Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11078
Kohtuasi
XX (X) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja XXle üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise, hariduse, tervise ja varahoolduse küsimustes YY (Y) avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja YYle üleandmiseks lapse elu- ja viibimiskoha küsimuses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa) XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik I (ema) YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Anu Baum Puudutatud isik II (laps) A X (isikukood xxxxxxxxxx), määratud korras esindaja advokaat Raivo Bergson Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu XX 04.03.2021 määruskaebuse vastusele lisatud täiendavad tõendid (kirjavahetus ja väljavõte lapse e-koolist) ja eestkosteasutuse 22.03.2021 vastusele lisatud tõend (kokkuvõte koolist).
2.Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus jätta muutmata.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud YY kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-20-11078 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Lapse isa avaldus
1.Avaldaja (lapse isa) esitas 31.07.2020 Harju Maakohtule avalduse, mille 14.08.2020 täpsustuse kohaselt palub lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda avaldajale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise, hariduse, tervise ja varahooldusõiguse osas.
2.Avalduse kohaselt on isa osalenud kogu aeg lapse elus. Vanemad ei ela koos alates aprillist 2017. Pärast vanemate lahkuminekut on koostöös lastekaitsega püütud reguleerida lapsega suhtlemise korda ning tsiviilasjas nr 2-17-6079 lepiti kompromissi korras kokku suhtlemise kord kuni lapse kooliminekuni, s.o kuni septembrini 2019. Avaldaja on korduvalt avaldanud soovi, et lapse elukohaks võiks olla isa elukoht. Kuna ema sellega ei nõustunud, lepiti lastekaitse abiga kokku, et lapse elukohaks on esialgu septembris-oktoobris 2019 ema elukoht, kuid laps jäi emaga kauemaks.
3.Ema tõi 17.02.2020 lapse ja tema asjad isa juurde ning saatis e-kirjaga teate, et laps asub elama isa juurde. Ema on alates sellest ajast kohtunud lapsega üksikutel kordadel, kuigi laps soovib emaga rohkem suhelda. Ema ei ole andnud lapsele sel ajal ülalpidamist, kuigi riiklik lapsetoetus laekub emale.
4.Vanemate vahel on olnud lapse kasvatamisel erimeelsused, sh selles, kelle juures laps elab, milline on vajalik suhtluskord, kellele makstakse lapsetoetus, millises trennis laps käib, tervisega seotud küsimustes, kooli valikus ning selles, kes peab last ülal pidama. Kui laps elas varem vaheldumisi kummagi vanema juures, esines tal erinevaid käitumishäireid. Isa juures elades on häired taandumas. Last häirib, et ema annab lubadusi, mida ei täida. Lapsele on oluline ühe püsiva elukoha olemasolu.
5.Isa on majanduslikult kindlustatud ning ka vaimselt valmis last kasvatama. Isal on püsiv elukoht, kõrgharidus ning kindel töökoht stabiilse sissetulekuga. Emal puudub siiras soov, majanduslik võimekus ning vaimne valmisolek lapse kasvatamiseks. Peale vanemate kooselu lõppu ei ole ema leidnud püsivat elu- ja töökohta ega ole suutnud sellega tagada lapsele majanduslikku kindlustatust. Samuti on emal vaimse tervise häired ning ta on vajanud ravi PERH-i Psühhiaatriakliinikus. Ema elus on esinenud vägivallajuhtumeid ning vägivalda võib esineda jätkuvalt.
6.Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on vajalik, kuna ema ei ole suuteline hooldusõigust teostama.
2-20-11078 Eestkosteasutuse seisukoht
7.Tallinna linn toetas 08.09.2020 seisukohas avaldust leides, et selle rahuldamine on lapse huvides.
8.Tallinna linnal oli esmakordne kokkupuude emaga 2012. a. 26.06.2013 helistas ema lastekaitsespetsialistile palvega saada ajutist majutust seoses tema ja lapse isa vahel toimunud peretüliga, kus kasutati füüsilist vägivalda. Sellest ajast alates on juhtum lastekaitse talituses aktiivselt töös. Ajavahemikus 07.11.2013–29.02.2020 saabus Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) seitse teadet perekonna X/Y kohta. Politsei väljakutsed olid seotud peretülidega nii lapse juuresolekul kui lapseta. 12.04.2018 algatati kriminaalmenetlus põhjusel, et vanaema KK tõmbas lapselast juustest, põhjustades talle valu. Lapse ema sõnul juhtum ei ole ainukordne ja KK vägivaldne käitumine lapselapse suhtes kestis umbes 3 a. Laps ütles vestluse ajal, et igatseb isa, sest isaga teevad nad erinevaid asju koos. A ei osanud vestluse ajal välja tuua ühtegi tegevust, mida ta koos emaga teeb ja vanaema juures on Al igav, sest vanaema juures peab ta tähti ja muid asju õppima. Seoses selle juhtumiga teostasid lastekaitsespetsialistid 02.05.2018 kodukülatusse KK, lapse ja isa elukohtadesse. Mõlemad korterid olid väga heas seisundis, kõigi mugavustega ja korralikult renoveeritud. Mõlemas korteris olid lapse jaoks olemas head tingimused magamiseks, õppimiseks ja eakohaseks arenguks. KK selgitas, et ei ole kunagi oma lapselapse suhtes vägivaldne olnud. Väidetav väärkohtlemine ei leidnud kinnitust ja seoses sellega kriminaalmenetlus lõpetati.
9.Laps õpib xxxxxxxxx gümnaasiumis x. klassis. Kooli teabe kohaselt elas laps vaheldumisi isa ja emaga. A on hoolitsetud välimusega ning töövahendid on enamasti kotis olemas. A suhtleb avatult nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ärevustase tundub olevat pigem üsna kõrge. Tundides valmistab talle raskusi ühe koha peal korralikult istumine. Tööpind on üldjuhul kaootiline ning tegevused vahelduvad. Vajab korduvat teemale suunatud tähelepanu, et püsida tunnitöö juures. Oma asju ta väga hoolikalt ei hoia. Unustab jalanõusid jm erinevatesse kohtadesse, tundmata nende vastu suuremat huvi. Vajab suunamist nt jalanõude uuesti jalga panemiseks. Meeleolult on A enamasti väga rõõmsameelne laps. Meelsasti suhtleb kaaslastega ning mängib erinevaid mänge. Vahel unustab end niivõrd, et ei jõua tundi kas üldse või õigeaegselt. Katsetab palju erinevaid piire nii tundides kui tundide väliselt. Ta justkui teab, milline on õige ja milline vale käitumine, kuid siiski püüab vahel katsetada. Kuna Al on raske tähelepanu fokuseerida, siis ka õpitava meelde jätmine on keeruline.
10.18.02.2020 saatis ema lastekaitsespetsialistile e-maili, kus kirjutab, et on olukorrast väsinud ja kuna isa on soovinud last enda juurde, siis selles osas ta enam ei vaidle. 06.03.2020 pöördus ema lastekaitse poole. Ema sõnul on ta emotsionaalne seisund praegu väga nõrk. Lapse isa terroriseerib teda ja ta ei taha temaga rohkem kontakteeruda. Tema majanduslik olukord on väga raske, ta on töötu ja üürikorterist peab ära kolima. Ema sõnul ta rohkem ei jaksa, mõtleb suitsiidist. Lastekaitsespetsialist soovitas pöörduda erialaspetsialistide poole ja vajadusel kutsuda kohale kiirabi. Ema pöördus psühhiaatriahaiglas viibides 11.03.2020 lastekaitse poole, kuna tal oli mure seoses lapsega. Isa olevat käskinud lapsel kerge haigusega kooli minna. Ema sõnul on isal liiga ranged reeglid. Kooli sotsiaaltöötaja sõnul on laps terve, kooli meditsiiniõde vaatas ta üle. Esmaspäeva kohta teavad vaid, et lapsel oli köha. Kuna laps ei soovi trennis käia, siis ta ütleb vahel, et kõht valutab ja et tunneb end haiglasena.
11.Isa on ka varem avaldanud soovi võtta lapse suhtes vastutust kasvatamisega seondavates küsimustes läbi ainuotsustusõiguse. Vanemate kokkuleppel säilis ühine hooldusõigus ning määrati kooliminekuni kehtiv suhtluskord vahelduva graafikuga: nädal-nädal. Enne lapse kooliminekut ei õnnestunud lastekaitsespetsialisti vahendusel uut kokkulepet sõlmida.
2-20-11078
12.Isa kinnitas, et alates 2020. a veebruarist elab laps püsivalt tema juures. Laps suhtleb emaga kaootiliselt, kindel suhtluskord puudub. Millal ema lapse tagasi toob, isa kunagi ei tea. Isa sõnul ei ole emaga võimalik midagi kokku leppida. Isa ei ole vastu ega takista lapsel emaga suhelda, ta saab aru, et lapse jaoks on väga tähtis emaga suhtlemine. Ema lepib otse lapsega kohtumised kokku, aga ei täida kokkuleppeid ja paneb last ootama. Laps ei olnud ema juures mitu kuud. Vanemad kontakteeruvad läbi sms-i, suhted on keerulised, infovahendajaks on laps. Isa enam ei näe võimalusi kompromissiks.
13.Ema kinnitas 01.09.2020 telefoni teel, et on haiglas, opereeriti xxxxxx ja praegu on tema tervis kehv. Koostöö isaga puudub, omavahelised suhted on konfliktsed juba pikka aega (umbes 5 a), ema ei näe lahendust. On proovitud erinevaid teenuseid suhte parandamiseks, aga tulemust ei ole. Laps elab püsivalt isa juures alates 17.02.2020, põhjenduseks oli ema väsimus, kuna ta oli stressis ja vaimses pinges, milles ema süüdistab isa. Suhtluskord lapsega puudub, suhtlemine lapsega on kaootiline, nad kohtuvad lapsega u 2–3 korda nädalas, ööbimisega. Ema elab üürikorteris (2-toaline korter, kõigi mugavustega) xxxxxxxx xxxxx tn-x. Emal on oma firma, aga praegu on ta haiguslehel. Ema sõnul nad ei suuda isaga kokku leppida. Ema ei ole nõus isale osaliselt hooldusõigust üle andma. Ema tahab, et laps elaks püsivalt tema juures. Infovahetus vanemate vahel puudub ja isa ei kooskõlasta infot, mis puudutab last. Ema kinnitas korduvalt vestluse ajal, et saab aru, et nende vahel hetkel koostöö võimalik ei ole.
14.Laps oli 03.09.2020 ärakuulamisel avatud ja heas tujus. Rääkis, et sai suvel 8-aastaseks ja käib xxxxxxgümnaasiumis, x. klassis. Suvest meenus talle esimese asjana isapoolse vanaemaga käik lõbustusparki Tallinna Lauluväljakul. Veel oli ta koos vanaemaga käinud nahkhiiri vaatamas, kus nad päris nahkhiirt kahjuks ei kohanud. Emaga laps enda sõnul palju koos ei olnud, kuna ema oli pikal reisil xxxxxxx oma sõbraga. Küll aga korra käis ta emaga suvel ujumas. Sellest korrast jäi lapsele meelde see, et ta rikkus kogemata basseinis ära oma telefoni. Lapse sõnul ei ole sellega enam muret, kuna isa ostis talle uue. Isaga tüdruk enda sõnul teeb tihti sporti ja sõidab jalgrattaga. Üks kord sõitsid nad jalgrattaga xxxxxxxle, sinna kuhu isa neile uut kodu ehitab. Sel nädalavahetusel on aga lapsel plaan koos isaga rallit vaatama minna. Laps on selle üle väga õnnelik. Varasemalt käis laps „xxxxxxxx“ xxxxxxxx, kuid seal talle ei meeldinud ja ta ei soovinud jätkata. Nüüd käib ta xxxxxxxxs ja xxxxxxx kaks korda nädalas. Kõige rohkem meeldiks talle xxxxxxxx käia. Tüdruk teab rääkida, et xxxxxxxxx xxxxxx kolivad xxxxxx just sinna lähedale, kuhu isa maja ehitab. Lapse unistus on xxxxxxxx xxxxxxxxxxtrennis hakata käima. Praegu elab laps isaga xxxxxxxx tänaval, kus elab ka tema vanaema. Ema uus kodu pidi olema kuskil xxxxxxx tänaval, ka selle koha võti on lapsel. Lapse sõnul ema juurest on ta taksoga kooli isegi sõitnud. Ema lubavat tal üksi taksoga sõita, isa mitte. Laps ütles, et emal on palju oma asju teha, mistõttu tuleb tal üksi taksoga vahest kooli minna. Ema töötab lapse sõnul xxxxxxxxxna xxxxxxxs. Isa on xxxxxxxxfirmas tööl. Isa lubas lapsele ka taskukoera võtta, helistas isegi koera kasvatajale. Emale pidavat ka koerad rohkem meeldima kui kassid. Seega loodab laps peagi koera omanikuks saada.
15.Lastekaitsetalitus on korduvalt juhtinud vanemate tähelepanu sellele, et neil kodus toimuvad pidevat erimeelsused ja riiud ei taga lapse kasvatamiseks parimat õhkkonda. Vanemaid on nõustatud, suunatud psühholoogi ja pereterapeudi teenusele, kus nad on käinud ebaregulaarselt. Ükski meede ei ole soovitud tulemusi andnud. Lastekaitsespetsialistid on korduvalt proovinud suunata vanemaid koostööle ja kompromisse saavutama, mis ei ole õnnestunud. Vanemate vahel on pikaajalised erimeelsused lapse elu korraldamises ja nad ei suuda kokkuleppeid sõlmida. Vanemate vahel puudub koostöö, konflikt eskaleerub ja paisub. Kuna vanemate suhted ei ole aastate jooksul paranenud, vaid muutunud veelgi halvemaks, siis lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Avalduse rahuldamine ei kahjusta alaealise lapse huve.
2-20-11078 Lapsele määratud esindaja seisukoht
16.Lapsele määratud esindaja toetas 14.09.2020 seisukohas avalduse rahuldamist.
17.Laps avaldas esindajale, et armastab nii ema kui isa ning tal on mõlema juures hea olla. Koolis talle meeldib käia. Isaga käis rallit vaatamas, seal oli palju koeri ja ta sai neid silitada. Ta tahaks ka endale väikest koera. Isa selgitas esindajale, et vanemad omavahel ei suhtle ning nende vahendajaks on laps. Isa tahab, et tal oleks kindlustunne lapse kasvatamisel ega tekiks olukorda, kus ema võtab lapse ühel päeval enda juurde ning toob mõne kuu pärast tagasi. Selline elukorraldus ei vasta lapse huvidele ega taga stabiilset elukorraldust. Ema kinnitas, et mingeid õigusi ei ole ta valmis loovutama ning soovib lapse elus osaleda.
18.Lapse esindaja leidis, et avaldus tuleks rahuldada osaliselt. Kuna laps käib koolis ja vajab seetõttu stabiilsemat elukorraldust, on põhjendatud jätta lapse elukoha määramise ja tervishoiuküsimuste otsustamine isale. Isa on seni pakkunud lapsele stabiilset elukorraldust. Haridusküsimuste üle vanemad ei vaidle, kuid isa sõnade kohaselt soovib ema kooli vahetada. Ema peab ka eemal elava vanemana andma lapsele ülalpidamist. Ühise hooldusõiguse lõpetamine eeltoodud küsimustes on põhjendatud ja vastab lapse huvidele, kuna vanemate vahel on ühise hooldusõiguse teostamist takistavad erimeelsused. Lapse ema seisukoht ja avaldus
19.Ema esitas 15.09.2020 vastuväited isa avaldusele ja omapoolse avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas.
20.Avalduse ja vastuväidete kohaselt puuduvad põhjused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, aluseks ei saa olla ema halvem majanduslik olukord. Laps vajab mõlemat vanemat ja nende emotsionaalset tuge. Vanemate kooselu oli pingeline ning selles oli palju vaimset vägivalda, mis jätkub ema suhtes ka praegu. Asjaolu, et ema on pöördunud vaimsete häirete tõttu ravi saama, ei saa olla argumendiks, miks ta ei ole võimeline last kasvatama. Isal ei ole aega lapse jaoks, samuti ei ole isast lapsele piisavat emotsionaalset tuge. Isa eeldab, et laps peab kõigega ise hakkama saama ning kui laps ise hakkama ei saa, karjub lapse peale. Laps on ka emalt palunud, et kas võib ema juurde tulla, kuna isa karjub ta peale ja tõukas teda. Isa on vahel keelanud lapsel ema juurde minna ning teeb ka muudmoodi takistusi ema ja lapse kohtumiseks. Ema ja lapse kohtumistes oli pikem paus objektiivsetel põhjustel – ema oli haiglas ravil. Isa on asunud võtma positsiooni, et ainult temal on õigus võtta vastu last puudutavaid otsuseid ning emal puudub sõnaõigus.
21.Ema on võimeline lapse eest hoolitsema ja lapse suhtes hooldusõigust teostama. Samuti on ema valmis ja võimeline last kasvatama. Emal on 2-toaline üürikorter, kus on vajalikud elutingimused ka lapsele. Laps viibib ka praegu 3-4 korda nädalas ema juures, sh jääb ööseks ema juurde, seega on ema elukohas olemas kõik lapse eluks vajalikud tingimused. Samuti annab ema selle läbi lapsele ülalpidamist vahetult, samuti soetades riideid ja muid vajalikke asju. Kui laps ja ema ei saanud reaalselt ema haiguse tõttu kohtuda, on nad suhtlesid pea igapäevaselt telefoni ja muude sidevahendite teel.
22.Ühist hooldusõigust ei ole põhjendatud lõpetada hariduse ja tervise, samuti varahoolduse küsimuses. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada elu- ja viibimiskoha määramise küsimustes põhjusel, et ema on isast suuremal määral suuteline last kasvatama. Emal on lapsega tihe emotsionaalne side ning ta on valmis tegelema lapse erivajadustega, sh hariduslike
2-20-11078 erivajadustega. Emal on kindel elu- ja töökoht, sh sissetulek. Emal on olnud probleeme oma elu korraldamise ja vaimse tervisega, kuid ta on probleemidega tegelenud. Ta on vaimselt võimeline last kasvatama ja olema lapsele igati toeks ja abiks. Ema ei tee takistusi lapse ja isa vahelisele suhtlusele ning peab erinevalt isast oluliseks lapse sidet mõlema vanemaga. Isal ei ole lapse jaoks aega, ta on äärmiselt hõivatud nii töökohustustega kui maja ehitamisega ning isa juures on laps põhiliselt vanaema hooldada. Isa on emotsionaalselt tasakaalutu ega ole valmis seadma lapse huve kõrgemale enda omadest. Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse käik
23.Tallinna linn leidis 15.12.2020 seisukohas, et asjaolud ei ole vahepeal muutunud. Eestkosteasutus jäi oma varasema seisukoha juurde, toetades isa avalduse rahuldamist.
24.Lapsele määratud esindaja leidis 26.12.2020, et asjaolud ei ole muutunud. Kuna vanemad on kokku leppinud, et laps on ema juures jõuluvaheajal xxxxxxxx, on vanemad siiski suutelised lahendama last puudutavaid küsimusi kokkuleppega ning isa ei ole ema osalemist lapse elukorralduses takistanud. Seega ei ole ainuhooldusõiguse emale andmine vajalik. Ema avaldus ei vasta lapse huvidele. Koolikohustuslikul lapsel peaks olema üks kindel elukoht, mis on antud juhul isa juures. Isa on ka taganud lapsele stabiilse elukorralduse. Lapse elukoha muutmiseks puuduvad kaalukad põhjused. Vajalik oleks suhtluskorra kindlaksmääramine.
25.Isa palus 26.12.2020 seisukohas jätta ema avaldus rahuldamata. Avaldus on paljasõnaline ja tõendamata. Ema on esitanud oma majandusliku suutlikkuse kohta teisi andmeid, kui elatise vaidluses tsiviilasjas nr 2-20-10681, kus ema tõi välja, et tema sissetulek on miinimumtöötasu, tal on probleemid tervisega ja tema kasvatada on veel üks laps. Samuti väitis ema tolles menetluses, et veedab lapsega koos igas kuus ühe nädala. Tegelikkuses on ema viibinud koos lapsega oluliselt vähem. Emal puudus tegelik huvi ja tugi lapse hooldamiseks ka pandeemia perioodil.
26.Vanemad jäid 22.01.2021 ärakuulamisel oma seisukohtade juurde. Vanemad leidsid, et suhtlemiskorras kokkuleppimine oleks vajalik, kuid kuna ema on äsja asunud elama xxxxxxxxx, siis on olukord ootamatult muutunud ning tuleb alles asuda tuvastama, milline on lapsele sobivaim suhtluskord. Praegu konkreetne suhtluskord puudub, laps suhtleb emaga siis, kui see on vanema ja lapse jaoks jooksvalt sobilik. Laps viibib koos emaga xxxxxxxxx alates detsembri keskpaigast. Kuna ärakuulamise hetkel oli pandeemia tõttu reisimine olulisel määral takistatud, ei olnud teada, millal laps Eestisse naaseb. Ema arvas, et tal ei ole praegusel hetkel võimalik last Eestisse tagasi tuua. Ema esindaja leidis, et vaidlus lapse elukoha osas praegu puudub, kuna laps tuleb tagasi Eestisse ning jätkab käimist samas koolis, kus käib. Samas leidis ema, et kui kohus annab lapse hooldusõiguse temale, siis viib ta lapse xxxxxxxxx enda juurde elama peale x. klassi lõpetamist. Ema ei olnud uurinud, kus ja kuidas saaks laps jätkata oma haridusteed või kuidas saaks ta Xxxxxxxxxxx elades jätkata isaga suhtlemist, kuid ema hinnangul oli lapsele Xxxxxxxxxxxi kolimine ühiskonnavahetuse tõttu kasulik. Ema kinnitas, et tema elukohaks on Xxxxxx linnas asuv 4-toaline maja, kus ta elab koos oma elukaaslase ja tolle kahe lapsega. Kavatseb pandeemia piirangute lõppemisel jätkata töötamist Xxxxxxxxxxx, omaenda Eestis asuva äriühingu kaudu, praegusel hetkel sissetulek puudub. Ema selgitas lapse kasvatamisest eemal olemist sellega, et ta ei jõudnud vaimselt enam lapse jagamise pärast isaga vaielda. Kui laps on Xxxxxxxxxxx, siis ei saa isa enam lapsega manipuleerida ja tülisid tekib vähem. Nüüd ei oleks ta enam üksikema ning seetõttu on vaimne valmisolek last kasvatada suurem. Elatist ei ole ema tasunud põhjusel, et vanemate vahel oli elatise vaidlus ning kuna laps elas enamuse ajast ema pool, ei pidanud ema põhjendatuks elatist maksta. Kui laps jääb Eestisse
2-20-11078 isaga elama, siis suhtleb ema lapsega tõenäoliselt Eestis või lapse koolivaheaegadel Xxxxxxxxxxx. Ema kinnitas, et laps ise soovib Xxxxxxxxxxxi elama jääda. Maakohtu määrus ja põhjendused
27.Harju Maakohus tegi 15.02.2021 määruse, millega jättis ema avalduse rahuldamata ja rahuldas isa avalduse osaliselt. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt, andes isale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise ja tervise küsimustes. Kohus määras, et isal on määruse alusel lapse esindusõigus resolutsiooni punktis 3 nimetatud küsimustes. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
28.Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõigetele 1 ja 2, § 124 lõikele 1, § 137 lõigetele 1 ja 2.
