lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-111502/9

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-111502/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 127 lg 1, 3Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigidVÕS § 422 lg 1Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-111502

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

05. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-111502

Tsiviilasja hind

236,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX ,XXX)

Asja läbivaatamine

Menetlusosaliste ärakuulamiseta

ERGO Insurance SE hagi XXXvastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX põhinõue 190,09 (ükssada üheksakümmend eurot ja 9 senti) eurot ja kahjuhüvitis 45,97 (nelikümmend viis eurot ja 97 senti) eurot ERGO Insurance SE kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot ERGO Insurance SE kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 442 lg 7Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras ERGO Insurance SE kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

2-15-111502 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2013 liikluskindlustuse kindlustuslepingu nr 2069194/1, valides lepingu tüübiks maksekohustusega lepingu. Liikluskindlustuslepingu sõlmija meelespea selgitas, et JAH-leping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi (tl 29-30). Hageja väljastas kostjale 14.11.2013 kindlustuspoliisi nr L005334711/2 (tl 31-32) ning arve nr 1448398 summas 190,09 eurot (tl 33).
2.25.05.2015 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses võla saamiseks. 03.07.2015 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
3.31.07.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 28.08.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 190,09 eurot, kahjuhüvitise 45,97 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3.
5.Hageja märgib, et: • kostja ei tasunud poliisi eest esitatud arvet kogusummas 190,09 eurot; • hagejal tekkis võla sissenõudmisega seoses kahju, mis seisnes inkassole tasutud teenustasus. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • hagi on oma olemuselt vale, kuna Eesti Vabariigis ei olnud ega ole ühtegi seadust, mis kohustaks teda tegema eraldi takso kindlustust; • tava kindlustus oli kostjal tehtud ja makstud; • kostja vastas hagejale 28.11.2013 ja 03.12.2013 seoses nende arvetega. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

2-15-111502

9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
13.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2013 liikluskindlustuse kindlustuslepingu nr 2069194/1, valides lepingu tüübiks maksekohustusega lepingu. Liikluskindlustuslepingu sõlmija meelespea selgitas, et JAH-leping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi (tl 29-30). Hageja väljastas kostjale 14.11.2013 kindlustuspoliisi nr L005334711/2 (tl 31-32) ning arve nr 1448398 summas 190,09 eurot (tl 33). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust oli kostjal seega kindlustusmaksete tasumise kohustus. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale 14.11.2013 arve nr 1448398 summas 190,09 eurot tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja pöördus hageja poole 28.11.2013 ja 03.12.2013 ning selgitanud, kuidas see vabastas kostjat kindlustusmakse tasumise kohustusest. Samuti jääb arusaamatuks kostja väited seoses takso kindlustamist puudutavaga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 190,09 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
14.Hageja on täiendavalt esitanud kahju hüvitamise nõude summas 45,97 eurot (tl 43). Hagi kohaselt sõlmis hageja inkassoga käsunduslepingu võla sissenõudmiseks kohtueelselt. Kohtule esitatud OK Incure OÜ 11.03.2015 arvelt nr 9775K nähtub, et OK Incure OÜ on esitanud hagejale arve seoses võla sissenõudmise kuluga summas 45,97 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv

2-15-111502 kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja rikkus lepingut ja jättis kindlustusmakse tasumata, on hagejale tekkinud kahju võla sissenõudmise kulu näol. Võla sissenõudmise kulu on kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele summas 45,97 eurot.

15.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 190,09 eurot ja kahjuhüvitis 45,97 eurot. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 160 eurot (tl 56). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 36). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele 4 tundi, tunnihinnaga 40 eurot käibemaksuta. Arvestades vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente, peab kohus seda põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 235 eurot, so 75 + 160.
18.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium