Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ema avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

e) isa on kohustatud ema teavitama Eestisse saabumisest ja siin viibimise ajast vähemalt 2 nädalat ette; f) pühad veedab laps järgmiselt: a. paaris aasta jõulud (24.12-26.12) isaga; b. paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) emaga; c. paaris aasta aastavahetuse (31.12-1.01) emaga; d. paaritu aasta aastavahetuse (31.12-1.01) isaga; g) sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on, kuid eemal oleval vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolme tunni vältel. h) mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda eemal viibiva vanemaga kas telefoni, skype’i, e-posti, Face Time, Imessage vmt teel vähemalt 30 minuti jooksul kaks korda nädalas. Täpsed päevad lepivad vanemad omavahel kokku. i) vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava, kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli) tegevusest ja huviringidest osavõtu. Avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud jäid nende endi kanda. Lapse menetluskulud jäid riigi kanda. Kohus tuvastas, et puudutatud isik II sündis xx.xx.xxxx avaldaja ja puudutatud isiku I kooselust. Vanemate kooselu lõppes enne lapse sündi. Lapse sünni registreeris ainuisikuliselt ema ja kanne isa kohta tehti rahvastikuregistrisse hiljem. Isa elab ja töötab viimased neli aastat Xxxxxxxxxxxl. Laps on elanud kogu oma elu koos emaga Eestis. Isa suhtleb lapsega vastavalt võimalustele nii füüsiliselt kui ta Eestis käib, kui ka videosilla vahendusel. Kohus juhindus hooldusõiguse küsimuse lahendamisel PKS § 118 lg-st 1, § 145 lg-st 1, § 137 lg-st 1, lg 2 p-st 2 ja lg-st 3, § 123 lg-st 2, § 119, § 82 ja § 116 lg-st 1. Kohus hindas asjaolusid ja tõendeid viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestas ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult oli lapse huvides, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Selleks, et ühist hooldusõigust lõpetada, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel. Vanemate suutmatuse all tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus PKS § 118 lg 1 sätestatuga. Kaaludes lapse huve ja arvestades perekonnaautonoomia põhimõtet, mille kohaselt ei sekku riigivõim ilma vajaduseta perekonnaasjadesse, leidis kohus, et lapse perekonnanime muutmine ei ole lapse huvides. Lapse praegune perekonnanimi on tal alates sünni registreerimisest. See näitab inimese perekondlikku kuuluvust ja identiteeti ning omab ajaloolist ja emotsionaalset tähendust. Isa ei tõendanud väiteid, et lapse elu oleks isa perekonnanimega Eestis kergem kui ema perekonnanimega, samuti ei mõjuta perekonnanimi lapse reisimist koos vanemaga. Käesoleval juhul sööbib isa lapse nime muuta lähtudes üksnes oma subjektiivsest soovist. Seades esikohale lapse perekonnanime stabiilsuse, mis tähendab, et lapse huvides on tema senise nime säilitamine. Samuti polnud põhjendatud anda isale otsustusõigust lapsega reisimiseks välisriiki. Selle saavad otsustada vanemad ühiselt. Arvestades lapse vanust, ei ole lapse viimine välisriiki üksnes ise soovil ema nõusolekuta lapse huvides. Vanemate vahel puudus vaidlus selles, et umbes kahe aastane laps elab ema juures, mistõttu puudus vajadus veel otsustada kuhu kooli puudutatud isik II viie aasta pärast õppima asub. Puudusid tõendid, et vanemad vaidleksid lapse tervist puudutavate küsimuste üle. Seetõttu ei olnud põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus poja suhtes. Vaidlust vanemate vahel oli võimalik reguleerida üksnes isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise kaudu. Asja