29.Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad praegusel juhul PKS § 137 lõikes 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud. Kohus ei ole kuulanud last menetluses ära tulenevalt tema vanusest – laps on hetkel x-aastane. Kuna laps viibib Xxxxxxxxxxx, ei ole ka eelduslikult võimalik saavutada temaga ärakuulamisel video teel taolist kontakti, et saaks hinnata lapse arvamuse vaba kujunemist. Lapse on ära kuulanud lastekaitsetöötajad ja lapse esindaja ning lapse arvamus on esitatud kohtule.
30.Isa tugineb ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudmisel sellele, et ema on hoolitsenud lapse eest kaootiliselt ja siis, kui see talle endale sobib; laps on kasvanud alates veebruarist 2020 isa juures, mingi aja vältel ei kohtunud ema üldse lapsega; vanematel on vaidlus selles, kus peaks olema lapse põhiline elukoht; ema on soovinud lapse kooli vahetada; ema ei ole andnud lapsele piisavalt ülalpidamist, rikkudes varahooldusõigust; isal on kindel elukoht ja sissetulek, samas ema elukoht muutub sageli ja ka sissetulek sageli puudub; ema on vaimselt ebastabiilne ning temaga koos elades puutub ka laps paratamatult kokku vägivallaga.
31.Ema on leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjus puudub. Samas on ema siiski taotlenud ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, tuues põhjusena selle, et isal ei ole lapse jaoks piisavalt aega ning isast ei ole lapsele piisavat vaimset tuge; samuti soovib isa võtta last puudutavaid otsuseid vastu üksi, kuigi lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat; isa takistab ema ja lapse suhtlust.
32.Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15, punkt 30). Nimelt on lapse parimates huvides reeglina see, kui tal on vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu purunemist.
33.Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral võib otsustusõiguse üleandmise asemel olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lõike 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse. Seejuures saab kohus lõpetada ühise hooldusõiguse ka üksnes lapse viibimiskoha määramise osas ning
2-20-11078 anda üksnes selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-11, punktid 19–21).
34.Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lõike 2 teisele lausele ja leidis, et vanemate seletustega on tõendatud see, et nende suhtlus ei ole piisav selleks, et ühiseid otsuseid lapse suhtes vastu võtta. Seda, et vanemate vaheline suhtlus on konfliktne ning teavet edastatakse lapse vahendusel, on kinnitanud nii vanemad kui eestkosteasutus. Kumbki vanem ei leia, et omavaheline suhtlus on piisavalt rahumeelne selleks, et lapse suhtes ühiselt otsuseid vastu võtta.
35.Kuigi ema väitel puuduvad sellised vaidlusküsimused, mille lahendamiseks oleks vajalik ühise hooldusõiguse lõpetamine, siis kohtule see asjaoludest ei nähtu. Nimelt on vanemad eri meelt vähemalt selles, kumma vanema juures peaks laps elama. Seega on vaidlus vähemalt elukoha, pigem aga laiemalt viibimiskoha küsimuses (hõlmab endas elukohta, reisimist jne). Isa soovib, et laps elaks Eestis tema juures, ema on jälle kinnitanud, et sooviks lapse pärast 2. klassi lõppu enda juurde Xxxxxxxxxxxi elama viia. Samuti on laps varasemalt elanud nii ema kui isa juures ning tema viibimiskoha pärast on olnud ka varasemalt vaidlus. Kohtu hinnangul tuleb jõuda järeldusele, et vanemate vahel esineb vaidlus vähemalt lapse viibimiskoha määramise osas ning antud küsimuses ei ole vanemad üldjuhul suutelised ühiseid otsuseid vastu võtma. Vaidluse olemasolu vanemate vahel ei ole aga lapse huvides. Seetõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise osas.
36.Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral tuleb teha otsustus, kummale vanemale jääb antud küsimuses ainuhooldusõigus. Kohus lähtub taotluse lahendamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades ka kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lõiked 2 ja 3).
37.Vaidlus puudub, et mõlemad vanemad soovivad last kasvatada ning tema elus osaleda. Samuti on mõlemad vanemad varasemalt mingil perioodil suuremal määral lapse eest hoolitsenud. Esitatud asjaolude pinnalt puudub kohtul alus jõuda järeldusele, et ema on olnud suuremal määral pühendunud lapse eest hoolitsemisele, seda just viimast aastat silmas pidades. Vaidlus puudub, et ema tõi lapse veebruaris isa juurde, teatades, et on nõus sellega, kui laps edaspidi isa juures elab.
38.Kohtu hinnangul tuleb nõustuda isa, Tallinna linna ja lapse esindaja seisukohaga, et lapsel oleks isa juures stabiilsem elukorraldus. Isal on püsiv elukoht, samas ema elukoht on olnud vahelduv. Ema kolis ka hiljuti Xxxxxxxxxxxi ning lapse viibimiskoha määramise osas emale hooldusõiguse andmine tähendaks suure tõenäosusega, et lapse elukoht muutuks taaskord. See aga lapse ellu stabiilsust kaasa ei too. Seniste asjaolude pinnalt puudub ka alus eeldada, et edaspidi on ema valmis lapse eest katkematult hoolitsema. Lapse huvides ei ole, kui tema elukoht iga mõne aja tagant muutub.
39.Kuna lapse elukoht emale hooldusõiguse andmisel muutuks, tuleb kaalumisel arvestada uue elukoha vastavust lapse huvidele. Hooldusõiguse isale andmise korral muutuks lapse elus vähe, sh ta elaks edasi isa juures ja käiks eelduslikult samas koolis ning ei muutuks ka tema sõpruskond. Hooldusõiguse emale andmisel muutuks lapse jaoks kõik: elukoht, kool, sõpruskond. Ema põhjendused, et lapsele mõjuks hästi „ühiskonnavahetus“, ei viita sellele, et ema oleks kaalunud, mida elukohavahetus lapsele kaasa tooks. Esitatud teabe pinnalt näib, et ema on lähtunud vaid sellest, et temale praegusel hetkel sobib Xxxxxxxxxxx elada ning kaalumata / läbi mõtlemata on, millised oleksid sellise elumuudatuse mõjud lapse vaimsele ja
2-20-11078 füüsilisele tervisele, hariduse omandamisele, teise vanemaga suhtlemisele jne. Seega on ema lähtunud eeskätt enda, mitte lapse huvidest ning puudub alus jõuda vastupidisele järeldusele.
