1.Jätta läbi vaatamata S. L.i nõue T. L. vastu sõiduauto Xxxx ühisomandi lõpetamises seoses nõude tagasivõtmisega ning lõpetada selles osas tsiviilasjas menetlus.
2.Hagi ja vastuhagi rahuldada osaliselt.
3.Lõpetada S. L.i ja T. L. ühisomand kinnistule registriosanumbriga asukohaga Xxxx.
4.Jätta kinnistu registriosanumbriga xxxx asukohaga Xxxx T. L. ainuomandisse.
5.Välja mõista T. L.lt S. L.i kasuks kinnistu omandikaotusest tulenev hüvitis 98084
eurot.
6.Välja mõista T. L.lt S. L.i kasuks välja kasutuseelis summas 2714 eurot.
7.Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja/ vastukostja nõuded ja põhjendused
1.Hageja S. L. esitas 06.02.2020.a hagiavalduse T. L. vastu S. L.i vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled abiellusid xxxx. Kostjale kuulus enne abielu sõlmimist kinnistu aadressil, Xxxx. Pooled otsustasid kostja kinnistule ehitada maja ning selle tarbeks laenu võtta. Pooled sõlmisid 23.10.2008.a maja ehitamiseks laenulepingu pangaga, mille kohaselt oli neil õigus võtta pangast kokku laenu 103856 eurot. 11.03.2011.a võtsid pooled reaalsesse kasutusse laenu 64000 eurot maja ehitamiseks. Hiljem võtsid pooled maja ehitamise lõpetamiseks täiendava laenu veel 34000 eurot. Kuna hageja käis pikki päevi tööl ning teenis raha, kuid kostjal igapäevane töö ja sissetulek puudusid, hakkas kostja organiseerima maja ehitust. Raha sai ta selle jaoks hageja käest. Ehituse alguses andis hageja kostjale ehituse organiseerimiseks raha sularahas. Hiljem hakkas hageja kandma raha ülekannetega. Hageja käis kinnistul aeg-ajalt vaatamas, kuidas ehitus edeneb. Laenumakseid tasus füüsiliste ülekannete näol küll kostja, kuid raha nende ülekannete teostamiseks nagu ka elamu ehitamiseks sai ta hageja käest. Kostjal ei ole olnud abielu jooksul arvestatavaid sissetulekuid, mis võimaldanuks tasuda pangale tagasi laenu ja ka maja ehituse eest. Pooled lahutasid abielu Harju Maakohtus xxxx. Pärast abielu lahutamist leppisid pooled kokku, et elavad edasi ühe katuse all. Kuna hageja jätkas oma tütarde, eriti noorema tütre materiaalset toetamist, teatas 01.08.2019.a kostja, et ei soovi koos hagejaga ühel aadressil enam elada ning palus hagejal lahkuda hiljemalt 01.09.2019.a. Kostja teatas, et kuna ta on kinnistusraamatus märgitud omanikuna, otsustab just tema, kes selles elamus elada tohivad. Hageja minema ajamiseks ja varasemalt ka lahutuse põhjuseks tõi kostja asjaolu, et hageja osutab oma tütardele liiga palju finantsilist abi. Kostja lubas politsei kutsuda, kui hageja peaks jätkama poolte ühises elukohas elamist. Hageja esitas kostjale mitmeid kompromissettepanekud ja ettepanekuid kooselu jätkamiseks, mille kostja on kategooriliselt tagasi lükanud. Skandaalidest hoidumiseks ning hingerahu ja tervise huvides, otsustas hageja võtta oma asjad ja ühisest kodust välja kolida. Hageja oli sunnitud ühisest elukohast lahkuma 01.09.2019.a. Hageja ja kostja kooselu ei ole võimalik taastada ning kostja tegevuse ja ähvarduste tulemusena ei ole hagejal võimalik elada ühisvara koosseisu kuuluvas elamus, soovib hageja jagada ühisvara. Hindamisaktist lähtub kostja lahusvaraks oleva maa hind ning kinnistu reaalne müügihind. Elamu, kui hageja ja kostja abielu kestel hageja tööga teenitud raha eest soetatud vara, tuleb arvata ühisvara hulka. Kui ühisvara hindamisakti järgsest müügihinnast maksta kostjale lahusvara (maa) hind ning järele
jääv summa jagada poolte vahel seadusliku proportsiooni alusel, kujunebki välja õiglase kompensatsiooni summa. Arvutuskäik oleks järgnev : 240000 (müük) – 21000 (maa) = 219000 eurot; 219000 (ühisvara) : 2 = 109500 eurot. Aluseid, mis võimaldaks kõrvale kalduda kõrvale ühisvara võrdse jagamise põhimõttest, ei ole. Seaduslik ja õiglane on mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon kaotatud osa eest summas 109500 eurot. Kuna hagejal oli võimatu jääda elama poolte ühisesse elukohta, läks hageja elama üürikorterisse aadressile Xxxx, mille eest tasub üüri 470 eurot igas kuus. Hageja oli sunnitud lahkuma enda elukohast ning üürima endale korteri, kostja aga jätkas ühise elukoha kasutamist. Sellest tulenevalt on hagejal alus nõuda kostjalt sisse kasutuseelisest tulenev ühisomandi proportsionaalne osa. Elamu väljaüürimise korral oleks poolte ühise elupaiga üürihind minimaalselt 1000 eurot kuus. Hageja üürib korterit, mille kuu üür on 470 eurot. Seega on kostja igakuine kasutuseelis 530 eurot. Kasutuseelis tuleb jagada vastavalt ühisvara jagamise proportsioonile. Kuna poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ühisvara jagada võrdsetes osades ehk 50% ja 50%. Vastavalt sellele proportsioonile tuleb kasutuseelis, 530 eurot, jagada poolte vahel võrdsetes osades st 265 eurot kuus. Hageja oli sunnitud ühisest elukohast lahkuma 01.09.2019, millest tulenevalt on hageja elanud üürikorteris seisuga 01.01.2021 kokku 15 kuud. 15*265=3975 eurot.
2.Hageja nõuded: - Jätta elamu, aadressil Xxxx T. L.le, kohustades T. L.t maksta S. L.ile kompensatsiooni 109500 eurot või alternatiivselt võõrandada kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist maksta T. L.le kompensatsioon kinnistu, kui lahusvara väärtuse eest 21000 eurot ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades; - Mõista T. L.lt S. L.i kasuks välja kasutuseelis, summas 3975 eurot. Kostja/ Vastuhageja nõuded ja põhjendused
3.Vastuhageja arvates oli kinnistu oli soetatud ja hoone esimene osa oli ehitatud tema kulul ja on seega tema lahusvara, mis ei kulu jagamisele. Ühisvarasse kuuluvad ainult hoones tehtud parendused (teise korruse ehitamine jne.) Seega ei ole vastuhageja nõus hageja nõudega kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist summas 109500 eurot. Kuna on 31% poolte ühisvaraks olevast hoonest ehitatud vastuhageja lahusvara eest, peab kohus kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsusest ning panema kostjale kohustuse maksta hagejale õiglane rahaline hüvitis hoone osa kaotamise eest. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud eksperthinnanguga ning esitas omakorda hinnangu, mille kohaselt turuväärtus eeldusel, et kinnistul hoonestus ja tehnovõrgud puuduvad, on 45000 eurot. Turuväärtus eeldusel, et kinnistu on hoonestatud valmimisjärgus üksikelamuga, on 223000 eurot. Esitatud eksperthinnnagute järgi on kinnistu turuväärtuse vahe liigikaudu (45000 - 21000) 23000 eurot. Kostja on tõendanud, et ta sai jagatava (Xxxx) kinnistu omanikuks endise abikaasaga ühisomandi jagamise teel. Seega maatükk iseenesest on kostja lahusvara ning ei kuulu jagamisele poolte vahel. Kostja on seisukohal, et tema eksperthinnang vastab rohkem tõele ja kinnistu hinna turuväärtuseks on pigem 45000 eurot kui 21000 eurot. Kõrvalasuv Xxxx kinnistu müüdi hinnaga 40000 eurot, mis on sarnane summaga, mis on kajastatud kostja esitatud eksperthinnangus. Pooled ei vaidle, et kostjale kuulus enne abielu sõlmimist kinnistu aadressil, Xxxx. 23.10.2008.a sõlmitud laenulepingu p kohaselt oli laenu sihtotstarbeks kinnistu aadressil Xxxx ostmine. Esialgselt hageja ei olnud nõus maja ehitamisega omal kulul. Soov oli osta valmisobjekt. Alles pärast seda, kui kostja alustas kinnistul maja