arutamise käigus leidis tuvastamist, et nii ema kui isa olid huvitatud lapse heast käekäigust ning soovisid lapse elus aktiivselt osaleda. Mõlemad vanemad täitsid oma vanema kohustusi puudutatud isiku II suhtes kohusetundlikult kui poeg nende juures on. Asjaolu, et vanemate omavahelised suhted olid konfliktsed ja nende läbisaamine halb nende endi isiklike suhete pinnalt, ei andnud alust lõpetada ühist hooldusõigust nende poja suhtes. See poleks lapse parimates huvides. Kohus juhindus suhtluskorra määramisel PKS § 143 lg-st 1. Hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest, ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lapsest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lapsega koos olla. Vaatamata eeltoodule peavad vanemad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades kokku leppima, kuidas korraldada lapse elu parimal viisil nendes küsimustes, milles neil ühine hooldusõigus säilib. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati laste ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lastele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi ka kahjustada laste loomupärast suhet teise vanemaga. Kohtulahendiga ei saanud reguleerida vanemate vastastikust viisakat käitumist ja üksteise suhtes lugupidavat suhtumist. Kui keegi vanematest kahjustab lapse huve sellega, et ta käitub teise vanema suhtes lapse juuresolekul ebaviisakalt või agressiivselt või halvustab eemal olevat vanemat lapsega koos olles, võib seda käsitleda hooldusõiguse kuritarvitamisena PKS § 134 lg 1 mõttes, mis saab mh olla aluseks vanema õiguste piiramisele. Määruskaebus

sünnipäeva vanemaga vastavalt lapse soovile. Aastad, millel vanem ei kasutanud oma õigust veeta lapsega sünnipäeva tasaarvestamisele ei kuulu; h) mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda eemal viibiva vanemaga kas telefoni, skype’i, e-posti, Face Time, Imessage vmt teel vähemalt 30 minuti jooksul kaks korda nädalas. Täpsed päevad lepivad vanemad omavahel kokku; i) vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, on kohustatud tagama lapsele eakohase päevakava, kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli) tegevusest ja huviringidest osavõtu. Avaldaja hinnangul polnud määrus piisavalt põhjendatud. Faktiväidete ja tõendite hindamisel rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse normi. Menetluse käigus tuvastati, et xx.xx.xxxx Xxxxxxxxxxxxxx kaubanduskeskuse parklas leidis aset juhtum, kus isa käitus ettearvamatult, ebaadekvaatselt ja eluohtlikult lapse suhtes. Kohtus jättis lahendis selle juhtumiga arvestamata. Samuti ei arvestanud kohus muid juhtumeid, kus isa seadis ohtu poja elu ja tervise. Isa agressiivne ja ettearvamatu käitumine oli tõendatud ning see oli määravaks asjaoluks lapsevanema hooldusõiguse piiramiseks. Kohus ei arvestanud, et vanematel esines varem erimeelsusi lapse tervise ja haridusküsimuste osas. Isa ei eitanud, et ta polnud kunagi tegelenud poja tervisega. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord ei vastanud lapse huvidele, kohtu viidatud põhimõtetele ja see polnud elulisi asjaolusid arvestades täidetav. Laps oli kaebuse esitamise ajal 2,2 aastane. Alates sünnist kuni menetluse alguseni ei tundnud lapse isa huvi lapse vastu. Laps ei tajunud puudutatud isikut II isana, vaid kui aeg ajalt ilmuvat isikut. Puudutatud isik II osaleb poja elus harva, kuna elab teises riigis ja käib Eestis kord-kaks kolmes kuus. Laps ei tunne huvi isaga suhtlemise vastu videokõne kaudu (laps ei oska rääkida). Lapsel on emaga väga tihe emotsionaalne seos, mistõttu ema juuresolekuta kohtumine sisuliselt võõra inimesega on lapse jaoks suur stress vähemalt kuni lapse 5-aastaseks saamiseni. Kohtu poolt antud kolmekuuline periood ei muuda midagi, sest lapsel ei olegi võimalust puudutatud isikuga I harjuda sellise aja jooksul. Lapsel ei ole mingit seost puudutatud isikuga I. Puudutatud isikul I pole kogemusi lapse kasvatamisel. Kohtulahendis olid suhtluskorra p-d 3. a.