XX avaldus kohtu nõusoleku saamiseks YY nimel tehingu tegemiseks QQ avaldus kohtu nõusoleku saamiseks BB nimel tehingu tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja QQ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja I XX (isikukood XXXXXXXXX) Avaldaja II QQ (isikukood XXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Puudutatud isik I YY (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II BB (isikukood XXXXXXXXXX) Eestkosteasutused: Tallinna Linnvalitsus (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) Tallinna Linnvalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada XX ja QQ määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
XX esitas maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks YY nimel tehingu tegemiseks ja QQ esitas avalduse kohtu nõusoleku saamiseks BB nimel tehingu tegemiseks. Kohtu nõusolekut soovitakse ühisomandi lõpetamise lepingu sõlmimiseks ja pärandvara jagamiseks järgnevalt: 1(5)
1) OÜ N 100%-lise osaluse osanikuks saab CC. Seoses pärandvara jagamisega pärija CC teistele pärijatele kompensatsiooni ega hüvitisi ei tasu. 2) OÜ R 50%-lise osaluse osanikuks saab CC. Seoses pärandvara jagamisega pärija CC teistele pärijatele kompensatsiooni ega hüvitisi ei tasu. 3) 1⁄2 suurune mõtteline osa hoonestatud kinnistu asukohaga Harju Maakond Tallinn, LLL jääb YY omandisse. Seoses pärandvara jagamisega ei nõua pärija CC omandi kaotuse eest kompensatsiooni ega hüvitist. YY seaduslik esindaja XX tasub pärijale BB-le hüvitisena kinnistu omandi kaotuse eest 25 000 eurot. Pooled on pidanud läbirääkimisi, et nimetatud summa tasutakse BBle iga-aastaste osamaksetena 4 aasta jooksul vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimisest. Nimetatud summa tasumise tagamiseks seatakse kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 25 000 eurot. 4) XX jätkab Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr 06-242063-EV täitmist ning ei nõua selle täitmist pärijate poolt, küll aga seda on arvestatud BB-le makstava kompensatsiooni kujunemisel. 5) CC võtab üle kõik pärandvara nimekirjas nimetatud eraisikutega sõlmitud laenulepingud. CC ei nõua laenukohustuste täitmist teiste pärijate poolt, küll aga seda on arvestatud BBle makstava kompensatsiooni kujunemisel. Avalduse kohaselt suri CC 20. aprillil 2015. CC pärijad on tema lapsed alaealised YY ja BB ning täisealine CC. Vastavalt pärimistunnistusele kuulub pärandavara koosseisu muu hulgas: - 1⁄2 suurune mõtteline osa hoonestatud kinnistu asukohaga Harju Maakond Tallinn, LLL (registriosa XXXXXXX); - osaühing N (registrikood XXXXXXXXX, osakapital 10 225 eurot) osa, nimiväärtusega 10 225 eurot; - Osaühing R (registrikood XXXXXXX, osakapital 2 500 eurot) osa, nimiväärtusega 1250 eurot; - Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 06-242063-EV tulenevad õigused ja kohustused; - AS-iga DNB Pank sõlmitud liisingulepingutele nr 206008 ja 254225 antud käendused; - Eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Avalduse kohaselt on pärandvara hulka kuuluvate OÜ N ja OÜ R osaluse väärtus sisuliselt negatiivne. Ettevõtetel puudub majandustegevus ning neil on maksevõlgnevused vastavalt 33 081,34 eurot ja 72 420,03 eurot. Ettevõtted ei ole jätkusuutlikud. Avaldajatele teadaolevalt ettevõtetel varad puuduvad ja lähitulevikus tuleb alustada pankrotimenetlust. Arvestades seda, et äriühingute osanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused, leiavad avaldajad, et alaealiste huvides ei ole nimetatud äriühingutes osaluse omamine. Pärandvara hulka kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistu turuväärtus on 2017. aasta eksperthinnangu kohaselt 145 000 eurot. Seega kolme pärija vahel jagatuna teeb see 48 333 eurot igale pärijale. Samas tuleb arvesse võtta alates pärandaja surmast on tasutud pangalaenu ja kinnistu kasutamisega seotud kulusid. Samuti on arvestuse aluseks võetud kohustusi kolmandate isikute ees. Kinnistu jagamisel on arvestatud seda, et kinnistu kaasomanikuks on avaldaja I, kes on puudutatud isiku I ema ning tegemist on nende koduga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, kellele peaks kinnistu jääma. Et oleks kaitstud puudutatud isiku I huvid tuleb kinnistu vastavas ulatuses jätta puudutatud isiku I omandisse. Pooled on arutanud läbirääkimiste käigus puudutatud isikule II tasutava hüvitise suurust ning leppisid kokku, et hüvitise suuruseseks on 25 000 eurot, 2(5)
mis tasutakse 4 aasta jooksul. Hüvitise tasumise tagamiseks on nõus puudutatud isik I ja tema seaduslik esindaja seadma kinnistule puudutatud isiku II kasuks hüpoteegi.
2.Eestkosteasutus Tallinna Linnvalitsus (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab avaldust.
3.Eestkosteasutus Tallinna Linnvalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus ei ole kooskõlas alaealise BB huvidega. Tegelik kohustuste suurus ja olemasoleva vara väärtus ei ole praeguse seisuga teada.
