lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19095/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-19095/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 372 lg 2, 6Hagi menetlusse võtmise otsustamineKarS § 121Kehaline väärkohtlemineTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseVÕS § 128 lg 5Hüvitatava kahju liigidVÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19095/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-19095

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2015.a., Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

J. K.i hagi J. S. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

J. K. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)

Kostja:

J. S. (xxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda J. K.i hagi menetlusse võtmisest.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.J. K. esitas 17.12.2015 Viru Maakohtule hagi J. S. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt otsib J. S. 15 aasta jooksul põhjusi hagejaga tüli normiseks või viimase mõnitamiseks. Lõpuks jõuti selleni, et J. S. sundis enda tütart kohtus andma ütlusi hageja vastu, mis viis J. K.i reaalsele kinnipidamisele. Tülinorimisele järgnes 2015. aasta novembris olukord, kus J. S. üritas hagejat autoga riivata. Eelkirjeldatu toimus kahel korral ühe tunni jooksul. Sündmuste kohta tegi hageja avalduse politseile. Hageja palub kostjalt välja mõista 730 eurot, millest 600 eurot on mittevaraline kahju ja 130 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada-.

3.Tutvunud hageja esitatud avaldusega leiab kohus, et avaldus on ilmselgelt perspektiivitu. Avaldusest ei ole võimalik aru saada, millist hageja isiklikku õigust on kostjana märgitud isik rikkunud. Vastavalt TsMS § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et hageja esitatud kostja andmed ei ole piisavad tuvastamaks kostja isikut. Rahvatikuregistri andmete kohaselt on 3 (kolm) J. Šablovskaja nimelist isikut Eestis registreeritud, ning ükski neist kolmest ei ole registreeritud hageja märgitud aadressil.
4.J. K. taotleb kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Hageja märgib hagis ka varalise kahju nõudena 130 euro riigilõivu nõude, kuid kohus selgitab, et riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes (mis mõistetakse üldjuhul välja hagimenetluses poolelt, kelle kahjuks lahend tehakse) ning ei ole käsitletav varalise kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 mõttes. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 mõttes hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, muuhulgas ka isiku heaolu langust, mis võib olla tingitud teatud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks.(vt Riigikohtu 25.02.2010 .a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09).
5.Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagis kirjeldatust tulenevalt ei ole esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise kahju tekkimine (kostja tegevuse /tegevusetuse tulemusena) ning mille esinemisel näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Paljasõnalised väited isiklikest vastuoludest kellegagi 15 aasta vältel ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist (nt õigustamatuid kannatusi) kostja poolt. Põhjendamatu ja ilmselgelt tegelikkusele mittevastav on hageja väide selles, et kostja sundimisel andis viimase tütar kohtus ütlusi, mistõttu tuli J. K.il kanda reaalset vanglakaristust.

Kriminaalasjas nr 1-11-11073 jõustunud (02.12.2012) kohtuotsuse alusel tunnistati J. K. süüdi KarS § 121 ja § 263 p 3 järgi ning kohtuotsuse alusel kandis J. K. karistust enda toimepandud õigusvastaste tegude eest.

6.Eeltoodud põhjendatustel keeldub kohus TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kohus selgitab menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (st hageja võib tulla uuesti kohtusse avaldusega samal alusel sama hagieseme üle). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse menetlusosalise avalduse alusel, kes lõivu tasus või kelle eest tasuti. Seega tagastab kohus tasutud riigilõivu hageja vastavasisulise avalduse esitamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja