XX avaldus CC vastu alaealiste laste LL ja RR suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskohta ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes avaldajale üleandmiseks CC avaldus XX vastu alaealiste laste LL ja RR suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskohta ning haridust, huviharidust ja tervist puudutavates küsimustes avaldajale üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.10.2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/puudutatud isik (isa) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik/avaldaja (ema) CC
Lastele riigi õigusabi korras vandeadvokaat Matti Reinsalu
Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu)
Eestkosteasutus Pärnu Linnavalitsus Eestkosteasutus Märjamaa Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
vald
(Märjamaa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX 01. juuni 2021 esitatud taotlus edaspidises menetluses vanemate ärakuulamiseks.
2.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
3.Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2020. a määrus tühistada resolutsiooni punktide 1, 5, 6, 7, 7.1.,-7.10., 7.2.1-7.2.3 ja 8, 8.1.-8.4. osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta XX avaldus rahuldamata ja CC avaldus rahuldada osaliselt. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2, 3, 4, 9 ja 10).
4.Rahuldada osaliselt CC määruskaebus.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Jätta rahuldamata XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
5.2.Rahuldada osaliselt CC avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
5.3.Lõpetada osaliselt XX ja CC ühine hooldusõigus laste RR ja LL suhtes.
5.4.Anda CC-le ainuisikuliselt üle alaealise lapse LL hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha, tervise ja haridus- ja huviharidusküsimuste osas. Kohus ei anna käesolevaga vanemale üle õigust asuda lapsega ilma teise vanema nõusolekuta elama asumiseks välisriiki.
5.5.Anda CC-le lapse RR elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõigus ning kooli valiku ja perearsti valiku osas ühekordne otsustusõigus.
5.6.Jätta rahuldamata XX taotlus määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.
5.7.Jätta menetluskulud tervikuna menetlusosaliste endi kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
5.8.Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud RR riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (laste isa) esitas 29.03.2018 Pärnu Maakohtule avalduse, mida täpsustas 13.04.2018. Laste isa palus osaliselt lõpetada alaealiste laste LL ja RR suhtes ühise hooldusõiguse ja palus anda hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskohta ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes üle laste isale. Samuti palus laste isa tunnistada kohtumääruse viivitamata täidetavaks. Avalduse kohaselt ei täida laste ema 13.12.2017 määrusega määratud suhtluskorda ja takistab isal lastega suhelda. Samuti takistab ema poja R treeninguid. Poeg on isale avaldanud, et ema läheb kergesti endast välja ning on lapse suhtes kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda. Laste isa vaidles ema avalduse vastu ja ei nõustu hooldusõiguse emale üleandmisega. Isa tõi välja, et vanematel on erimeelsusi, mis ei võimalda vanematel ühist hooldusõigust teostada.
2.CC (laste ema) esitas 07.05.2018 avalduse, milles palus osaliselt lõpetada alaealiste laste suhtes ühine hooldusõigus ja palus anda hooldusõiguse laste elu- ja viibimiskohta ning haridust, huviharidust ja tervist puudutavates küsimustes üle laste emale. Laste isa avalduse palus ema jätta rahuldamata. Avalduse kohaselt ei anna laste isa nõusolekut laste elukoha muutmiseks laste ema juurde. Laste isa pani lapse R kirja PPP, sellest emale teatamata. Ema soovib lapse panna JJJ ema elukohas. Lapse isa on pannud lapsele arstiajad ema teadmata. Isa ei anna lapsele ema poolt kaasa pandud ravimeid. Huvihariduse osas püüab isa domineerida. Laste ema vaidles isa avaldusele vastu ning ei ole nõus avalduse rahuldamisega. Laste ema ei nõustu avalduses toodud asjaoludega. Ema esindaja avaldas 25.09.2020 istungil, et motokrossi osas võib jääda ühine hooldusõigus.
3.Eestkosteasutus Pärnu Linnavalitsus tõi 07.05.2018 vastuses välja, et hooldusõiguses muudatuste tegemine võib olla mõistlik. Laste isa tegeleb pühendunult poja huvitegevusega, kuid muu laste igapäevaelu puudutav on suuresti jäänud laste ema korraldada ja otsustada. Lastel on tugev emotsionaalne side mõlema vanemaga.