ehitamisega ja valmis said tehtud esimene korrus ning üldehituslikud tööd, nõustus hageja laenu võtmisega lisakorruse ehitamiseks. Alles märtsis 2011.a võeti laen 64000 eurot sihtotstarbega elamu ehitamiseks Väärad on hageja väited, et „Kuna hageja käis pikki päevi tööl ning teenis raha, kuid kostjal igapäevane töö ja sissetulek puudusid, hakkas kostja organiseerima maja ehitust. Raha sai ta selle jaoks hageja käest. Ehituse alguses andis hageja kostjale ehituse organiseerimiseks raha sularahas. Hiljem hakkas hageja kandma raha ülekannetega“. Kohtule esitatud dokumentidest ei ilmne, et perioodil kuni 2011.a kostja kuidagi osales hoone esimese korruse ehitamisel. Hageja on esitanud oma pangakonto väljavõte alates 13.06.2011.a. Mõlemad pooled on nõus sellega, et maja esimene korrus oli valmis tehtud juba 2010.a. Seega ei saa esitatud pangakonto väljavõttega tõendada, et hageja andis kostjale raha maja ehitamiseks. Hageja on esitanud kokkuvõtte tema arvelt kostja arvele kantud summadest, kokku 168879 eurot. Kostja rõhutab, et kui võtta aluseks, et abielu ajal alates 2011.a kuni kostja välja kolimiseni 01.09.2019.a (so 10 aasta või 120 kuu jooksul) kandis hageja kostja arvelduskontole raha, ei saa antud summasid arvestada ühisvara jagamisel ja kompensatsiooni arvestamisel. Hageja avaldab oma hagiavalduses muu hulgas, et „Laenumakseid tasus füüsiliste ülekannete näol küll kostja, kuid raha nende ülekannete teostamiseks nagu ka elamu ehitamiseks sai ta hageja käest“. Kostja on seisukohal, et antud hageja väited on paljasõnalised ning ei vasta tõele. Üldkokkuvõttes kostja on seisukohal, et menetluses pole tõendatud, et hageja on teinud oma panuse maja esimese korruse ehitusse. Eelpool toodust tulenevalt palub kostja jätta hageja väited selles osas tähelepanuta. Kostja esitas tõendi, et 08.02.2010.a kandis tema endine abikaasa V. B. kostja arveldusarvele 571472 krooni ehk 36523,72 eurot kompensatsioonina ühisvara jagamise menetluses. Samuti kandis V.B. 28.05.2008.a kostjale võlgnevuse elatise eest summas 80000 krooni ehk 5112,93 eurot. 18.11.2010.a tagastas kostjale laenu tema tuttav S. P. summas 100 000 krooni Seega, kostja peab tõendatuks, et tol ajal (so 2010 aastal) oli temal piisavalt raha jagatava hoone (esimese korruse) esitamiseks. Kostja tõendas, et seisuga veebruar 2010.a olid kostjal olemas isiklikud rahalised vahendid summas vähemalt (571472 krooni + 80000 krooni) = 651472 krooni ehk 41636 eurot. Kostja rõhutab, et jagatava hoone esimene korrus oli ehitatud just nimelt kostja isiklike finantsvahendite kulul. Seega ei kuulu see osa väärtusega 41636 eurot jagamisele. Peale esimese korruse ehitamist võtsid pooled pangast laenu summas 64000 + 30000 kokku 94000 eurot teise korruse ehitamiseks ja lisatööde tegemiseks. Seega jagatava hoone ehitamiseks oli kulutatud kokku (41636 + 94000)= 135 636 eurot. Kui võtta aluseks, et 135 636 on 100%, siis moodustab kostja osa (41 636 eurot) sellest summast 31%. Kostja vaidleb kasutuseelise nõudele vastu. Kinnistu, kuhu elamu ehitati, oli kostja oma abielu eelselt. Kostja on registrisse kantud kinnistu ainuomanikuna. Kostja ei ole kunagi olnud kinnistu kaasomanik ja kostjal puudub õigus kasutuseeliseid nõuda Lisaks ei nõudnud hageja kinnistult ära kolides, kasutuseelise hüvitamist. Hilisemalt sellise nõude esitamine ei ole põhjendatud.