40.Ema elukoha muutus mõjutab kindlasti ema ja lapse omavahelist suhet. Distantsilt suhtlemise korral on lähedussuhte säilitamine võimalik, kuid oluliselt keerulisem, võrreldes olukorraga, kus vanem ja laps saavad regulaarselt vahetult koos viibida. Esitatud asjaoludest ei nähtu, milles seisnes vajadus ema elukoha muutmiseks. Kui taoline muutus ei olnud hädavajalik ning pikalt ja põhjalikult läbimõeldud otsus, siis võib jõuda järeldusele, et ema on ise mõjuva põhjuseta astunud sammu, mis tema ja lapse lähedussuhet suure tõenäosusega kahjustab. Isa omakorda on pakkunud lapsele stabiilsust. Seega ei ole kohtul võimalik jõuda järeldusele, et ema pühendumus lapse kasvatamisele oleks võrdväärse isa omaga.
41.Kohus on veendunud, et lapsel on hingeline seotus mõlema vanemaga. Isa elutingimused on lapse kasvatamiseks sobivad. Ema elutingimuste kohta on teave vaid ema enda ütluste põhjal, samuti on ema elutingimused ajas sageli muutunud. Kuna vanemate vahel on olnud kohtus elatise vaidlusi (t lk 19 kinnitus, et elatise hagi isa vastu on tagasi võetud; ema kinnitus istungil, et kohtus on vaidlus lapse elatise maksmise osas), ning üheks vaidluskohaks on see, mis määral peaks mõjutama elatise tasumist see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, siis ei ole põhjendatud jõuda järeldusele, et üks vanem on teisest oluliselt suuremal määral rikkunud ülalpidamise andmise kohustust. Samas puudub kohtul alus kahelda selles, et isal on olemas parem majanduslik suutlikkus kui emal – ema on seda ise kinnitanud, samuti ei ole ema saanud töötasu alates novembrist 2020 (t lk 103–104) ning ka 22.01.2020 seisuga ei olnud ema sissetulek taastunud.
42.Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka isa väidet selle kohta, et koos emaga elades on suur tõenäosus, et laps kogeb enda suhtes või enda elukeskkonnas vägivalda. Nimelt nähtub PPA teatistest (t lk 66–72), et mitmel korral on alustatud kriminaalmenetlust põhjusel, et ema kasutas isa suhtes füüsilist vägivalda. Sageli viibis juures ka laps. Teadete kohaselt oli konflikti põhjuseks tüli, kus isa kasutas vaimset vägivalda, kuid ema on ka ise kinnitanud, et läks ise elukaaslasele kallale. Ühel korral on ema kinnitusel olnud isa ka tema suhtes füüsiliselt vägivaldne. Kuna kõik kriminaalmenetlused on lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel, ei ole võimalik praegusel hetkel tuvastada, kas tõele vastavad väited ka isa vägivaldse käitumise kohta; ema vägivaldset käitumist on kinnitanud ta ise. Samuti on algatatud kriminaalmenetlus põhjusel, et ema kasutas korduvalt füüsilist vägivalda oma teise lapse, tollal ca x-aastase poja suhtes. Pärast vanemate lahkuminekut on samuti olnud teateid vägivalla kohta – ema teatas algselt, et teda ründas füüsiliselt tema elukaaslane, hiljem kinnitas, et oli ise joobeseisundis kukkunud ning elukaaslane oli hoopis üritanud teda rahustada, tüli nägi pealt kodus viibinud laps. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, et ema juures elades on oluliselt suurem oht, et lapse turvatunne saab kahjustada ja laps ise võib sattuda väärkohtlemise ohvriks.
43.Ei ole tõendamist leidnud, et isa on emotsionaalselt tasakaalutu ega ole valmis seadma lapse huve kõrgemale enda omadest. Ema kinnitusel on tal küll esinenud vaimse tervise probleeme, kuid ta on nendega tegelenud. Ei ole tõendamist leidnud, et kumbki vanem oleks takistanud lapse suhtlust teise vanemaga.
44.Kokkuvõtlikult leidis kohus, et PKS § 137 lõikes 3 toodud tingimused on enam täidetud isa ja oluliselt vähemal määral ema puhul. Seega tuleb anda vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel viibimiskoha määramise õigus (sh elukoha määramise õigus) lapse isale.
2-20-11078
45.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätkata ühise hooldusõiguse teostamist ka lapse tervise osas. Mõistlik on, et lapse tervist puudutavad otsused teeb see vanem, kellega laps koos elab ning kes omab seetõttu ka piisavalt teavet lapse tervise kohta. Emal on võimalik küll anda teises riigis elades vajalikud nõusolekud elektrooniliselt, samuti on teoreetiliselt võimalik arutada vanematel omavahel tervist puudutavate otsuste vajalikkust. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et vanemate omavaheline suhtlus on äärmiselt puudulik, seetõttu ei ole võimalik tegelikkuses ühiste otsuste vastuvõtmine. Seetõttu on põhjendatud ka selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamine. Kuna kohus annab isale lapse viibimiskoha määramise õiguse, hoolitseb lapse eest igapäevaselt isa. Seetõttu on põhjendatud anda ka lapse tervise küsimuste otsustamine isale.
46.Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus lapse hariduse osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laps käib koolis. Esile toodud ei ole, et lähiajal oleks vajalik lapse kooli vahetus. Seega ei nähtu kohtule, et vanemate vahel on vaidlus hariduse küsimuses, mis vajaks lahendamist ning milles vanemad omavahel kokkuleppele jõuda ei suuda. Kuna ühine hooldusõigus peaks vanemate lahkumineku korral võimalikult suures ulatuses säilima ning kohus hariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ei näe, jättis kohus avalduse selles osas rahuldamata.
