XX avaldus YY vastu lapse PP suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks või alternatiivselt lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskohta ning haridusasutuse ja tervist puudutavates küsimustes YY avaldus lapsega kindlaksmääramiseks
suhtlemise
korra
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/puudutatud isik (ema) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Puudutatud isik/avaldaja (isa) YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik (laps) PP (xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aljona Burova Eestkosteasutus Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu), esindaja Marje Paljak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a määrus resolutsiooni punkti 2 osas osaliselt. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada XX avaldus osaliselt ja
anda XXle lapse PP elukoha valiku osas ühekordne otsustusõigus. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Jätta rahuldamata XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikult XXle üle andmiseks.
3.2.Rahuldada osaliselt XX alternatiivne avaldus ja anda XXle lapse PP elukoha valiku osas ühekordne otsustusõigus. Jätta rahuldamata XX alternatiivne avaldus lõpetada lapse PP vanemate XX ja YY ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus lapse PP viibimiskoha (sh elukoha) määramise õiguse osas ning hooldusõigus haridusasutuse valiku ja terviseküsimuste osas täielikult üle XXle.
3.4.Määrata YYle suhtlemiseks tema lapsega PPga järgmine suhtlemiskord:
3.4.1.PP viibib YY juures kalendri järgi paaritutel nädalatel; esimene nädal on 17.nädal; kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis YY võtab lapse paaritule nädalale eelneval pühapäeval kell 14 XX kodust.
3.4.2.PP viibib XX juures kalendri järgi paaris nädalatel; kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis XX võtab lapse paaris nädalale eelneval pühapäeval kell 14 YY kodust.
3.4.3.YY töölähetuste ajal on laps PP koos ema XXga.
3.4.4.Lasteaia kollektiivpuhkuse ajal veedab laps puhkuse esimese poole kaks nädalat järjest emaga ja teise poole kaks nädalat järjest koos isaga.
3.4.5.Lapsel on õigus suhelda vanemaga talle sobival ajal ja sobiva sidekanali kaudu; kui vanemad ei lepi kokku teisiti, suhtleb eemal viibiv vanem sidevahendi teel lapsega iga päev ajavahemikul kell 19.45-20.15.
3.4.6.Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras.
3.4.7.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms-i teel.
3.5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda, kõik muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud PP riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (lapse ema) esitas 25. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada ema ja YY (isa) ühise hooldusõiguse PP (lapse) suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus emale. Alternatiivselt palus ema lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada ja anda hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskohta ning haridusasutuse ja tervist puudutavates küsimustes emale. Avalduse kohaselt ei ela isa lapsega koos umbes aasta. Lapsel ei ole alalist elukohta ning laps elab vaheldumisi ema ja isa juures. Selline elukorraldus ei vasta lapse huvidele. Laps soovib olla rohkem koos emaga ning lapsel on emaga lähedasem suhe. Lapse huvidele ja heaolule vastab see, kui lapsel on kindel alaline elukoht ühe vanema juures. Ema soovis last enda elukohta registreerida, kuid isa selleks nõusolekut ei andnud. Isa ei andnud nõusolekut ka lapse xxxxxringi panemiseks. Ema tõi kohtule 17. veebruaril 2021 esitatud seisukohas välja, et ema, isa ja laps on registreeritud aadressile, kus keegi neist ei ela. 2020. aasta detsembris ostis ema korteri, kuhu soovis enda ja lapse elukoha registreerida, kuid isa keeldus sellest. Isa ei avaldanud ka soovi last enda juurde registreerida. Ema ei ole takistanud isal lapsega suhtlemast. Lapse ema vaidles isa avaldusele vastu ning ei ole nõus avalduse rahuldamisega. Lapse ema ei nõustu avalduses toodud asjaoludega. Ema tegi ettepaneku määrata suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures ühel korral kahe nädala jooksul – nädalavahetusel koos ööbimisega laupäevast pühapäevani. Tööpäevadel saab isa pärast lasteaeda lapse eest hoolitseda nii kaua kui soovib ning kokkuleppel emaga. Öösel magab laps oma kodus ema juures.