4.Vastuhageja nõuded - Jätta kostja T. L. ainuomandisse elamu, aadressil Xxxx. - Ühisomandi lõpetamisel, arvestada hageja panusega hoone ehitusse ning kohustada seejuures T. L.t tasuma hageja S. L.ile hüvitist summas 53252,13 eurot.
Kohtu põhjendused ja järeldused
5.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ja vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Poolte abielu on sõlmitud xxxx ja lahutatud Harju Maakohtu xxxx. otsusega nr xxxx, abielu lahutamise kohtuotsus jõustus koheselt s.o xxxx. Pooled ei ole kinnistut registriosanumbriga xxxx asukohaga Xxxx kokkuleppel jaganud. Kinnistu omanikuna on kinnisturegistrisse kantud kostja.
7.Maatükk xxxx asukohaga Xxxx kinnistati 15.12.2010.a. Kostja omandas kinnistu Xxxx vara jagamisel endise abikaasa V.B.iga. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 25 järgi varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Maatüki kinnistamisega 15.12.2010.a said T. L. ja S. L. kinnistu ühisomanikeks.
8.Pooled on ühisel meelel selles, et see osa kinnistu väärtusest, mis moodustab kinnistu ilma hooneta ja kommunikatsioonideta ei kuulu jagamisele. Ehk siis pooled ei soovi jagada ühisomandi seda osa, mille T. L. omandas vara jagamisel endise abikaasaga. Maatükk ilma kinnistuta õigemini maatüki väärtus rahas, ei ole kostja lahusvara, kuigi kostja on menetluses niimoodi väitnud. Käesolevas menetluses on maatüki rahaline väärtus osa poolte ühisvarast, mida pooled jagada ei soovi.
9.Pooled vaidlevad kinnistu väärtuse üle. Hageja on esitanud tõendina kinnistu väärtuse kohta Partner Kinnisvara 09.01.2020.a koostatud hinnangu, millise kohaselt kinnistu turuväärtus on 240000 eurot ja hoonestamata ning tehnovõrkudeta kinnistu turuväärtus 21000 eurot. Kostja on esitanud tõendina Lahe Kinnisvara 06.07.2020.a. koostatud hinnangu, millise kohaselt kinnistu turuväärtuseks on 223000 eurot ja hoonestamata ning tehnovõrkudeta kinnistu turuväärtus on 45000 eurot. Arvestades kinnistu koguväärtust, on poolte hindamisaktidel tuvastatud suhteliselt väike kinnistu väärtuse erinevus, erinevus on 17000 eurot. Samuti on hinnangus kootatud ajaliselt suhteliselt lähestikku s.o pooleaastase vahega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kinnistu väärtuseks kahe hindamisakti keskmise s.o 231500 eurot.
