24. mai 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-13918
Tsiviilasi
S. R. hagi V. J. vastu ühisvara jagamise nõudes ja V. J. vastuhagi S. R. vastu ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
Nii hagis kui vastuhagis 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis kostja S. R. , isikukood xxx, elukoht xxx, esindajad lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja/vastuhagis hageja V. J. , isikukood xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Istungi toimumise aeg
24.03.2021
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada S. R. hagi ja V. J. vastuhagi osaliselt.
2.Jagada S. R. (isikukood xxx) ja V. J. (isikukood xxx) ühisvara järgmiselt:
2.1.Jätta K. kinnistu (kinnistusregistriosa nr XXX, asuk. xxx) S. R. ainuomandisse väärtusega 16 500 eurot;
2.2.Jätta sõiduauto Toyota Avensis, reg nr XXX, VIN-kood XXX, S. R. ainuomandisse väärtusega 6700 eurot;
2.3.mõista V. J-ilt S. R. kasuks hüvitis lahusvara arvel ühisvaraks olnud kohustuse (Swedbank AS laenuleping nr 15-089018–AL) katteks tasutud summast 1⁄2 ehk 3995.22 eurot;
2.4.mõista V. J-ilt S. R. kasuks ühisvara vähenemise hüvitis 1⁄2 osas sõiduauto Ford Explorer XL, reg nr XXX, VIN-kood XXX, väärtusest summas 3000 eurot;
2.5.mõista V. J-ilt S. R. kasuks ühisvara vähenemise hüvitis 1⁄2 osas sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg nr XXX, VIN-kood XXX, väärtusest summas 650 eurot;
2.6.mõista V. J-ilt S. R. kasuks ühisvara vähenemise hüvitis 1⁄2 osas ratastraktori MTZ, reg nr XXX, väärtusest summas 1400 eurot;
2.7.mõista V. J-ilt S. R. kasuks ühisvara vähenemise hüvitis 1⁄2 osas K. kinnistu (otsuse p 2.1.) väärtusest summas 32 950 eurot.
3.Tasaarvestada otsuse punktidest 2.1. – 2.7. tulenevad rahalised nõuded poolte vahel ning määrata V. J. poolt S. R. kasuks makstava hüvitise suuruseks 30 395
Tsiviilasi nr 2-19-13918 (kolmkümmend tuhat kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja 22 (kakskümmend kaks) senti.
4.Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Hageja nõue, väited ja kostja vastuväited, esitatud tõendid
1.Vastavalt hageja hagiavaldusele (I kd tl 2-22), hagiavalduse terviktekstile (II kd tl 174-180) ning lõplikule seisukohale (III kd tl 25-26) ja kohtuistungeil selgitatule registreeriti hageja (S. R. , abielu ajal J.) ja kostja (V. J.) abielu 13.09.1997 Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas (I kd tl 24). Abielu on lahutatud 09.03.2018 (I kd tl 25). Alates 13.09.1997 kehtib hageja ja kostja vahel varaühisuse varasuhe ja selle varasuhte kestel on omandatud alljärgnev ühisvara, mida hageja soovib jagada järgmiselt:
1.1.X maakonnas, X vallas, X külas asuv K. kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatusse registriossa nr XXX, üldpinnaga 3,63 ha. Kanne kinnistusraamatusse on tehtud 20.11.2000, 05.09.2000 kinnistamisavalduse alusel (I kd tl 26). Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja V. J. . Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ eksperthinnangu nr 010-19P (I kd tl 41-80) kohaselt on hoonestatud kinnistu turuväärtus (seisuga 15.04.2019) 16 500 eurot. Kinnistul asuvad elamu, rehealune, laut, kuur, kelder, saun. Kostja on nõustunud, et kinnistu väärtus on 16 500 eurot ja selle üle poolte vahel vaidlus puudub (vt nt 08.12.2020 kohtueelistungi protokoll, II kd tl 157-163).