47.Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ka varahooldusõiguse osas. Vaidluse all ei ole, et ema ei ole lapsele maksnud elatist alates ajast, mil laps isa juurde kolis, samas on laps mingi osas ajast siiski viibinud ema juures ning ema on andnud sel ajal lapsele ülalpidamist vahetult. TsMS § 136 lõike 1 järgi üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Ülalpidamise andmata jätmisega on ema küll rikkunud lapse varahooldusõigust, kuid ühise varahooldusõiguse lõpetamine ei ole antud juhul vajalik. Nimelt ei taga see abinõu kuidagi varahooldusõiguse edasist kohast täitmist, samas puudub alus arvata, et ema ohustaks lapse vara selliselt, et olemasolev vara võiks väheneda.
48.Kohus leidis, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata ning isa avaldus tuleb rahuldada osaliselt, s.o lõpetada vanemate ühine isikuhooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anda isale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ning tervise osas. Nimetatud küsimustes on isal lapse esindusõigus.
49.Kohus selgitas, et kuivõrd lapsevanematel ei ole ühist hooldusõigust vaid eeltoodud küsimustes, peavad nad muudes küsimustes PKS § 118 lõike 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Emal säilib õigus ja kohustus suhelda oma lapsega, samuti lapse ülalpidamiskohustus.
50.Lapse isa on taotlenud jätta menetluskulud ema kanda. Kohus tugines TsMS § 172 lõikele 1 märkides, et käesolev lahend on tehtud lapse huvides. Menetluskulude lapse kanda jätmine ei oleks õiglane. Puudub ka muu oluline põhjus jätta ühe vanema menetluskulud kasvõi mingis osas teise vanema kanda. Seetõttu jättis kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus
51.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema avaldus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus isa
2-20-11078 avalduse osalisel rahuldamisel hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning on rikkunud määruse põhjendamise kohustust.
52.Kohus jättis tähelepanuta isa emotsionaalse ja füüsilise vägivalla ema ja lapse suhtes. Just asjaolu, et ema otsustas mitte olla rohkem lähisuhtevägivalla ohver, s.o lõpetada kooselu lapse isaga, viis ema majanduslikult raskesse olukorda, millest tingituna oli ta sunnitud korduvalt vahetama oma elukohta. Maakohtu otsustus vaidlustatud määruses ei ole mitte ainult lapse huvide vastane, vaid tegemist on olukorraga, kus suhtes olnud nõrgem pool, kes on otsustanud vägivaldse suhte lõpetada, ohvristatakse taas ja korduvalt.
53.Ema ja lapse vahel on alati olnud tihe ja emotsionaalne side. Ema ei ole kunagi loobunud last kasvatamast. Ajal, mil laps asus ajutiselt elama isa juurde, ei olnud põhjuseks mitte ema soovimatus last kasvatada, vaid peamiseks asjaoluks oli, et emal ei olnud võimalik kanda ainuisikuliselt lapsega seotud kulusid ning lisaks veel kulusid, mis olid seotud käimasolevate kohtumenetlustega. Kohus on küll emale teinud etteheiteid viimase majandusliku olukorra ja elatise maksmise kohta, kuid on jätnud tähelepanuta, et isa ei andnud perioodil, mil laps elas emaga, lapsele elatist.
54.Kohus on lähtunud peamiselt isa poolt kohtule ja lastekaitsele esitatud seisukohtadest, mis on ema halvustavad. Isa on teadlikult näidanud ema kui vastutustundetut, ebastabiilset ja endaga mitte hakkamasaavat isikut, kes ei ole sobivaks isikuks teostama lapse igapäevast hooldust. Kohus, aga ka lapse esindaja ja kohalik omavalitsus, on jätnud täiesti kaalumata isa sobivuse, lähtuvalt tema isiksusetüübist, last kasvatama. Isa on vägivaldne. Eelkõige on tegemist isikuga, kellel puutuvad emotsioonid ning empaatiavõime. Kohus on lähtunud suuresti vaid asjaolust, et isal on paremad majanduslikud võimalused lapse ülalpidamiseks, kuid on jätnud analüüsimata lapse teiste, peamiselt emotsionaalsete, vajaduste rahuldamise isa ja isa ema poolt. Lapsega tegeles peamiselt isa ema. Ema on veendunud, et lapse huvides ei ole karm ja emotsioonitu kasvatus, mida isa kasutab. Kohus ei ole piisavalt kaalunud lapse huve isale hooldusõiguse andmisel.
55.Alates detsembrist 2020 viibib laps koos emaga Xxxxxxxxxxx. Emal ei olnud plaanis viia last isa nõusolekuta Xxxxxxxxxxxi elama, isa nõusolek Xxxxxxxxxxxi reisimiseks oli olemas. Ema ei ole saanud koos lapsega tagasi Eestisse pöörduda seoses pandeemiast tuleneva eriolukorra ning liikumispiirangutega.
56.Kohus jättis hindamata lapse ja ema hingelise seotuse ning analüüsimata põhjused, miks laps elas mingi aeg ainult isaga. Samuti ei ole kohus analüüsinud, mis on isa motiiviks lapse hooldusõiguse taotlemisel – on see armastus ja hoolimine lapse suhtes või isiklik solvumine lapse ema suhtes, kel jätkus julgust lõpetada suhe, mis oli emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldne. Lapse ja ema omavaheline suhe ei ole kunagi katkenud ning ema ei ole ka perioodil, mil ta oli sunnitud oma elu taas üles ehitama, kordagi jätnud oma hooldusõigust teostamata/sellest loobunud.
57.Lisaks eeltoodule jättis kohus täielikult arvestamata ema esitatud tõendid lapse ja isa omavaheliste suhete kohta. Kohus ei täitnud selgituskohustust – kohus küll andis ema kohta hinnanguid, kuid ei selgitanud, millistele kaalutlustele ja tõenditele tuginedes on ema olnud ainuvastutav vanemate omavahelise vägivaldse suhte eest ning millistel põhjustel ei sobi ta last kasvatama.
2-20-11078 Menetlusosaliste seisukohad
58.Lapse isa, eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
59.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
60.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud.