-c. vastuolus lapse huvidega. Lisaks oli puudutatud isikul I võimalik suhtluskorda kuritarvitada (resolutsiooni p 3.d.). Suhtluskord ei arvesta COVID-19 tulenevaid piiranguid. Avaldaja ei saa kontrollida, kas isa täidab karantiininõudeid ja kas seab ohtu lapse tervise. Lisaks võib juhtuda, et puudutatud isik I ei hakkagi iga kuu Eestis käima. Kohtumäärus ei sätesta, kas suhtlus on vanema õigus või kohustus. Kui puudutatud isik I jääb Eestisse pikemaks ajaks, siis kohtumäärusega oli määramata täpne suhtluskord päevade kaupa, mis vastaks lapse huvidele ja lähtuks lapse tavalisest elulaadist. Kohus jättis sisuliselt puudutatud isikule I määrata, kellega veedab laps sünnipäeva (resolutsiooni p 3.g.). Isal on võimalik iga aasta planeerida oma visiite Eestisse selliselt, et lapse emal poleks võimalust lapsega sünnipäeva pidada. Laps on liige väike, et pidada sünnipäeva emata. Puudutatud isikul I puudub Eestis eluase, mis sobiks selleks, et tagada lapsele eakohane päevakava ja päevarežiimist kinnipidamine. Samuti võib eeldada, et isa ei hakka jälgima lapsele eakohast päevakava ja ei juhindu lapse huvidest. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

sõltub eeskätt otstarbekusest –millisel viisil on vanemad valmis ja suutelised edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostama, nii et sellega oleks kõige paremini tagatud lapse huvid. Lapse huvides ei ole olukord, kus isa jäetakse ühise hooldusõiguse teostamise juurest põhjendamatult kõrvale. Käesoleval juhul on õigesti tuvastatud, et vanemad tegelikkuses ei vaidle lapse elukoha, hariduse ega tervise küsimustes. Nii ema kui isa olid huvitatud lapse heast käekäigust ning soovisid lapse elus aktiivselt osaleda. Praegu ei esinenud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja väited, et puudutatud isiku I käitumine on last kahjustav, ei ole tõendatud. Juhtum kaubanduskeskuse parklas ei olnud selline asjaolu, mis annaks aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks avaldaja taotletud küsimustes, vaatamata sellele, et puudutatud isiku I käitumine ei olnud selles olukorras õige (teise vanemaga kooskõlastamata lapse jõuda äravõtmine). Vanemad otsustavad suhtlust ühiselt, kuid selles olukorras polnud tegemist ühise otsusega. Kohus lähtub hooldusõiguse küsimuses lähtudes lapse huvist, mitte vajadusest teist lapsevanemat karistada. Küll aga edasise suhtluse raames ei ole aktsepteeritav isapoolne selline käitumine lapse ja teise vanema suhtes. Puudutatud isiku I elamine välismaal ei ole käesoleval juhul selline asjaolu, mis annaks alust arvata, et ühise hooldusõiguse teostamine oleks tegelikkuses raskendatud. Isa elukoht asub Euroopa Liidus, asjaoludest nähtub, et isal on võimalik tihti külastada Eestit ning isa näitab üles huvi lapse elus osalemises ja isa on sidevahendite abil kättesaadav. Kuna isa elab teises riigis ja laps isaga ei ela, siis paratamatult igapäeva elus kannab poja tervise eest hoolt ema. Seetõttu ei saa isale ette heita, et ta pole lapse tervisega tegelenud. Avaldaja tõi määruskaebuses esile, et vanematel on olnud erimeelsusi arstide kvaliteedi osas. Asjaoludest nähtub, et need erimeelsused ei ole sellist laadi, mis tegelikkuses takistavad arsti poole pöördumast või kahjustavad lapse tervist. Kohus leiab, et puuduvad sellised kaalukad asjaolud, mis annaksid aluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimustes.