1.1.1.Ekspertiisi tulemusena tuvastas ekspert, et ülevaatuse kuupäeva ehk 21.02.2019 seisuga on elamu elamiskõlbmatu: elamult on eemaldatud ja ära viidud kõik aknad, välisuks (v.a rehealuse ja lauda uksed) ning siseuksed, hüdrofoor, suures ulatuses elektrijuhtmestik, Pioneer pliit, köögimööbel koos valamu ja segistiga, WC pott, saunas on eemaldatud ja ära viidud sauna lava, osaliselt laudis, keris, dušisegisti, ära on viidud põrandate viimistluseks olnud laminaatparkett, suurem osa elamus siseviimistluses kasutatud laudisest. 21.02.2019 seisuga puudub elektriliitumine ja veeühendus. Elamule ei ole väljastatud ehitusteatist ümberehitamiseks ega ehitusluba elamu lammutamiseks. Kinnistul paiknev esmase kasutuselevõtu aastaga kuur on ülevaatuse kuupäeva seisuga lammutatud ja ära viidud. Olemas vundament, ehitusluba hoone lammutamiseks antud ei ole. Kinnistul asuvate hoonete kirjeldamisel lähtus ekspert hageja poolt edastatud fotomaterjalist, mis on tehtud enne 15.04.2018. Kuni selle hetkeni omas hageja hoonete seisukorra kohta ülevaadet. Hageja oli sunnitud tellima kinnistu turuväärtuse hindamiseks eksperthinnangu, kuna peale 15.04.2018 avastas ta, et pärast poolte abielu lahutamist 09.03.2018 on kostja vähendanud hageja ja kostja ühisomandis oleva kinnistu turuväärtust. Ekspertiisiakti kohaselt oli poolte ühisvaraks oleva K. kinnistu turuväärtuseks (kostja poolt enne kinnisasja turuväärtuse vähendamist) peale abielu lahutamist 81 400 €, sh hoonetega kinnistu osa (1,23 ha) võimalikuks turuväärtuseks oli 48 700 € (seisuga 15.04.2018) ja metsamaa osa suurusega 2,4 ha (03.08.2018 seisuga) oli turuväärtuseks oli 32 700 €. Seega on ekspert hinnanud kinnistu väärtuseks ainuüksi ilma metsamaa osata 48 700 eurot. Kinnisvara hindamise aja seisuga (21.02.2019) on K. kinnistu 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 turuväärtuseks 16 500 € (sh. hoonestatud kinnistu osa turuväärtus 14 600 € ja metsamaa osa turuväärtuseks 1880 €). Tulenevalt eeltoodust on kostja vähendanud poolte ühisomandis oleva kinnisasja väärtust 65 900 € võrra (81 400 € - 16 500 €). Mingit nõusolekut selleks ei ole kostja hagejalt küsinud.
1.1.2.Eksperthinnangust nähtuvalt on peale poolte abielu lahutamist kostja vähendanud kinnistu turuväärtust nii ehitiste osas kui teinud omavoliliselt metsamaa osa lageraiet (kostja vastava tegevuse osas on hageja taotlusel üle kuulatud tunnistajad I. J., E. J., K. J. (poolte x) ja U. L. ). Kui kostja ei oleks vähendanud kinnistu turuväärtust, siis eksperdi akti kohaselt on sellise hoonestatud kinnistu turuväärtuseks 81 400 €. Ekspertiisi tulemusena on selgunud, et kostja (V. J. ) on vastavalt 03.08.2018 väljastatud metsateatisele omavoliliselt hagejat teavitamata teostanud lageraie, mille tulemusel metsamaterjali müügist võimalik tulu suurus oli 30 800 €. Kostja on jätnud kogu müügist saadava tulu endale ja pole seda hagejaga jaganud. Nimetatud asjaolust sai hageja teada 14.08.2018, kui avastas, et kinnistul tehakse metsa lageraiet. 2,25 ha metsast oli järgi ainult 0,01 ha. Hageja pöördus vastava avaldusega uurimisasutuse poole (I kd tl 81-82). Uurimisasutuse seisukohalt on tegemist tsiviilvaidlusega. Seega kostja peab hagejale hüvitama kinnisasja väärtuse vähenemise summas 32 950 € (sh metsamaterjali müügist võimalik tulu suurus 1⁄2 osas 15 400 € ja ehitise väärtuse vähenemise eest hüvitis 1⁄2 osas).