61.Esmalt otsustab kohus määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise. TsMS § 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lõike 3 alusel tsiviilasja materjalidesse lapse isa vastusega määruskaebusele 04.03.2021 esitatud tõendid (kirjavahetus ja väljavõte lapse ekoolist) ja eestkosteasutuse vastusega 22.03.2021 esitatud tõendi (kokkuvõte koolist).
62.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kaalutlusotsusesse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti ema avalduse rahuldamata jätmisel ja isa avalduse osalisel rahuldamisel jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei saa järeldada ka tsiviilasja materjalide pinnalt. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
63.Kolleegium ei nõustu, et maakohus on otsustuse tegemisel lähtunud suuresti vaid isa majanduslikust võimekusest last ülal pidada. PKS § 137 lõikest 3 tuleneb, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hinnanud kooskõlas PKS § 137 lõikega 3 igakülgselt mõlema vanema võimekust ja valmidust hooldusõigust teostada. Seega ei ole õige ka väide, et maakohus ei kaalunud isa sobivust hooldusõigust teostada.
64.Maakohus tuvastas, et mõlemad vanemad soovivad last kasvatada ning tema elus osaleda, samuti on mõlemad vanemad varasemalt mingil perioodil suuremal määral lapse eest
2-20-11078 hoolitsenud. Eeltoodust järeldub, et mõlemal vanemal on valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Samas leidis kohus, et lapsel oleks isa juures stabiilsem elukorraldus, kuivõrd isa elukoht on püsiv, ema elukoht on olnud vahelduv. Määruskaebuses on ema selgitanud varasemate elukohtade vahetuste tagamaid (majanduslikud raskused seoses lapse isaga kooselu lõpetamisega). Ringkonnakohus nõustub emaga, et kirjeldatud olukorras ei ole kohtul õigustatud emale elukohtade vahetusi ette heita. Samas sai kolleegiumi hinnangul isa pakutava stabiilse elukorralduse eelistamisel määravaks ema poolt hiljuti, kohtumenetluse ajal, Xxxxxxxxxxxi elama asumine. Maakohus leidis õigesti, et seetõttu muutuks ema avalduse rahuldamise korral suure tõenäosusega lapse elukoht taaskord. Ühtlasi väheneks lapse ja isa koosveedetud aeg. Kolleegium märgib, et emal on loomulikult õigus vabalt valida oma elukohta, kuid ringkonnakohus kahtleb, et selline otsustus oli põhjalikult läbi kaalutud ja tehtud lapse huve esikohale seades, mh arvestades PKS § 143 lõikest 1 tulenevat lapse õigust suhelda vahetult oma isaga. Samale järeldusele jõudis maakohus. 22.01.2021 ärakuulamise protokollist nähtub, et emal ei ole tegelikult selget nägemust, kuidas lapse elukorraldus Xxxxxxxxxxx üldse toimima hakkaks. Maakohus leidis, et esitatud asjaoludest ei nähtu, milles seisnes vajadus emal elukohta muuta ega saa asuda seisukohale, et tegemist oli vajaliku ning pikalt ja põhjalikult läbimõeldud otsusega. Ka määruskaebemenetluses ei ole ema Xxxxxxxxxxxi elama asumise osas selgitusi esitanud. Seega leidis maakohus õigesti, et ema on ise mõjuva põhjuseta astunud sammu, mis tema ja lapse lähedussuhet suure tõenäosusega kahjustab. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vastava otsuse tegemisel on ema lähtunud eeskätt enda, mitte lapse huvidest ning ema ei ole läbi mõelnud, mida selline elukohavahetus lapsele kaasa toob.
65.Õige ei ole kaebuse arusaam, et maakohus jättis arvestamata ja hindamata lapse ja ema hingelise seotuse. Vaidlustatud määruse kohaselt on maakohus veendunud, et lapsel on hingeline seotus mõlema vanemaga. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb kohtul PKS § 137 lõike 3 järgi arvestada ka muid asjaolusid lisaks lapse ja vanema(te) vahelisele hingelisele seotusele.
66.Seoses kaebuse väidetega isapoolse kasvatuse osas märgib kolleegium, et arusaadavalt võibki vanematel olla erinev nägemus lapse kasvatamisest, kuid see ei tähenda, et üks kasvatusstiil oleks õige ja teine vale. Praegusel juhul puudub asja materjalide põhjal alus asuda seisukohale, et isa senine kasvatus oleks mingilgi moel olnud last kahjustav ja seetõttu lapse huvidega vastuolus.
67.Seoses kaebuse väidetega, mis puudutavad isa vägivaldust, märgib kolleegium järgmist. Asja materjalidest, sh Politsei- ja Piirivalveameti teatistest (t lk 66–74) nähtuvalt on vanemate vahel esinenud igasuguseid konflikte ja tülisid, sh on mõlemad süüdistanud teist vägivalla kasutamises. Samas juhib kolleegium ema tähelepanu, et PKS § 137 lõike 3 järgi ei oma vanemate omavahelised suhted hooldusõiguse vaidluse lahendamisel olulist tähendust. Praeguses vaidluses omab tähendust asjaolu, kas vanem on ohustanud lapse heaolu (PKS § 134). Asja materjalidest ei nähtu, et kumbki vanematest oleks ohustanud lapse heaolu, sh olnud lapse suhtes vägivaldne. Samuti puudub asja materjalide põhjal alus asuda seisukohale, et isa motiiviks lapse hooldusõiguse taotlemisel oleks solvumine lapse ema suhtes, mitte armastus ja hoolimine lapse vastu. Maakohus leidis, et lapse ja isa vahel on hingeline seotus ning asjas ei ole tõendamist leidnud, et isa on emotsionaalselt tasakaalutu ega oleks valmis seadma lapse huve kõrgemale enda omadest.
2-20-11078 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
68.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lõike 3 teine lause). Lapse isa teatas 04.06.2021 kohtule, et ta ei esita menetluskulude nimekirja. Samuti puuduvad hüvitatavad menetluskulud eestkosteasutustel. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus vastava taotluse esitamisel kindlaks eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.