lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-12/16

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1394
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tõlgendamineITVS § 6 lg 2TLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 105 lg 1Ülesütlemise tühisusele tuginemineTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 89 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustelTsMS § 173 lg 5Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 449 lg 3Vaheotsus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-12/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-12

Tsiviilasi

MK (K) hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitiste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.03.2015 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1173,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu), lepinguline esindaja Jane Türbsal-Trolla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 25.03.2015 vaheotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.MK (hageja) esitas 02.01.2015 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lõigete 1 ja 2 alusel ning TLS § 109 lõikes 1 sätestatud hüvitise summas 2712 eurot ja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitise summas 1980,19 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures keskkonnahariduse spetsialistina 01.01.2013 soodustingimustel sõlmitud töölepingu nr 2-3/13/33 alusel. 02.10.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku asuda alates 01.01.2015 tööle poole kohaga ning teatas, et kui hageja seda ettepanekut vastu ei võta, kavatseb ta hageja koondada alates 31.12.2014 TLS § 89 lg 1 alusel. Kostja andis hagejale järelemõtlemiseks aega kuni 20.10.2014. Hageja teatas kostjale 20.10.2014, et ta ei soovi osalise tööajaga töötada. 05.12.2014 edastas kostja hagejale teate, et tööleping öeldakse töötajale üles TLS § 89 lg 1 alusel alates 31.12.2014. Hageja on seisukohal, et tal on õigus vaidlustada töölepingu ülesütlemine TLS § 105 lg 1 kohaselt 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, s.o. alates 05.12.2014. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja vastus
3.11.02.2015 taotles kostja teha asjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega.
4.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, sest hageja sai kostja poolt 02.10.2014 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 03.10.2014 ning hagejal oleks tulnud soovi korral vaidlustada töölepingu ülesütlemise avaldus 30 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamisest ehk siis hiljemalt 03.11.2014 nagu sätestavad nii TLS § 105 lg 1 kui ka ITVS § 6 lg 2. Hageja pöördus kohtusse 02.01.2015. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 25.03.2015 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
6.TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leidis, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks käesolevas vaidluses ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
7.Kohus asus seisukohale, et nii TLS § 105 lg 1 kui ka ITVS § 6 lg 2 sätestatavad sisuliselt sama asja, s.o selle, millise aja jooksul peab esitama kohtusse või töövaidluskomisjoni hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, s.h. ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning nimetatud nõude esitamise tähtajaks on nendes paragrahvides märgitud 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Osundatud seadusesätetes nimetatud tähtaegade näol ei ole tegemist aegumistähtajaga, nagu väidab kostja, vaid nõudeõigust lõpetava tähtajaga, millest tulenevalt tuleb kostja taotlus käesolevas töövaidlusasjas aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

8.05.04.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 25.03.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ning ilma asja esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks saatmata teha uus otsus, millega jäetakse hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Kohtuotsusest ei selgu, millistel asjaoludel on kohus jõudnud seisukohale, et tegemist on nõudeõigust lõpetava tähtajaga. Maakohtu seisukoht, et TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2 sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, on ebaõige. Seadus sätestab sõnaselgelt, et tegemist on aegumistähtajaga. Ka kohtupraktika on asunud samale seisukohale selgitades, et ITVS § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest (RKTKo nr 3-2-1-54-12).
10.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et 02.10.2014 tööandja teade töölepingu ülesütlemise kohta on tingimuslik avaldus ja Keskkonnaametil ei olnud tegelikult tahet töölepingut üles öelda. Tegemist ei ole tingimusliku ühepoolse tahteavaldusega, vaid Keskkonnaameti avalduses on antud teisele poolele võimalus töökohta kokkuleppel muuta. Kuna ülesütlemisavaldus on käsitletav tööandja tahteavaldusena, siis tuleb tahteavalduse sisu tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 sätestatust. Tahteavalduse tegija (Keskkonnaamet) on oma tahet – lõpetada tööleping TLS § 89 lg 1 alusel – selgesõnaliselt 02.10.2014 avalduses väljendanud ning oma seisukohti põhjendanud. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
13.Esmalt selgitab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et vaheotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Seega saab apellatsioonkaebuse esitada ka otsuse peale, millega jäeti aegumine kohaldamata.
14.Hageja esitas maakohtule hagi 02.01.2015. Kostja leiab, et hagi on aegunud, kuna hageja sai 02.10.2014 ülesütlemisavalduse kätte 03.10.2014. Hageja leiab, et tööandja ütles töölepingu üles 04.12.2014 avaldusega, mille tema sai 05.12.2014, mistõttu ei ole hagi aegunud.
15.ITVS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Vastavalt TLS § 105 lg 1 peab kohtule

hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, vaid on nõudeõigust lõpetavad tähtajad. ITVS § 6 lg-s 2 on sõnaselgelt öeldud, et tegemist on aegumistähtajaga. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-54-12 p-st 11 tuleneb, et ITVS § 6 lg 2 ja TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtajad on aegumistähtajad.

16.02.10.2014 esitas kostja hagejale töölepingu muutmise/lõpetamise ettepaneku. Selles tegi kostja hagejale ettepaneku töötasu ja tööaja vähendamiseks ning märkis, et töölepingu muutmisega mittenõustumisel ütleb kostja töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu üles 31.12.2014. Kostja palus hageja vastust 20.10.2014 (t lk 44-45). 20.10.2014 vastas hageja, et ta ei soovi poole kohaga tööd (t lk 47). 04.12.2014 esitas kostja hagejale dokumendi pealkirjaga „Töölepingu lõpetamine“, milles ütles töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu 31.12.2014 (t lk 48).
17.Kolleegium leiab, et kostja poolt 02.10.2014 tehtud ettepanek ei olnud töölepingu ülesütlemise avaldus. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 02.10.2014 avalduse pealkiri on „Töölepingu muutmise/lõpetamise ettepanek“. Avalduses tegi tööandja hagejale teatavaks kavatsuse tööleping lõpetada, kui hageja ei nõustu tööaja ja töötasu vähendamisega. Ühtlasi anti hagejale mõtlemisaeg. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendaks seda tahteavaldust ettepanekuna töölepingu tingimuste muutmiseks ning teatena kavatsusest tööleping vastasel juhul üles öelda. Seda, et tegemist ei olnud töölepingu ülesütlemisavaldusega, kinnitab ka kostja enda hilisem käitumine. Kui tegemist oleks olnud töölepingu ülesütlemisega, siis puudunuks kostjal vajadus esitada hagejale 04.12.2014 ülesütlemisavaldus uuesti.
18.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt toimus 04.12.2014 avaldusega, mitte 02.10.2014 avaldusega. Kuna hagi esitati kohtusse 02.01.2015, siis ei ole hagi aegunud.
19.Ülaltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja edastab tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule. Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, siis määratakse menetluskulude jaotus kindlaks lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium