega koos alates novembrist 2020. Elatist nõutakse alates 01.02.2021.
2.Kostja esitas hagile 22.03.2021 vastuse (tl 13-14), milles kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist 150 eurot kuus, kokku 300 eurot igakuiselt. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma hagejate nõutavat elatist. Kostja töötasu on kuude lõikes väga erinev, näiteks veebruarikuus sai kostja töötasu 306.50 eurot ja kostjal on erinevaid rahalisi kohustusi (kiirlaenud), mis on võetud hagejate esindaja omandis olevate korterite soetamiseks ja remondiks. Samuti on kostjal kohustus anda ülalpidamist ka oma vanematele lastele. Kostjal ei ole muid sissetulekuid peale töötasu ja mõnikord aitab kostjat rahaliselt ka kostja pensionärist isa, kelle juures kostja elab. Kostja igakuised kulud on kokku 1373 eurot, millest 200 eurot elatis vanematele lastele, 500 eurot laenud, liisingud, 200 eurot elamiskulud X (elekter, vesi, puud, prügivedu), 73 eurot internet kodus ja telefon ning 400 söök, riided, ravimid, bensiin, muud esmatarbekaubad. Kostja on olukorras, kus tal on veel kaks vanemat last, E-L. A. (sünd. X) , ja H-L. A. (sünd. X) kelle suhtes tal on ülalpidamiskohustus ja kellele ta maksab kokkuleppel laste ema L. A. iga igakuiselt elatist (L. A. kinnitus tl 16), sellest alaealisele tütrele E-L. A-le 135 eurot kuus ja H-L. A-le, kes on küll saanud täisealiseks, kuid jätkab õppimist, 65 eurot kuus, kokku 200 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et kõik lapsed peavad saama elatist ühetaoliselt, samas vanemate laste vajadused on hetkel oluliselt suuremad kui hagejatel ja nad ei tohiks osutuda pärast elatise väljamõistmist vähem kindlustatuks kui hagejad. Arvestades, et kostja laenukohustused on seotud hagejate elukohale kostja poolt tehtud kulutustega, on kostja seisukohal, et selles osas tuleb tema ülalpidamiskohustust hagejate suhtes vähendada. Kostja arvates ei ole põhjendatud hagejate transpordikulud ja sidekulud. Hagejatel ei ole telefone ja hagejad käivad elukoha lähedal X lasteaias. Samuti ei käi kumbki hagejatest koolis, mistõttu kulutusi koolikohustuse täitmiseks neil ei ole. Vabaajakulutused (kulutused raamatutele, mänguasjadele jmt) on aga hagejate esindaja näidanud eraldi. Kostja on seisukohal, et kummagi hageja ülalpidamiseks ei kulu üle 300 euro kuus, seega on põhjendatud elatis kummalegi hagejale 150 eurot kuus.
3.Hagejad oma 28.06.2021 seisukohas (tl 56) ei nõustu kostja ettepanekuga kummalegi hagejale igakuise elatise maksmiseks summas 150 eurot ja jäävad enda poolt esitatud elatise nõude juurde. Hagejate nõusolek käesoleva tsiviilvaidluse lahendamiseks kohtuliku kompromissiga oleks see, kui kostja võtab vastu kohustuse tasuda kummalegi hagejale igakuist elatist summas 180 eurot. Kostja peab esmatähtsaks enda vanemate laste regulaarset
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-21-2361 ja igakuist rahalist toetamist, vaatamata asjaolule, et vanem laps saab kohe 20-aastaseks. Kostja püüab kohut eksitada, väites, et ta keskmine kuu töötasu on 300 eurot kuus, kusjuures millegipärast ei avalda kostja seda igakuist töötasu summat, mis talle makstakse mitteametlikult. Kostja regulaarsed igakuised kulud on summas vähemalt 1373 eurot. Kostja on ennast ise arusaamatute ja mõttetute laenukohustustega pannud olukorda, kus ta täna on. Ekslik on ka kostja arvamus, et hagejatel ei saagi olla mingeid transpordi ega ka sidekulusid. Hagejate seaduslik esindaja kasutab temale kuuluvat transpordivahendit hagejatega vajalike sõitude tegemiseks nii X linna kui ka teistesse sihtkohtadesse. Kostja püüab kohut eksitada, väites, et kostja olevat väidetavalt kunagi suures rahalises vääringus hagejate elukohaks olevat eluruumi parendanud. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub ka see, millises summas kostja on iseenda kontole teinud sularaha sissemakseid kui ka see, et olulises summas kulutab kostja raha kohtinguportaali peale. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 1.01.2021 292 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
5.Käesoleval juhul on esitatud nõuded elatise väljamõistmiseks oluliselt alla miinimummäära ehk R. K. ülalpidamiseks 197 eurot kuus ja Re. K. ülalpidamiseks 182 eurot kuus. Kostja peab aga põhjendatuks sootuks 150 eurot kuus. Elatise miinimummääras nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Hagiavalduse kohaselt on R. K. igakuised kulud kokku 394 eurot ning Re. K. igakuised kulud kokku 364 eurot. Kohus leiab, et näidatud hagejate igakuised kulud on reaalsed ja usutavad ning kohus peab lubatavaks elatise nõudmisel esitada andmeid lapse eeldatavate vajaduste kohta. Nagu eelpool toodust näha, siis senise kohtupraktika kohaselt minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole lapse tegelikke kulusid vaja tõendada, piisab lapse vajaduste väljatoomisest ja põhistamisest.
6.Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on veelgi konkreetsemalt öeldud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-21-2361 väiksema elatise määramiseks, mille sätestab PKS § 102 pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi PKS § 99 ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt. PKS § 102 lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.
7.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, milline annaks kohtule aluse jätta elatise välja mõistmata või vähendada seda veelgi enam allapoole hagiavalduses nõutust. Asjaolu, et kostjal on erinevad kohustused krediidiasutuste ees, ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 sätestatu mõistes. Kostja küll märgib, et laenukohustused on seotud hagejate elukohale kostja poolt tehtud kulutustega ning selles osas tuleb tema ülalpidamiskohustust hagejate suhtes vähendada. Kostja ei ole oma vastuses välja toonud, milles antud kulutused seisnevad ning kohtule ei ole esitatud ka mitte ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks. Seega ei ole eelpooltoodu aluseks elatise suuruse vähendamiseks. Kostja maksab küll elatist ka veel kahele lapsele (kellest üks on täisealine, kuid õpib) kokku 200 eurot kuus, kuid ka see ei ole aluseks niigi seaduses sätestatud elatise miinimummäärast väiksema elatise vähendamiseks käesolevas menetluses. Pealegi ei saa täisealist õppivat last lugeda võrdset ülalpidamist vajavana alaealise lapsega (eeldused on erinevad, täisealiste puhul ei kehti miinimummäära sätted). Kostja märgib, et tema töötasu on kuude lõikes erinev (nt veebruaris 306.50 eurot) ning igakuised kulud kokku 1373 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostja töötasu olnud ka veebruaris suurem, kui ta kohtule avaldas. Nimelt on lisaks kostja toodud summale 306.50 eurot tasunud tööandja veel täiendavalt 9.03.2021 200 eurot selgitusega veebruari töötasu. Arvele kantud summadest nähtuvalt on siiski kostja töötasu kuus u 500-600 eurot. Samuti nähtub konto väljavõttelt oluline lisasissetulek - kostja teeb enda arvelduskontole märkimisväärsetes summades kuus sularaha sissemakseid (10.12.2020 450 eurot, 8.01.2021 350 eurot, 15.02.2021 350 eurot, 22.02.2021 200 eurot, 19.03.2021 680 eurot, 21.03.2021 1850 eurot). Kuna kostja on enda kuludeks kuus märkinud ka 1373 eurot ja arvestades kõnealuseid makseid, ei ole kohtule usutav, et kostja töötasu on vaid arveldusarvele kantav summa (mis on oluliselt väiksem kostja väljaminekust), vaid kostja saab osaliselt töötasu ka sularahas. Seega on kostja sissetulek kohtu hinnangul oluliselt suurem, kui kostja kohtule näitab ning peale laste vajaduste mingit muud alust, mis annaks põhjuse kaaluda elatise vähendamist hagiavalduses nõutust, selles asjas ei ole. Kohus leiab, et hagejate seaduslik esindaja põhjendatult pöördus laste nimel elatise nõudega kohtusse. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et alates 1.02.2021 (sellest ajast elatist nõutakse) on kostja tasunud vaid korra 19.03.2021 hagejate seaduslikule esindajale elatist 200 eurot (selgitusega laste raha). Seega on kohtu hinnangul haginõue elatise osas alates 1.02.2021 nii sisuliselt kui õiguslikult igati põhjendatud ning tuleb rahuldada. Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud elatist. 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-21-2361
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise tõttu jätta kostja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid kostjalt välja ei mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.