2.YY (lapse isa) esitas 9. veebruaril 2021 avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Isa palus määrata järgmise suhtlemise korra: - laps viibib ühe nädala pikkuste perioodide kaupa mõlema vanema juures (paaris nädalad emaga ja paaritud nädalad isaga). - juulis viibib laps iga-aastaselt isaga 1. – 15. juuli ja emaga 16. – 31. juuli. - lapsel on õigus suhelda vanemaga talle sobival ajal ja sobiva sidekanali kaudu. Vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või muu sidekanali kaudu igapäevaselt ajavahemikus 20.00 – 20.30. Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ning ei ole nõus avalduse rahuldamisega. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks aluseid ei esine. Vanemate vahel ei ole lapse tervist ja haridust puudutavates küsimustes vaidlust. Avalduse kohaselt elas laps vahelduvalt 2 – 3 päeva kaupa isa ja ema juures. Ema on lapsega suhtlemise graafikut pidevalt muutnud, mistõttu suuline graafik ei toiminud. Alates 25. jaanuarist 2021 on ema last varjanud, isa ei ole saanud lapsega suhelda ka telefoni teel ning ema keeldub koostööst. Lapsel on isaga lähedane suhe. Lapsel on isa juures olemas kõik vajalik. Lapse lasteaed asub kodu kõrval. Isa on igapäevaselt osalenud lapse elus ja teda kasvatanud ning hoolitsenud ka haige lapse eest ja käinud lapsega arsti juures. Ema väide, et isa ei andnud nõusolekut ema valitud xxxxxtrenni jaoks, ei vasta tõele. Isa nõustus ema valitud xxxxxtrenniga ning viib ise last kaks korda nädalas ema valitud trenni.
3.Eestkosteasutus Tallinna linn tõi 12. veebruari 2021 vastuses välja, et ei toeta lapse ema avaldust. Tallinna linn toetab lapse isa avaldust. Ühise hooldusõiguse lõpetamine on äärmuslik meede ning ema avalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaks aluse ühise hooldusõiguse
lõpetamiseks. Lastekaitsespetsialist on vanemate nõustamisega tegelenud alates 2020. aasta kevadest, kui lapse isa pöördus lastekaitsespetsialisti poole murega, et tal on raskusi sõlmida lapse emaga kokkuleppeid lapsega suhtlemiseks. Lastekaitsespetsialist koostas 2020. aasta septembris vanematele suhtluskorra kokkuleppe teksti, mille isa allkirjastas, kuid ema keeldus selle allkirjastamisest. Vestlusest lapse emaga selgus, et ema sõnul ei ole võimalik lapse isaga kokkuleppeid sõlmida. Ema soovis aasta algul registreerida enda ja lapse elukoha aadressile Xxxxxxxxx xx xx-x, xxxxxxx, kuid isa selleks nõusolekut ei andnud. Ema sõnul ei ole isa kunagi lapsega ise haiguslehel viibinud, vaid on viinud haige lapse oma vanemate juurde xxxxxxxxxsse või lasteaeda. Samuti käis isa koos haige lapsega sügisel spaas, mille tulemusel lapse haigus ägenes. Ema hinnangul ei suhtu isa tõsiselt lapse tervist puudutavatesse küsimustesse. Huviringide valiku osas oli vanematel sügisel vaidlus, millises xxxxxtrennis laps käima hakkab. Isa oli häiritud asjaolust, et ema poolt valitud lapse xxxxxtrenn leidis aset laupäeval, kuid isa siiski viis lapse trenni. Ema on veendunud, et ka lapsele haridusasutuse valikul tekib vanemate vahel vaidlus ning seetõttu soovib ta nii viibimiskoha, tervise, huviringide kui ka hariduse osas ainuotsustusõigust endale. Vestlusest isaga selgus, et isa ei nõustu ema avalduse rahuldamisega. Isa ei näe vajadust lapse elukoha andmeid rahvastikuregistris muuta, sest sellega ei kaasne haldusüksuse muutumist, st mõlemad vanemad elavad kesklinnas ning samuti on peale poolte lahku kolimist lapsel olnud 50/50 põhimõttel vahelduv suhtluskord mõlema vanema juures. Tervise osas on isa korduvalt lastekaitsespetsialistile kinnitanud, et ta on valmis ka ise lapsega haiguslehele jääma. Isa sõnul võiksid vanemad ühiselt läbi rääkida ja otsustada lapse huviringide ning eelkooli ja kooli valiku osas. Isa on olnud häiritud sellest, et ema on teinud lapsesse puutuvaid olulisi otsuseid isaga läbi rääkimata, nt xxxxxtrenni valik ning lapse ristimine.
4.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 17. veebruaril 2021 esitatud vastuses, et ema avalduse rahuldamiseks alust ei esine. Isa osaleb ja soovib osaleda lapsega seotud küsimuste otsustamisel. 17. veebruaril 2021 teatas lapse ema määratud esindajale, et ta on nõus sellega, et ühine hooldusõigus säilib. Esindajale avaldas laps, et tahab elada ema juures. Üheks võimaluseks on arutada ka muu, kui 50/50 graafiku üle, tingimusel, et isa aeg lapsega oleks võrreldav ema ajaga. Määratud esindaja pakkus graafikut kolm päeva isaga, neli päeva emaga. Ema arvas, et sellise graafikuga sobiks näiteks selline variant: kahel nädalal (nt kuu alguses) on laps isaga esmaspäevast kolmapäevani ning kahel nädalal (nt kuu lõpus) on laps isaga reedest pühapäevani.
5.Maakohus kuulas menetlusosalised ära 17. veebruaril 2021. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus jättis 20. aprilli 2021 määrusega lapse ema avalduse rahuldamata ning rahuldas osaliselt lapse isa avalduse ning määras lapsega järgmise suhtlemise korra: - laps viibib isa juures kalendri järgi paaritutel nädalatel; esimene nädal on 17. nädal; kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis isa võtab lapse paaritule nädalale eelneval pühapäeval kell 14 ema kodust. - laps viibib ema juures kalendri järgi paaris nädalatel; kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis ema võtab lapse paaris nädalale eelneval pühapäeval kell 14 isa kodust. - isa töölähetuste ajal on laps koos emaga. - lasteaia kollektiivpuhkuse ajal veedab laps puhkuse esimese poole kaks nädalat järjest emaga ja teise poole kaks nädalat järjest koos isaga. - lapsel on õigus suhelda vanemaga talle sobival ajal ja sobiva sidekanali kaudu; kui vanemad ei lepi kokku teisiti, suhtleb eemal viibiv vanem sidevahendi teel lapsega iga päev ajavahemikul kell 19.45 – 20.15.
- vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras. - suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms-i teel. Maakohus tõi välja, et laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist vanemate kokkuleppel vaheldumisi koos mõlema vanemaga. Vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda mõlema vanemaga, kuid nad ei ole üksmeelel lapse ja vanema suhtlemise korras. Mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada. Vanemad ei ole üksmeelel selles, millise vanema juures laps edaspidi elab. Vanemad on üksmeelel selles, kus lasteaias laps käib. Lapsel on lähedane suhe mõlema vanemaga. Mõlema vanema juures on lapsele loodud vajalikud ja head elutingimused ning võimalus käia lasteaias ja edaspidi koolis. Lapsel on võimalik pidada oma koduks nii ema elukohta kui ka isa elukohta. Asjas ei ole esitatud väiteid, millest nähtuks, et lapse isa või ema oleks lapse vastu vägivaldne olnud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ainult selle tõttu, et vanemad ei soovi enam ühise perena koos elada. Teisi põhistatud asjaolusid, mille tõttu peaks lõpetama vanemate ühise hooldusõiguse, ei ole kohtule esitatud. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse hariduse ja tervise küsimustes. Välja ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vanematel on eriarvamusi lapse lasteaia või kooli valiku või muu lapse haridusega seonduva osas ja lapse perearsti valiku või muu lapse tervisega seonduva osas. Siiani ei ole ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski lapse haridusega ja tervisega seonduv oluline küsimus. Vanematel oli erimeelsus lapse huvihariduse (xxxxxtrenni osas), kuid praegu seda enam ei ole. Laps käib xxxxxtrennis ja sinna viivad teda vajadusel mõlemad vanemad. Vanemate kokkuleppel elas laps alates 2020. aastast vaheldumisi mõlema vanema juures mõne päeva kuni nädala kaupa, kuid vanemate tülide ja arusaamatuste pärast hakkasid vanemad graafikut muutma. Lapsel ja vanematel on olnud võimalik selle elukorraldusega harjuda ja menetluses on vanemad arutanud kompromissina lapse viibimist vaheldumisi mõlema vanema juures mitu päeva järjest. Alates 2021. aasta jaanuarist on laps elanud ema ühepoolse otsuse alusel peamiselt koos emaga ja on suhelnud isaga vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele. Kohtu hinnangul on lapsele väsitav vahetada kodu lasteaia- ja koolinädala keskel, mistõttu on põhjendatud korraldada lapse üleandmine teisele vanemale pühapäeval, millega oleks kindlustatud lapse rahulik kohanemine taas teise koduga. Määruskaebus
7.Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja ema avalduse rahuldada. Ema tegi ettepaneku teistsuguse suhtluskorra määramiseks. Ema leiab, et maakohus on teinud lapse huvidega vastuolus oleva lahendi. Maakohus ei arvestanud lapse esindaja seisukohtadega ja välja pakutud suhtluskorraga. Laps on avaldanud, et ta soovib elada koos emaga. Maakohus ei ole arvestanud ema viimases seisukohas väljatoodut selle kohta, et isa räägib lapsele emast halvustavalt, peidab last ema eest vannituppa luku taha ja karjub lapse nähes lapse ema peale, mistõttu on laps vajanud psühholoogide abi. Psühholoogi arvamust on maakohus analüüsinud pealiskaudselt. Ema on seisukohal, et olukord, kus laps peab elama vaheldumisi ema ja isa elukohas, ei ole lapse huvides ning lapsel ei teki kodutunnet. Lapse emal ja isal on erinev elurütm ja erinev igapäevane rutiin, mis ajab last segadusse. Kuna laps on sunnitud igal nädalal elama teistsugust igapäevast rutiini, liikudes ühe vanema juurest teise juurde, ei kujune lapse jaoks õiget ja harilikku elurütmi, teda on keerulisem harjutada vajaliku distsipliiniga, lapsel ei teki iseseisvustunnet ja vastutustunnet, tal ei kujune tervislikke harjumusi. Lapsele on keeruline
harjuda iganädalaselt ümber erinevate reeglitega ema ja isa juures. See ei vasta lapse huvidele ja tekitab temas pidevat stressitunnet. Lapse huvidele ja heaolule vastab lapse alaline elamine ühe vanema juures, kusjuures on temal kindel võimalus teise vanemaga suhelda ja aega veeta. Menetluse edasine käik
8.Lapse isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ema pakutud alternatiivne suhtluskord on keeruline ning selle kohaselt toimuks lapse elukoha vahetus mõnepäevaste ebaregulaarsete tsüklitena, mis soodustab konfliktsete olukordade tekkimiseks. Selline suhtluskord ei ole lapse huvides.
9.Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus ei toeta lapse ema määruskaebust.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega annab emale lapse elukoha valiku osas ühekordse otsustusõiguse. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohus analüüsib esmalt ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust (I), seejärel määratud suhtluskorda ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (II). I
13.Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 12; 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 22). Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes kokkuleppele, siis
tuleb need asjaolud selgelt iga valdkonna puhul eraldi tuvastada. Kolleegium märgib, et kui vanemad vaidlevad elukoha aspektist üksnes selle üle, millisesse elukohta laps registreerida, siis ei ole põhjendatud lõpetada vanemate ühist hooldusõigust lapse elukoha ja viibimiskoha määramise osas tervikuna. Elukoha valiku küsimuse saab kohus lahendada PKS § 119 alusel. Kolleegium märgib, et kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust.
14.Maakohus jättis ema avalduse rahuldamata. Maakohus leidis, et mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ning kohtule ei ole esitatud väiteid, millest nähtuks, et vanemad oleks lapse suhtes vägivaldsed. Vanemad on üksmeelel selles, kus lasteaias laps käib. Vanemad ei ole üksmeelel selles, kumma vanemaga laps edaspidi elab. Maakohus leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine hariduse ja tervise küsimustes ei ole põhjendatud. Menetluses ei ole esitatud teavet selle kohta, et lapse vanematel on eriarvamusi lapse lasteaia või kooli valiku või muu lapse haridusega seonduva osas. Siiani ei ole ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski lapse haridusega seonduv oluline küsimus. Vanematel oli erimeelsus lapse huvihariduse (xxxxxtrenni osas), kuid praegu seda erimeelsust enam ei ole. Laps käib xxxxxtrennis ja sinna viivad teda vajadusel mõlemad vanemad. Maakohus tõi välja, et menetluses ei ole esitatud teavet selle kohta, et vanematel on praegu eriarvamusi lapse perearsti valiku või muu lapse tervisega seonduva osas ja siiani ei ole ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski lapse tervisega seonduv oluline küsimus. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et asjas ei esine alust ainuhooldusõiguse andmiseks lapse emale. Samuti ei esine alust hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse emale. Lapse ema väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel on lapse hariduse ja tervise küsimustes sellised erimeelsused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ema soovib avalduses ja määruskaebuses haridusasutuse valiku osas ainuhooldusõigust. Ema ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et vanemate vahel on haridusasutuse (nt lasteaia) valiku osas vaidlus. Lapse ema väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel on lapse tervise küsimustes sellised erimeelsused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist. Asjas ei nähtu, et emal oleks takistusi lapse tervise eest hoolitsemisel. Samuti ei nähtu, et lapse emal oleks takistatud lapsega arstil käimine või vajalike ravimite ostmine ja lapse ravimine. Asjaolu, et lapse isa tegeleb lapse terviseprobleemidega lapse emast erinevalt, ei anna alust tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse emale. Vanematel võivadki olla erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad kasvatuse küsimustes (nt distsipliin, tervislikud eluviisid). Nimetatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui jättis hindamata ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskohta osas. Lapse ema on menetluses tuginenud sellele, et ta soovis last enda elukohta registreerida, kuid isa selleks nõusolekut ei andnud. Ema, isa ja laps on registreeritud aadressile, kus keegi neist ei ela. 2020. aasta detsembris ostis ema korteri, kuhu soovis enda ja lapse elukoha registreerida, kuid isa keeldus sellest. Isa ei avaldanud ka soovi last enda juurde registreerida. Eeltoodust nähtuvalt on vanemate vahel lapse elukoha valiku (elukoha registreerimise) osas erimeelsus, milles nad kokkuleppele ei jõua. Asjas nähtub, et lapse ema on kolinud uude elukohta aadressil Yyyyyy yy-y, xxxxxxx ja isa elukohaks on xxxxxxx xx-xx. Lapse rahvastikujärgne elukoht asub xxxxxxxx xx-x, xxxxxxx. Seega on lapse registrijärgne elukoht aadressil, kus laps tegelikult ei ela. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus lapse ema määruskaebuse osaliselt ja annab lapse emale lapse elukoha valiku osas ühekordse otsustusõiguse. Lapse ema ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks,
et lapse elu- ja viibimiskoha osas on vanemate vahel sellised erimeelsused, mis tingiks elu- ja viibimiskoha osas vanemate ühise hoolusõiguse tervikuna lõpetamise. II
15.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (Riigikohtu 09.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21).
16.Maakohus määras suhtluskorra, mille kohaselt viibib laps vahelduva suhtluskorra alusel ühe nädala isaga ning ühe nädala emaga. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole sellise suhtluskorra määramisel diskretsioonipiire ületanud ning on määranud lapse huvidega kooskõlas oleva suhtluskorra. Seetõttu ei esine selles osas maakohtu määruse tühistamiseks alust ning määruskaebus jääb selles osas rahuldamata.
17.Kolleegium selgitab, et kohtu diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kummagi vanema juures võrdse aja. Selline vanema hooldusõiguse teostamise viis vastab ka Euroopa riikides toimunud arengutele perekonnaõiguses. Nii peaksid Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015 resolutsiooni „Equality and shared parental responsibility: the role of fathers“ (Resolution 2079 (2015)) kohaselt liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (RKTKm nr 2-173347/128, p 23).
18.Lapse ema on pakkunud välja suhtluskorra, mille kohaselt viibiks laps isa juures 3 päeva ja ema juures 4 päeva. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu määratud suhtluskord mille kohaselt viibib laps vaheldumisi ühe nädala pikkuste perioodidega võrdse aja mõlema vanema juures. Maakohus põhjendas sellise suhtluskorra määramist sellega, et lasteaia- või koolinädala keskel võib kodu vahetamine olla lapsele väsitav ning lapsele peab jääma aega kohanemiseks teise koduga. Kolleegium nõustub maakohtuga. Tegemist on selge ja stabiilse suhtluskorraga. Lapse ema ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et laps oleks isa juures olles jäetud hooletusse või lapse elu oleks isa juures ohus ja seetõttu ei vastaks lapse huvidele isaga kohtumine. Laps on x-aastane (saab augustis x-aastaseks). Laps on sellises vanuses, kus väga oluline roll lapsega suhtlemisel ja selgitamisel on lapsevanemal. Laps on oma senise elu elanud ka koos isaga, seega ei ole laps isast võõrdunud. Oluline on lapsele tuge pakkuda ja selgitada, miks ta peab aegajalt isa juures olema. Kolleegium märgib, et sellises vanuses lapse tahtega ei saa kohus asja lahendamisel arvestada ning kohus ei saa piirata ühel vanemal lapsega suhelda üksnes seetõttu, et laps on avaldanud soovi elada koos emaga. Lapse parimates huvides on eelduslikult suhtlemine mõlema vanemaga. Eeltoodust tulenevalt ei esine alust maakohtu määratud suhtluskorra tühistamiseks ja uue suhtluskorra määramiseks.
19.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.