4.Eestkosteasutus Märjamaa vald isa avaldust ei toeta. Lastekaitsespetsialist külastas laste kodu KKK ja laste lasteaeda ning kuulas ära lasteaia töötajate ütlused laste toimetulekust lasteaias ja lasteaia koostööst vanematega. Lastel on emaga soe ja turvaline suhe ning lastele on tagatud rahuldavad ja arengut soosivad elamistingimused. Laste kodune õhkkond on soe, pereliikmed saavad omavahel läbi. Lapsed tunnevad ennast vestluses lastekaistetöötajaga vabalt ja muretult kuni jututeema ei puuduta laste arvamuse küsimist emaga ja isaga koos meeldivate tegevuste ja aja veetmise kohta. R-le meeldib osaleda motokrossi võistlustel ja jalgpallitreeningutel, kus ta üldiselt käib koos isaga kuid isast rääkida laps ei soovi. Laste isa väljendab nii telefonivestlustes kui ka kirjavahetuses laste emaga selgelt oma pahameelt ja halvakspanu laste ema tegevuste kohta lastega ja laste ema elukaaslase suhtes, kellega lapsed saavad läbi sõbralikult ja usalduslikult. Laste väljaütlemistest kodus ema juures ja lasteaias kasvatajatele on aru saada, et isa on mõjutanud lapsi oma pahameele ja negatiivse suhtumisega ema elukaaslasesse. Laste isa peamine huvi ja jututeema arendus on suunatud R huvitegevuse korraldamisele ja arendamisele.
5.Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa vald toetas ema avaldust ja tõi 18.06.2019 vastuses välja, et nii isa kui ka ema juures on lastele olemas vajalikud elamistingimused. Lastel on hea suhe mõlema vanemaga. Laste isa on kontrolliva käitumisviisiga ja jäikade põhimõtetega. Isa elukorraldus on olnud hüplik, mis ei arvesta laste rutiini ja stabiilsust. Isa on käinud lasteaias personalile ette
teatamata ja koolis lapsi jälgimas. Isa on püüdnud muuta R lasteaiakohta, kinnitades selle ilma eelneva vanemate vahelise kokkuleppeta ning isa pani R PPP kooli nimekirja, kuigi laps elas emaga KKK ja käis seal lasteaias. Ema on taganud lastele turvalise ja stabiilse kasvukeskkonna. Emal on lastega tugev hingeline side ning ta on laste arengut toetav.
6.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 25.09.2020 toimunud kohtuistungil, et hooldusõigus peaks jääma mõlemale vanemale. Laste elu- ja viibimiskoha küsimuse osas toetab laste esindaja emale ainuhooldusõiguse andmist. R on avaldanud oma eelistust isa suhtes, mis on ka arusaadav, sest motosport ühendab isa ja poega. Tütar eelistab ema. Esindaja ei poolda laste lahutamist. Laste elu- ja viibimiskoht peaks olema ühe vanema juures. Mõlemad vanemad on lastele head vanemad.
7.Maakohus kuulas R ära 19.05.2020 ja 06.10.2020 ning täiendavalt 20.01.2021. Maakohus kuulas L ära 26.05.2020 ja 06.10.2020. R avaldas, et ta tahaks elada isa juures. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas 14.10.2020 määrusega laste isa avalduse osaliselt, lõpetas laste isa ja ema ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis laste isale ainuisikuliselt üle lapse R isikuhooldusõiguse lapse igakordset viibimiskohta, tervist ja haridust ning huviharidust puudutavates küsimustes. Kohus ei andnud vanemale üle õigust asuda lapsega ilma teise vanema nõusolekuta elama asumiseks välisriiki. Maakohus rahuldas osaliselt laste ema avalduse ja lõpetas laste ema ja isa ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis laste emale ainuisikuliselt üle lapse L hooldusõiguse lapse igakordset viibimiskohta, tervist ja haridust ning huviharidust puudutavates küsimustes. Kohus ei andnud vanemale üle õigust asuda lapsega ilma teise vanema nõusolekuta elama asumiseks välisriiki. Ülejäänud osas jättis maakohus vanemate avaldused rahuldamata. Maakohus kehtestas lapsevanemate ning laste omavahelise suhtlemise tagamiseks suhtluskorra. Samuti tunnistas maakohus määruse viivitamata täidetavaks ja määras määruse täitmise