10.Hoonestamata ning tehnovõrkudeta kinnistu hindades on poolte hindamisaktides oluline vahe. Hageja tõendis on väärtus 21000 eurot ja kostja tõendis 45000 eurot. Kostja on esitanud kirjaliku tõendi selles, et on müünud naabruses asuva hoonestamata ja tehnovõrkudeta kinnistu 20.01.2020.a hinnaga 40000 eurot. Vaidlusaluse Xxxx ja müüdud Xxxx kinnistute pindalad on võrreldavad – Xxxx pindala on 11915 m2 ja Xxxx pindala on 10468 m2. Käesoleval juhul ei ole põhjust ühte kolmest tõendit teisele eelistada, kaks hinda on professionaalsete hindajate hindamisaktidest ja kolmas hind on tegelik tehing. Kõik hinnad on määratud lühikese aja s.o poole aasta jooksul. Kohus määrab hoonestamata kinnistu hinnaks kolme hinnangu keskmise s.o 35333 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt on jagatava ühisvara väärtus (231500 – 35333) 196167 eurot.
12.Kostja väidab, et maja esimene korrus ehitati tema vahendite eest ning ei ole jagatav ühisvara, vaid kostja lahusvara. Kostja on alternatiivselt väitnud, et kui tegemist on ühisvaraga, siis tuleb vara jagamisel võtta arvesse kostja suuremat panust maja ehitusse. Hageja väidab, et kogu hoone on poolte ühisvara.
13.Kostja on esitanud oma rahaliste panuste tõendamiseks kirjalikud tõendid: Kostja jagas ühisvara endise abikaasa V.B.iga ning sai 08.02.2010.a hüvitisena 571472 krooni ehk 36524 eurot. Samuti kandis V.B. 28.05.2008.a kostjale võlgnevuse elatise eest summas 80000 krooni ehk 5112,93 eurot. 18.11.2010.a tagastati kostjale laen 100000 krooni ehk 6391 eurot. Kostja on esitanud pangaväljavõtte, millest nähtavalt on veebruaris 2010.a on kostja kontol rahalised vahendid 571472 krooni + 80000 krooni = 651472 krooni ehk 41636 eurot.
14.Perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui perekonnaseaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse PkS § 211 kohasel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinnistul hoone ehitamine algas 03.08.2010.a. Seega algas hoone ehitamine 1 kuu ja 3 päeva peale praegu kehtiva perekonnaseaduse kehtima hakkamist. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse 14 lg 2 kohaselt võis ühisvara jagamisel kalduda kõrvale poolte osade võrdsuse põhimõttest. Kehtivas perekonnaseaduses ei ole ettenähtud erandeid, mis võimaldaksid vara jagamisel poolte osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda.
16.Menetluses ei ole ilmnenud, et hageja või kostja oleks panustanud kinnistule lahuvara arvelt (nt pärimise või kinke teel saadut). Mõlema poole poolt kinnistu rajamiseks ja maja ehitamiseks antud raha oli poolte ühisvara. Abikaasa lahusvara sisu on sätestatud PkS § 27 lõikes 2: abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel; 4) kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara, sealhulgas sellise finantsvara soetamisel sõlmitud lepingust tulenevad varalised õigused, ning kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised õigused. Käesoleval juhul nimetatud aluseid ei esine.
17.Maja ehitus algas augustis 2010.a ehk 6 kuud hiljem, kui aeg, mil kostja kontol olid rahalised vahendid. Kostja väite kohaselt kasutas ta endiselt abikaasalt saadud ühisvara jagamise hüvitist ja elatise võlga elamu esimese korruse ehitamiseks. Tõendatud on, et nimetatud
summad olid kostjal olemas juba enne praegu kehtiva perekonnaseaduse kehtima hakkamist. Hageja Xxxx konto väljavõttest on näha, et ajavahemikus 2010 algus kuni lõpp on ta korduvalt välja võtnud suuremaid summasid sularahas. Kuigi nimetatu ei ole otseselt tõendatud, siis eeldatavasti kasutasid mõlemad pooled oma rahalisi vahendeid maja ehitamiseks ja kinnistu parendamiseks.
