Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2021, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-10245
Tsiviilasi
V A hagi S I vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V A, isikukood XXX, elukoht: XXX , e-post: XXX Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko, aadress: Kiriku 6-101, Narva, e-post: [email protected] Kostja: S I, isikukood XXX, elukoht: XXX
Asja läbivaatamine
08.09.2020 kohtuistungil
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
pöördumatult lõppenud. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja väitel on ka kostja tegelikult nõus abielu lahutamisega. Sellest ajast, mil abielusuhted on lõppenud, elab kostja alaliselt XXX, kus elavad tema sugulased. Kostja on elukutselt tuuker, mistõttu on töö iseloomust sõltuvalt lähetustest. Hageja suhtles viimati kostjaga telefoni teel. Hageja on seisukohal, et abielu S I tuleb lahutada, sest abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja leiab, et seetõttu ei ole ka mõistlik anda pooltele lepitamisaega PKS § 67 lg 3 sätestatule. Lähtudes ülaltoodust leiab hageja, et abikaasade kooselu ei saa taastada ja palub Eesti Vabariigi kohtul lahutada nende abielu.
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Asja materjalidest nähtuvalt ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Hageja kinnitas kohtule, et nad elasid kostjaga koos kuni 2013. aastani ja pärast seda kolis kostja Venemaale. Abielu ei ole olnud võimalik seni lahutada, sest kostjal ei olnud võimalust tulla Eestisse. Hageja ei soovi leppimisaega, sest ta ei ole kostjat viis aastat näinud. Hageja selgitas, et võib olla lükkaks seda asja edasi, aga kuna hageja ootab last, siis soovib lahutust. Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2020 vastusest kohtunõudele nähtub, et piirikontrolli andmekogus ei ole fikseeritud S I piiriületusi alates 01.01.2013. Viimase piiriületusena on fikseeritud väljumine Eesti Vabariigist 24.12.2012 Narva maanteepiiripunkti kaudu. Kostjale on hagimaterjalid sh kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on proovinud korduvalt kostjale helistada, kuid telefon ei ole kättesaadav. Hagejal ei ole andmeid, et kostjal oleks elektronpost. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Poolte abielusuhted lõppesid üle viie aasta tagasi. Kostja elab Venemaal. Abielusuhted on jäädavalt lõppenud. Kuna kostja on teadlik tema vastu esitatud abielu lahutuse nõudest, tuleb hagi rahuldada. Kohtu hinnangul on hagejal õigus kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul ja kostjale on olnud tagatud tema menetluslike õiguste ja võimaluste realiseerimine, kuid kostja kohtuasja lahendamise suhtes mingit huvi üles näidanud ei ole. Abieluasja lahendamine ei saa viibida põhjusel, et kostja omapoolset vastust ei esita, saavutades sellega teise poole pikaaegse ebamäärase oleku oma abielusuhte osas. Käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et hageja soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 lg 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.