4.Maakohus määras 7. oktoobri 2020 kirjas avaldajate esindajale tähtaja Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamuse osas seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas, et avalduses seni esitatud lepingu projekti juurde jäädes tuleb avaldajatel muu hulgas anda hinnang LLL asuva kinnisvara väärtuse kasvu osas. Lisaks tuleb avaldajatel täiendavalt selgitada kuidas vastab alaealise BB huvidele hüvitisena tasutav 25 000 eurot. Avaldajatel tuleb esitada seisukoht ka selles, kas BBle 25 000 euro suuruse kompensatsiooni tasumine nelja aasta jooksul võiks kahjustada alaealise huve. Kohus selgitab, et avaldajatel on õigus kohtule esitatud pärandvara jagamise lepingu projekti ka muuta, tehes selleks koostööd kaasatud eestkosteasutustega. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis avalduse 29. jaanuari 2021 määrusega rahuldamata. Kohus nõustus Haabersti Linnaosa Valitsusega selles, et esitatud kujul ei ole pärandvara jagamise leping alaealiste, eelkõige puudutatud isiku BB huvides. Kohtule ei ole esitatud andmeid pärandvaral lasuvate kohustuste tegeliku suuruse ega olemasoleva vara väärtuse (eelkõige LLL, Tallinn kinnistu) osas. Lisaks on Haabersti Linnaosa Valitsus esile toonud selle, et OÜ N maksevõlg on tekkinud alates 10.07.2018, st ajal, mil osaühingu juhatuse ainuliikmeks on olnud avaldaja XX. Linnaosa Valitsus leidis, et kuna maksevõlg on 33 081,34 eurot, mis on oluliselt suurem ka päritavast osamaksest, siis tõusetub küsimus, kas avaldaja XX on juhatuse liikmena kohustusi täidetud korraliku ettevõtja hoolsusega ja kas puudutatud isikule BB-le on juhatuse tegevusega tekitatud materiaalset kahju ning tema pärandiosa seetõttu vähenenud ja kohustused suurenenud. Kohus leidis, et pärandvara jagamise leping ei ole senisel kujul BB huvides ning on seega alaealiste pärijate vahel tasakaalust väljas. Kohus peab pärandvara jagamise tehingu jaoks nõusoleku andmisel kaaluma mõlema alaealise pärija huve. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud andmeid, mis võimaldaksid avaldust senisel kujul rahuldada – kohtule ei ole nähtav, millistel asjaoludel ja kaalutlustel on senine pärandvara jagamise lepingu projekt loodud. Määruskaebus
6.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldajad leiavad, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis lapsed ära kuulamata. Samuti märgivad avaldajad, et hagita menetlusele on omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Olukorras, kus kohus leidis, et on vaja koguda täiendavaid tõendeid, oli kohtul kohustus asjaolud ise välja selgitada. Kohtul oli võimalik vajadusel tellida uus ekspertiisiakt ning küsida infot ASilt Swedbank või võtta seletus avaldajatelt sõlmitud kokkuleppe kohta. Menetluse edasine käik 3(5)
7.Eestkosteasutused avaldajate määruskaebust ei toeta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.Kolleegium leiab, et maakohus rikkus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. Nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks on hagita perekonnaasi (TsMS § 550 lg 1 p 6). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtu õigus koguda lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses tõendeid omal algatusel tuleneb ka TsMS § 230 lg-st 3. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosalised ei osanud ette näha vajadust asjaolude selgitamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku küsimise avalduse lahendamise puhul ei ole tegemist sisulise vaidlusmenetlusega. Selleks, et kohus saaks otsustada, mil viisil on pärandvara jagamine laste huvides, tuleb välja selgitada pärandvara suurus ja pärandvaral lasuvad kohustused. Selleks saab maakohus teha avaldajatele ettepaneku asjaolude täpsustamiseks ning konkreetsete tõendite esitamiseks. Et tegemist on hagita menetlusega, oleks kohtul tulnud mh avaldajatele selgitada, millised konkreetseid tõendid peavad avaldajad esitama. Maakohus ei ole avaldajatele selgeid juhiseid tõendite esitamise vajaduse osas andnud. Kui maakohus leidis, et kinnisasja praeguse väärtuse ja pärandvaral lasuvate kohustuste kohta ei ole piisavalt tõendeid esitatud, siis tulnuks avaldajatele määrata mõistlik tähtaeg tõendite esitamiseks (näiteks kinnisvara praeguse väärtuse kohta on võimalik kohtule esitada hindamisakt). Samuti saab kohus omal algatusel koguda tõendeid pärandvaral lasuvate kohustuste kohta (sh esitada päringud pankadele ja muudele isikutele, et saada teavet kohustuste praeguse suuruse kohta). Äriühingute esialgsest varalisest seisundist on võimalik kohtul saada ülevaade ka äriregistri ja muude registrite päringute põhjal (nt bilansi ja sõidukite registri kohaselt kuuluvad äriühingutele sõidukid ja nendele kuulub raha). Pärandavara jagamise erinevaid viise saab kohus menetlusosalistega arutada. Arvestada tuleb ka sellega, et pärandavara jagamata jätmine võib olla vastuolus laste huvidega, kui pärandvaral lasuvad kohustused suurenevad.
11.Lisaks selgitab kolleegium, et kinnisasja eest rahalise hüvitise tasumine lapsele nelja aasta jooksul ei saa olla lapse huvidega vastuolus üksnes hüvitise tasumise ajalise pikkuse tõttu. Hüvitise tasumise ajaperioodi mõistlikkust hindab kohus konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul lähtuda hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest ning mh anda avaldajatele tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks või koguma neid omal algatusel. Kohtul tuleb arvestada, et TsMS § 5521 näeb ette laste isikliku ärakuulamise kohtu poolt. Samuti tuleb kohtul kaaluda lastele esindaja määramist TsMS lg 219 4(5)
lg 2 p 1 alusel, arvestades, et avaldajale I kuulub kaasomandina 1⁄2 kinnisasjast ja ta on ka pärandvaraks oleva äriühingu juhatuse liikmeks.
Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.