18.Tunnistaja V. A.i ütluste kohaselt andis ema (kostja) talle paaril korral raha ehitajatele viimiseks. Ema ei julgenud ise suurt summat raha välja võtta, kandis raha üle tunnistajale, tunnistaja võttis raha välja ja andis ehitajatele. Hageja kunagi mingit raha ei andnud. Tunnistaja D. G. andis ütlusi selles, et tema tegeles hageja ja kostja maja ehitamisega algusest lõpuni. Hageja ei andnud tunnistajale raha, kostja andis. Kostja sai raha vara jagamisest oma mehega. Kahel korral andis tunnistajale raha V. A. ja ülejäänud kordadel kostja. Tunnistajate V. A.i ja D. G.i ütlused tõendavad, et kostja andis tunnistajatele taha üle ehitamiseks, kuid ei tõenda, et kostja andis üle oma lahusvarast tulenevat panust.
19.Kostja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et augustis, septembris ja oktoobris 2010.a on ostetud näiteks kergsillust, fibosillust, tsementi ning on kasutatud teenuseid nagu autotransport, autotransport kraanaga. Kuludokumendid ei ole ühegi viitega seostatavad kostja või hageja või kinnistuga ning nimetatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja või hageja tegid konkreetseid panuseid maja ehitusse.
20.Kogutud tõenditest ilmneb, et pooled ehitasid maja sh ka esimest korrust koos. Juba 23.10.2008.a sõlmiti laenuleping ja 11.03.2011.a võtsid pooled kasutusse laenu 64000 eurot maja ehitamiseks. Hiljem võtsid pooled maja ehitamise jätkamiseks täiendava laenu veel 34000 eurot. Mõlemad pooled käisid tööl ja teenisid raha, eluliselt ei ole usutav, et panustas vaid üks neist (nii hageja kui ka kostja on väitnud, et panustas peamiselt üksi). Ainuüksi asjaolu, et kostja deebetkaart oli 2010 kuni 01.09.2019.a seotud hageja nimel Xxxxs oleva kontoga ning kostja tegi aastate jooksul kaardiga aktiivselt tehinguid, tõendab, et poolte rahalised vahendid olid ühised.
21.PkS § 27 lg 3 kohaselt lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Hageja ja kostja poolt kinnistule tehtud kulutused ja töised panused muutusid ühisvara osaks.
22.Varasema perekonnaseaduse § 19 lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvaraomandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
23.Kokkuvõtlikult ei ole tõendatud, et esineksid varemkehtinud perekonnaseaduse § 19 lõikes 2 nimetatud alused kostja kasuks poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks.
24.PkS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel; abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PkS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
25.Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.
26.Jagatava kinnistu väärtus on 196167 eurot, sellest 35333 eurot on kinnistu väärtus ilma hoonestuse ja kommunikatsioonideta ehk osa ühisvarast, mida pooled jagada ei soovi.
27.Jagatav kinnistu Xxxx on kostja kodu ning kostja soovib samasse elama jääda. Kostja esitas nõude jätta kinnistu tema ainuomandisse. Kostja on avaldanud, et on võimeline hagejale omandikaotuse hüvitamiseks rahalist hüvitist maksma. Hageja on nõus sellise ühisomandi lõpetamise viisiga. Hageja ja kostja vaidlevad hüvitise summa üle. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus poolte ühisomandi lõpetamise viisi selliselt, et kinnistu Xxxx jääb kostja ainuomandisse.
28.Poolte ainuke jagatav vara on kinnistu ning seega tuleb osapoolte võrduse tagamiseks, mõista kostjalt hagejale välja hüvitis omandikaotuse eest. Kogu jagatava vara väärtus on 196167 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 1⁄2 sellest ehk 98084 eurot.
29.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks
(puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kuigi kostja on üksi kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kantud, tuleb siiski teha uus registrikanne, millega fikseeritakse, et kostja on kinnistu ainuomanik. Sellist nõuet ei ole menetluses esitatud.