korra. Kohtumenetlus kahe alaealise lapse hooldusõiguse küsimustes samade poolte vahel on olnud kohtuvaidluste esemeks alates 16.10.2015, seega täpselt 5 aastat. Kogu selle aja on lapsed elanud koos emaga, kes on olnud otsest isikuhooldusõigust teostavaks lapsevanemaks. Kogu selle perioodi vältel on vanemate vahel valitsenud väga konfliktsed suhted. Laste emotsionaalne seisund on vanemate konflikti tõttu häiritud. Laste huvides oleks kohtulikult määrata otsustusõigus elu- ja viibimiskoha, tervise- ja haridusküsimustes, kuna vanemate vahel puudub laste huvides koostöö ning laste huvides suhtlus. Nõnda kõrges konfliktis vanemate puhul on laste huvides üksikasjalikult piiritletud lastest lahus elava vanema ja laste suhtluskord. Maakohus leidis, et mõlemad vanemad on suutelised ainuhooldusõigust teostama ja laste eest igakülgselt hoolitsema ning on lastega hingeliselt seotud. Maakohus pidas põhjendatuks tütre suhtes ainuhooldusõiguse määramist emale. R on ärakuulamistel kinnitanud, et ta soovib elada isa juureks ja käia emal külas. Last seob isaga huvi spordi vastu, lapse peamine hobi on krossisõit. Laps käib koos isaga trennides, võistlustel, nad suhtlevad krossi- ja mototeemadel. Seega on R oma isaga emotsionaalselt ning isiklikus arengus väga lähedalt seotud – isa toetab ja võimaldab lapse spordiharrastust ja vaba aja veetmist. Lapse enda hinnangul on kõik tema sõbrad PPP-l ning ta saab seal nendega vabalt suhelda, sportida ja õues olla. Kui vaadelda ja võrrelda lapse kiindumussuhet vanematesse, siis R peamine kiindumussuhe on seotud isaga. Kohus leiab, et kuigi laps on 9-aastane, on lapse soov selgelt põhjendatud ja põhineb lapse tegelikul suhtle isaga. R ärev seisund on kohtumenetluse jooksul süvenenud. R hingeline rahu ja heaolu nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis (teismeliseiga, sõprade olemasolu, sotsiaalsed suhted ja vaba aja
veetmise võimalus ilma riskikäitumiseta) on antud juhul oluliselt paremini tagatud isa juures PPPl viibides. Kohtu arvates väärib lapse heaolu hindamisel täiendavalt tähelepanu ka viimasel 25.09.2020 istungil lapse ema poolt välja toodud asjaolud: laps on asunud ema juures vähem sööma või toidust keeldunud või nõudnud, et ema kõiki toite ja jooke tema eest prooviks ning see kestab juba mõnda aega. Samuti tõi ema välja asjaolu, et lapsel on terviseprobleem – alakaalulisus, mis on psühholoogilist laadi probleem. Samas perearsti poolt 06.10.2020 kohtule väljastatud tõendi kohaselt ei ole ema lapse võimaliku alakaalu küsimusega perearsti poole pöördunud. Lisaks on laps 2020 suvel tülis emaga valinud tülist väljumiseks enesevigastamise tee (käe purukspeksmine vastu autoistet). Kohus märgib, et olukorras, kus laps valib ühe vanema juures olles alateadlikult olukorra vastu protestimiseks toidust vabatahtliku keeldumise ulatuses, mis kujutab endast toitumishäiret, sealjuures teise vanema juures viibides toiduga mingeid probleeme ei ole, ning sellele lisandub emaga tüli käigus kontrollimatu enesevigastamise, on väga olulised ohusignaalid lapse edasise võimaliku käitumise suhtes edaspidi. Kõik need asjaolud näitavad, et laps viibib perekeskkonnas, millest ta soovib lahkuda. Kohus leiab, et R puhul ei vähendaks ülaltoodud ärevuskäitumise põhjusi ega suurendaks tema heaolu lapse ainuhooldusõiguse määramine vanemale, kelle vastu laps juba praegu sellises ulatuses protestib. Kohus märgib, et lähtudes psühholoogi ja lastekaitse arvamuses välja toodud asjaoludest ei ole kohtu jaoks usutav väide, et tegemist on üksnes isapoolse manipuleerimise tulemusega. Kohus toob välja ka selle, et mõlemad lapsed on ärakuulamisel rääkinud ema ja ema elukaaslase vahelistest valjuhäälsetest konfliktidest, ning ema konfliktidest pojaga, kuid neid asjaolusid ei ole laste heaolu hindamisel samuti käsitletud. Kahtlemata mõjutavad ka need asjaolud lapse heaolu. Kohus lähtub huvide kaalutlemisel ka eeldusest, et suhtluskord, mille kohaselt lapsed saavad ühist aega veeta kordamööda ühe ja teise vanema juures toimib ka edaspidi ning seega on tagatud laste õigus omavaheliseks suhtlemiseks ja säilib õe-venna suhe ning laste lähisuhted mõlema lahus elava vanemaga. Kohus arvestab ka asjaoluga, et tegemist on eri soost, eri vanuses ja erinevate huvidega lastega. Määruskaebus