kohtumist. Lisaks on isal võimalik kaks korda nädalas lapsele suhelda sidevahendite abil (resolutsiooni p 3.h.). Kohtumäärus arvestabki, et kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni tagavad mõlemad vanemad lapsele teadmise isa olemasolust. Avaldajal kui lapse emal on kohustus last ka ette valmistada suhtlemiseks teise vanemaga. Avaldaja ei toonud esile ühtegi sellist asjaolu, mille alusel saaks järeldada, et kui laps saab kolme aastaseks, siis ta ei saaks isaga suhelda ema juuresolekuta. Kuna kohtumäärus ei pane paika kui pikalt laps isaga ühes päevas aega veedab ilma emata, siis saab see alguses olla lühem aeg (paar tundi) ja aja jooksul olla pikem. Kui arvestada kaebuse väitega ja lükata lapse suhtlemise vanusemäära edasi kolmelt aastalt viiele aastale, siis võib venida põhjendamatult edasi lapsel isa olemasolu teadvustamine ja temaga sideme loomine. See pole aga lapse huvides. Lapse huvides on normaalne kasvada üles teadmisega, et tal on olemas isa, kes temast hoolib, kuigi ta elab teises kohas. Vanemate koostööta pole aga lapse huvide tagamine võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maakohtu määruse p-de 3.b. ja c. muutmiseks. Ema avaldusest nähtus, et avaldaja pooldab isa ja lapse suhtlust. Sellises olukorras ei tohiks olla avaldajal probleeme lapse ja isa suhtluse toetamisel ja korraldamisel. Isa esialgse õiguskaitse taotlusest ringkonnakohtule nähtus, et pärast maakohtu lahendi tegemist oli tegelikult tema ja lapse suhtlemine raskendatud. Avaldaja väited isa agressiivsest ja ebastabiilsest käitumisest olid paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks nähtub, et selline käitumine pole kunagi olnud suunatud lapse suunas või lapse kahjustamiseks. Praegu pole tuvastatud, et isa oleks lapsele ohtlik või mõjuks lapsele negatiivselt. Nii lapse esindaja kui eestkosteasutus ei näinud takistusi suhtlusel. Praegusel juhul elab laps koos emaga Eestis ja isa elab ning töötab Xxxxxxxxxxxl. Maakohus arvestas selle asjaoluga. Suhtluskord oli korraldatud selliselt, et kui isa tuleb Eestisse, saab ta lapsega suhelda Eestis. Selles osas pole maakohtu määrust vaidlustatud. Kuna isa ja poeg elavad erinevates riikides, siis ei saa eeldada, et isa ja poja kohtumised toimuksid igakuiselt. Arvestades vanemate ja lapse elukorraldust, siis isa tulemine Eesisse kahe-kolme kuu tagant lapsega kokkusaamiseks on maakohtu resolutsiooni p 3.d. sõnastus eesmärgipärane. Vanemad saavad tagada, et laps ootaks igakordset kokkusaamist. Ringkonnakohtu hinnangul pole mõistlik suhtluskorda täpsemalt reguleerida (resolutsioon p 3. d.), kuna kõiki elulisi asjaolusid ei ole võimalik ette näha ja planeerida. Samas lähtub resolutsioon p 3.d. eeldusest, et vanemad lepivad ise kokku täpsed ajad sõltuvalt isa viibimisest Eestis. See puudutab ka lapse sünnipäeva ja perioodi, kui puudutatud isik viibib Eestis pikema perioodi vältel. Kuna laps elab emaga, siis on emal kohustus tagada lapsele kokkusaamine ja suhtlemine isaga mõistlikul viisil. Arvestades puudutatud isiku I Tallinnas viibimise sagedust, ei ole suhtluskord ebamõistlik ja puudub täiendav vajadus tasaarvestuse tingimuse sissetoomiseks. See ei aitaks kaasa ka suhtluskorra toimimisele. Valitsuse poolt COVID-19st tingitud karantiini, testimise jm nõuded on kõigile kohustuslikud ja seetõttu puudub vajadus neid kohtumäärusesse kirja panna. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja kohtumääruse p 3.i., kuid määruskaebuses toodud uues resolutsioonis on sama sisuga punkt sees. Vanem saab ise otsustada ja korraldada oma aega lapsega, kuid see ei tähenda automaatselt, et vanem ei arvesta lapse huvidega või kahjustab neid. Ema etteheited isa elukorralduse osas ei ole sellist laadi, mis kahjustaksid last ja välistaksid tulevikus lapse viibimist/ööbimist isa juures. Vanemate kohustus on jätta kõrvale omavahelised erimeelsused ja asuda lapse elu korraldama lähtudes lapse huvides. Maakohus lähtus õigesti eelkõige lapse huvidest. Avaldaja etteheited maakohtu määrusele olid alusetud ja seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja muutmiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.