30.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist summas 3975 eurot perioodi 01.09.2019.a kuni 01.01.2021.a s.o 15 kuu eest. Hageja arvates on kasutuseelise suuruseks 265 eurot. Hageja selgitab, et tasus üüri 470 eurot kuus. Elamu väljaüürimise korral oleks poolte ühise elupaiga üürihind minimaalselt 1000 eurot kuus. Hageja üürib korterit, mille kuu üür on 470 eurot. Seega on kostja igakuine kasutuseelis 530 eurot. Kasutuseelis tuleb jagada vastavalt ühisvara jagamise proportsioonile 50% ja 50% ning kasutuseelise suuruseks ühes kuus on 265 eurot ning kokku 3975 eurot. Hagejal elamu ühisomanikuna abikaasaga ühine õigus saada osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest. Kostja vaidles kasutuseelise nõudele vastu. Hageja ei ole kunagi olnud kinnistu omanik, seega ei ole hagejal õigust nõuda kinnistult kasutuseelise saamist. Lisaks ei ole ka hageja kostjalt mitte kunagi kasutuseelise väljamaksmist nõudnud.
31.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid ja AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti.
32.Kohus jätab hageja nõude kasutuseelise saamiseks perioodi eest kuni hagi esitamiseni s.o kuni 06.02.2020.a rahuldamata. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kostja hakkab ühiselt asjalt kasutuseelist teenima. Pooled ka ei arutanud sellist kokkulepet ning hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist kasutuseelise saamise nõudega kostjalt kasutuseelist küsinud.
33.Hageja on esitanud kirjaliku tõendina 19.08.2019.a sõlmitud üürilepingu, millise kohaselt Xxxx korteri üüri suuruseks on 470 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid poolte ühisvaraga samaväärse kinnistu üürihinna kohta (hageja väidab, et on vastavad tõendid esitanud ja on tõendid märkinud dokumendi lisaks, kuid tegelikkuses neid esitanud ei ole). Hageja väidab, et poolte ühisvaraks oleva kinnistu ühe kuu üürihind on 1000 eurot.
34.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja ei ole hageja väidetud elamukinnistu ühe kuu üürhinnale 1000 eurot otseselt vastu vaielnud. Arvestades ühisvara head asukohta, head seisukorda ja suurt pinda (suletud netopind 227,4 m2), peab kohus usutavaks, et elamu üürihind oleks olnud vähemalt 1000 eurot kuus, aga pigem mõnisada eurot suurem. Hageja tasus üüri 470 eurot kuus.
TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kasutuseelise suuruse ise kindlaks määrata. Kohus määrab kasutuseelise väärtuseks 500 eurot, võttes arvesse ülalnimetatud kinnistu heakorda, suurust ja asukohta. Kuna ühisvara jagamisel on poolte osad eelduslikud võrdsed, on hageja osa kasutuseelise summast pool ehk 250 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks saamata kasutuseelis välja mõista perioodi 06.02.2020.a kuni 01.01.2021.a eest. Veebruari 2020.a kasutuseelise hageja osa suurus on (250 : 28 X 24) 214,2 eurot. Märtsi kuni detsembri kaasa arvatud kasutuseelise hageja osa suurus on 2500 (10 X 250) eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutuseelis (214 + 2500) 2714 eurot.
35.Hageja esitas nõude sõiduauto Xxxx ühisomandi lõpetamiseks. Hageja soovis lõpetada ühisomandi sõiduautole selliselt, et auto jääb kostjale ja kostja maksab hagejale enamsaadud vara hüvitamiseks 2341,5 eurot. Hageja võttis hiljem sõiduautoga seotud haginõude tagasi. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagiavalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Hageja on kohtule teatanud, et ta soovib esitatud haginõude sõiduauto ühisomandi lõpetamiseks tagasi võtta. Kohus jätab hageja nõude TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
36.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte õigusabikulud ja hagiavaldustelt tasutud riigilõivu poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole õigusabikulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.07.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.