9.Laste ema esitas maakohtu 14. oktoobri 2020. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist osas, milles kohus rahuldas laste isa avalduse ja jättis laste ema avalduse rahuldamata ning maakohtu määratud suhtluskorra ja menetluskulude jaotuse osas, samuti lahendi täitmise korra osas ja määruse viivitamata täideavaks tunnistamise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1,2, 5, 6, 7, 8 ja p 9 osaliselt). Laste ema palub teha uue määruse, millega tema avaldus rahuldatakse täielikult. Kohus ei ole üldse käsitlenud seda, et lapsed eraldatakse üksteisest ja R peab kooli vahetama ning võib-olla ka oma huvitegevusi muutma ja jääma ilma oma sõpradest. Kohus ei saa hooldusõiguse vaidlust lahendada üksnes 9-aastase lapse väidetavale soovile tuginevalt. Kohus ei ole analüüsinud, kuidas on lapse huvides senise kooli, huvitegevuste ja perearsti muutmine. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka esitatud tõendid ja asjaolud, mis kinnitavad, et isa manipuleerib ja mõjutab kohatult lapsi, varjab lapsi laste ema eest, ärgitab lapsi emale vastu hakkama, suhtub laste emasse vaenulikult ja süüdistavalt, et isa ärgitab lapsi ema kodus emale vastu töötama. Lapse motohuvi on toetanud mõlemad lapsevanemad, kuid lapse ema ei ole seda teha saanud isa tõttu, kes lapse motovõistlustel või -treeningutel alati konflikte tekitab või lapse treeninguid või võistlusi osavalt ära püüab kasutada selleks, et R ei saaks emaga koos aega veeta või ema lapse huvitegevusest osa võtta.
Praeguses asjas ei ole vanemad esitanud kohtule avaldust suhtluskorra reguleerimiseks, mistõttu ei saanud kohus selle kohta lahendit teha. Maakohus väljus nõude piiridest, kui määras suhtluskorra. Määratud suhtluskorda ei ole kohus pooltega arutanud. Laste ema leiab, et maakohtu määrus on viivitamata täidetavaks tunnistamise osas alusetu ning hagita menetluse lõpplahendit ei saa enne menetluses lõpplahendi jõustumist täita ega viivitamatult täidetavaks tunnistada. Menetluse edasine käik
10.Laste isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Lastele määratud esindaja toetab ema määruskaebust. Eestkosteasutused Pärnu linn ja Põhja-Pärnumaa vald toetavad laste ema määruskaebuse menetlemist.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus määras 30. märtsil 2021 laste emale ja laste isale tähtaja ringkonnakohtu küsimustele vastamiseks. Laste isa esitas kohtule vastuse 14. aprillil 2021 ja laste ema esitas kohtule vastuse 19. aprillil 2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab laste isa avalduse rahuldamata ning rahuldab osaliselt laste ema avalduse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite vastuvõtmist, kaebuse ulatust ja lahendab taotlused (I), seejärel analüüsib vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldusi (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
17.Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus andis laste emale ainuisikuliselt üle lapse L hooldusõiguse lapse igakordse viibimiskoha, tervise ja hariduse ja huvihariduse küsimuste osas ning osas, millega kohus ei andnud vanemale üle õigust asuda lapsega ilma teise vanema nõusolekuta elama välisriiki (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).
18.Laste isa esitas 01.06.2021 taotluse edaspidises menetluses vanemate ärakuulamiseks. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse. Maakohus on menetlusosalised (sh lapsed) korduvalt isiklikult ära kuulanud ning täiendava istungi korraldamine ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. II
(A)
19.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
20.Maakohus leidis, et mõlemad vanemad on suutelised ainuhooldusõigust teostama ja laste eest igakülgselt hoolitsema ning mõlemad vanemad on lastega hingeliselt seotud. Kolleegium nõustub eeltoodud osas maakohtuga. Maakohus arvestas lapse R hooldusõiguse osaliselt isale üleandmisel järgmiste asjaoludega: laps on ärakuulamisel avaldanud, et ta soovib elada isaga; last seob isaga huvi spordi vastu; lapse peamine kiindumussuhe on seotud isaga; lapse hingeline rahu ja heaolu on oluliselt paremini tagatud isa juures; lapse ärev seisund on kohtumenetluse ajal süvenenud; laps on asunud ema juures vähem sööma või toidust keeldunud või nõudnud, et ema kõiki toite ja jooke enne prooviks; lapsel on alakaalulisus, mis on psühholoogilist laadi probleem; laps on 2020. aasta suvel tülis emaga valinud tülist väljumiseks enesevigastamise tee (käe purukspeksmine vastu autoistet). Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendeid kogumis hinnanud ning on rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Asjas ei nähtu, et lapsel oleks diagnoositud toitumishäire ja et alakaalulisuse on põhjustanud ema käitumine ning et laps keeldub ema juures täielikult toidust. 01.09.2019 on laste isa esitanud kohtule lapse endise perearsti AA täiendava selgituse, millest nähtuvalt olid R-l väikelapseeas märgitud kaalu-kasvu kõverad normi piires. Koolieelsel eriarsti konsultatsioonil on lapse kehaline areng hinnatud normipäraseks, ealised liikumisoskused heaks. Kroonilist kõhukinnisust ei ole lapsel diagnoositud. Märjamaa perearsti BB 07.10.2020 esitatud vastusest nähtuvalt viibis laps 01.10.2020 vastuvõtul, lapse kehamassiindeks oli 17. Lapse kaaluprobleemidega ei ole perearstile pöördutud. Ema avaldas ringkonnakohtule, et laps sööb paremini ja enam ei pea ema lapse eest toite proovima. Kolleegium märgib, et lapse enesevigastamine ei ole olnud korduv, vaid tegemist oli ühekordse juhtumiga, mida laps ise põhjendas 06.10.2020 ärakuulamisel sellega, et ta sai ema peale pahaseks ja lõi autos esiistme pihta oma sõrmenukid katki. Asjaolu, et lapsel ja isal on ühine huvi spordi vastu ning laps on avaldanud, et ta tahab isa juures elada, ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kolleegium leiab, et lapse heaolule ema juures elades ohtu ei nähtu. Samuti ei nähtu seda, et laste ema elukaaslane QQ lapsi halvasti kohtleks. Nii laste esindaja kui ka lastekaitsespetsialistid on teinud korduvalt kodukülastusi vanemate elukohtadesse ning kinnitust ei ole leidnud see, et lapsed võiks ema juures hooletusse jääda või ohus olla.
21.Asjas puudub vaidlus selles, et laste isa ja ema omavahelised suhted on olnud pikka aega konfliktsed. Samuti on laste isa suhted konfliktsed laste ema elukaaslasega QQ-ga. 13.11.2019 määrusega suunas kohus vanemad nõustamisele ning 14.05.2020 on kohtule esitatud kokkuvõte nõustamisest DD poolt. Kokkuvõttest nähtub, et kohtumistel isaga väljendus isal endiselt süüdistav hoiak laste ema suhtes ning eriliselt tugevalt väljendus see laste ema elukaaslase suhtes. 22.05.2020 DD esitatud vastusest nähtuvalt süüdistab laste isa laste ema ja tema elukaaslast agressiivses käitumises laste suhtes ja isa süüdistab laste ema elukaaslast pedofiilias. Lapse R käitumine on ema suhtes muutunud negativistlikuks. Laste ema on menetluses tuginenud sellele, et isa õhutab last kodus ära jooksma. Isa tugineb sellele, et laps on kodust ära jooksnud ema tegevuse tõttu. 30.09.2019 teatas laste ema kohtule, et 13.09.2019 sundis isa last R ema eest põgenema. Ringkonnakohus palus laste isal selgitada laste ema 30.09.2019 menetlusdokumendis väljatoodud telefonikõnede sisu ja seda mis põhjusel ei lubanud isa lapsel ema kõnet vastu võtta ning juhendas last uste lukku panemise osas ja telefoni välja lülitamise osas (30.09.2019 esitatud helisalvestis, lisa 11). Teises telefonikõnes avaldab laps, et ta ei taha teha nii nagu isa teda juhendab, kuid isa sunnib last siiski ema eest põgenema – laps teatab telefonikõnes isale, et ta unustas ära, et ta ei või ema kõnesid vastu võtta ning teatab isale, et ema tuleb talle järgi. Seejärel teatab isa, et tellib lapsele takso ja saadab lapse teise kohta, kuid laps ei ole sellega nõus. Isa siiski jätkab lapse sundimist taksosse minema. Samuti heidab isa lapsele ette seda, et laps ema kõne vastu võttis, kuna isa on lapsele öelnud, et ta ei võtaks ema kõnesid vastu (30.09.2019 esitatud helisalvestis, lisa 9). Laste isa kohtule selles osas põhjendust ei esitanud. 14.04.2021 on laste isa esitanud ringkonnakohtule salvestise, kus laps räägib isale, et ta on ema juurest koduvalt põgenenud (helisalvestis, lisa 4, 12:00). Isa ei selgitanud lapsele, et selline lapse tegevus ei ole õige. Kohtule esitatud tõendid (helisalvestised) kinnitavad seda, et isa on andnud lapsele signaali, et kodust põgenemine ei ole vale tegevus ja isa on ise last juhendanud end ema eest varjama ja põgenema (30.09.2019 esitatud helisalvestis, lisa 9; 14.04.2021 esitatud helisalvestis, lisa 4). Kolleegium leiab, et isa selline käitumine ei ole lapse huvides ja avaldab lapsele kahjulikku mõju. Kuigi laps avaldas maakohtus ärakuulamisel, et ta soovib elada isa juures, on kolleegium seisukohal, et praegusel juhul ei ole lapse tahtega arvestamine kooskõlas lapse huvidega. Seetõttu ei arvesta kolleegium asja lahendamisel lapse tahtega. Lapse huvides on oluline tagada lapsele stabiilne ja turvaline elukeskkond. Praegusel juhul on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lapse heaolu tagamiseks vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja lapse R osas teatud küsimustes ainuhooldusõiguse laste emale üle andmine. (B)
22.Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse
(vt Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 12; 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (vt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 22). Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes kokkuleppele, siis tuleb need asjaolud selgelt iga valdkonna puhul eraldi tuvastada. Kolleegium märgib, et kui vanemad vaidlevad hariduse aspektist üksnes selle üle, millises koolis hakkab laps käima ja millisesse perearsti nimistusse laps kuuluma peaks, siis ei ole põhjendatud lõpetada vanemate ühist hooldusõigust hariduse ja tervise osas tervikuna. Koolivaliku ja perearsti valiku küsimuse saab kohus lahendada PKS § 119 alusel. Kolleegium märgib, et kohus ei ole seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust. Ringkonnakohus määras laste emale ja isale tähtaja selgitamaks, millised erimeelsused on vanematel lapse huvihariduse ja tervise küsimustes ja millised erimeeldused on lapse hariduse osas peale kooli valiku.
23.Selleks, et kohus saaks otsustada, kas anda ühele vanemale lapse elu- ja viibimiskohta ning haridust, huviharidust ja tervist puudutavates küsimuses ainuhooldusõigus, tuleb tuvastada, kas vanemate vahel on nendes küsimustes erimeelsus, milles nad kokkuleppele ei jõua.
23.1.Laste ema on menetluses avaldanud, et laste isa on korduvalt lapse R koolist emale teatamata ära võtnud, mida isa on kohtule 19.11.2018 vastuses kinnitanud. Isa tahab, et laps R elaks tema juures ja käiks PPP-s. Pärast maakohtu 14.10.2020 määruse tegemist muutis isa lapse elukoha enda juurde ja pani lapse PPP. Laste ema tahab, et laps elaks ema juures ja käiks JJJ-s. Hetkel käib laps JJJ-s. Eeltoodust nähtuvalt on vanemate vahel lapse R elu- ja viibimiskoha osas ning koolivaliku osas sellised erimeeldused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist.
23.2.Laste ema tugineb ka sellele, et vanemate vahel on R huvihariduse osas vaidlused. Isa ei ole nõus lapse käimisega nendes huviringides, mida laps on soovinud – näiteks muusikakoolis ja kitarritunnis. Isa jätab lapse sinna lihtsalt viimata. Samuti ei lepi isa emaga kokku seda, kus trennis laps käib ning ei hooli ka lapse arvamusest. Nii näiteks pani isa R karditrenni ja nõudis, et laps seal käiks. Eeltoodud asjaolud ei anna alust huvihariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse ema ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et emal on takistatud lapse huviringidesse viimine. Ema toob välja, et isaga on vaidlus ka lapse mototreeningute osas. Toimiku materjalidest nähtuvalt on isa lapse mototreeningutega palju tegelenud ja lapsele meeldib selle huvialaga tegeleda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks mototreeningutega seonduvat huvihariduse osas eraldi reguleerida, kuna sel juhul võib lapse motohuvi ja treeningute võimalus kaduda. Mõlemad vanemad toetavad lapse mototreeningutega tegelemist.
23.3.Laste ema tõi 19.04.2021 vastuses ringkonnakohtule välja, et lapse R tervise küsimustes on vaja ühine hooldusõigus lõpetada, sest laste isa ei ole nõus R perearstiga ja soovib seda muuta. Samuti ei ole üksmeelt lapse haigestumisel lapse ravimise osas. Isa ei täida määratud ravijuhiseid. Pärnu Linnavalitsus tõi 21.12.2020 vastuses välja, et lastekaitsespetsialist võttis 18.12.2020 ühendust PPP Tervisekeskuse perearst AA-ga. Arsti sõnul tegi isa R osas taotluse perearsti nimistusse võtmiseks 19.10.2020, kuid tehniliste probleemide tõttu on R perearsti nimistus alates 01.12.2020. Seega nähtub, et vanemate vahel on lapse perearsti valiku osas erimeelsus, milles nad kokkuleppele ei jõua. Asjas ei nähtu, et emal oleks takistusi lapse tervise eest hoolitsemisel. Samuti ei nähtu, et emal oleks takistatud lapsega arstil käimine või vajalike ravimite ostmine ja lapse ravimine. Asjaolu, et lapse isa tegeleb lapse terviseprobleemidega lapse emast erinevalt, ei anna alust tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse emale. Eeltoodust tulenevalt tuleb lapse ema avaldus selles osas rahuldamata jätta. Kolleegium arvestab ka sellega, et mototreeningutel lapse viga saamisel peab olema mõlemal vanemal õigus lapse tervisega seonduvaid otsuseid teha.
24.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus laste ema määruskaebuse osaliselt ja annab laste emale lapse R elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse ning kooli valiku ja perearsti valiku osas ühekordse otsustusõiguse. (C)
25.Laste ema palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist suhtluskorra osas, tuginedes sellele, et menetlusosalised ei ole esitanud kohtule taotlust lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kolleegium leiab, et see määruskaebuse väide on põhjendatud. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Maakohtule ei ole avaldust suhtluskorra määramiseks esitatud, mistõttu tuleb maakohtu määrus suhtluskorra määramise osas tühistada.
26.Maakohus tunnistas laste isa taotluse alusel 14.10.2020 määruse (lõpplahendi) viivitamatult täidetavaks ja määras täitmise viisi ja korra (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 8, 8.1.-8.4.). Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti 14.10.2020 määruse (lõpplahendi) viivitamata täidetavaks tunnistanud. Erinevalt muudest hagita asjadest kehtib hagita perekonnaasjades põhimõte, et kohtulahendit ei täideta enne selle jõustumist (TsMS § 550 lg 3). Sellest tulenevalt ei saa ka hagita perekonnaasjas tehtud kohtumäärust viivitamata täidetavaks tunnistada. Hooldusõiguse asjades (TsMS § 550 lg 1 p 2) on sellise piirangu eesmärgiks eelkõige vältida lapse ja vanema õigussuhte muutusest tulenevat lapse elukorralduse muutumist enne, kui kohus on asja lõplikult lahendanud (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 34). Kuna maakohus on kehtiva õigusega vastuolus tunnistanud 14.10.2020 määruse (lõpplahendi) viivitamata täidetavaks ja määranud kindlaks määruse täitmise korra, siis tühistab kolleegium maakohtu 14.10.2020 määruse selles osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 8, 8.1.-8.4.).
Laste isa taotlus menetlust lõpetava määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb jätta samal põhjusel rahuldamata. III
27.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.