1.2.AS Swedbank nõuded, mis tulenevad hageja, kostja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingust nr 15-089018-AL (laenu võetud koos 12 000 €, 15.10.2015 mootorsõiduki soetamiseks, leping I kd tl 83-89). Laenujääk abielu lahutamise seisuga oli 7071.22 €, millele lisanduvad igakuiselt tasumisele kuuluvad intressid. Kokku 7990.44 €, mille on hageja oma lahusvara arvelt täies ulatuses tasunud 12.10.2020. Hageja poolt tasutud laenumaksed koos intressidega tuleb kostjal hagejale hüvitada 1/2 osas, s.o summas 3995.22 €, kuivõrd kostja tasus laenumakseid koos intressidega oma lahusvara arvelt ühisvara huvides. Seega poole laenumaksete summaks, mis on hageja pärast abielu lahutamist tasunud on 3995.22 € ja eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt hüvitisena 3995.22 €.
1.3.Kostja (V. J. ) nimele oli registreeritud sõiduk FORD EXPLORER XL, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Peale abielu lahutamist 09.03.2018 jäi sõiduk kostja otsesesse valdusesse ja kasutusse. Sõiduk on omandatud 2008.a. Maanteeameti andmetest (I kd tl 27-31) nähtub, et 09.03.2018 seisuga oli nimetatud sõiduk tehniliselt korras ja odomeetri näit oli 339867. Ülevaatus on teostatud X OÜ-s. Samuti nähtub, et kostja (V. J.) on poolte ühisvarasse kuuluva sõiduki omavoliliselt hagejat teavitamata ja nõusolekut küsimata võõrandanud 04.05.2018. Maanteeametist kohtule esitatud sõiduki võõrandamise alusdokumentidest (II kd tl 44-45) nähtub, et kostja on Ford Exploreri XL kinkinud 04.05.2018 oma x H. J-ile. Arvestades sõiduki vanust (ehitusaasta 1998) ja läbisõitu, siis sama aasta ja läbisõiduga sõiduki turuväärtuseks on 6000 € (Auto24 andmetele tuginedes, vt II kd tl 165 ja 08.12.2020 kohtueelistungi protokoll). Kostja on teinud võõrandamise tehingu hageja tahteavalduseta ja seega peab kostja vara vähenemise hagejale hüvitama 1/2 osas sõiduki turuväärtusest, s.o 3000 €.
1.4.Kostja (V. J. ) nimele oli registreeritud sõiduk VOLKSWAGEN PASSAT VARIANT, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Peale abielu lahutamist 09.03.2018 jäi sõiduk kostja otsesesse valdusesse ja kasutusse. Sõiduk on omandatud 2011.a. Maanteeameti andmetest (I kd tl 32-35) nähtub, et nimetatud sõiduk on tehniliselt korras ja odomeetri näit oli 27.12.2017 seisuga 347 419. Samuti nähtub, et kostja on poolte ühisvarasse kuuluva sõiduki omavoliliselt hagejat teavitamata ja nõusolekut küsimata võõrandanud 04.05.2018.
3 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 Maanteeametist kohtule esitatud sõiduki võõrandamise alusdokumentidest (II kd tl 46-47) nähtub, et kostja on VOLKSWAGEN PASSAT VARIANT kinkinud 04.05.2018 oma x H. Jile. Arvestades sõiduki vanust (ehitusaasta 2002) ja läbisõitu, siis sama aasta ja läbisõiduga sõiduki turuväärtuseks on 1300 € (Auto24 andmetele tuginedes, vt II kd tl 166 ja 08.12.2020 kohtueelistungi protokoll). Kostja on teinud võõrandamise tehingu hageja tahteavalduseta ja seega peab kostja vara vähenemise hagejale hüvitama 1/2 osas sõiduki turuväärtusest, s.o 650 €.
1.5.Kostja (V. J. ) nimele oli registreeritud sõiduk – ratastraktor MTZ 82, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Peale abielu lahutamist 09.03.2018 jäi ratastraktor kostja otsesesse valdusesse ja kasutusse. Sõiduk on omandatud 21.03.2017. Maanteeameti andmetest (I kd tl 37-40) nähtub, et nimetatud traktor on tehniliselt korras. Tehniline ülevaatus teostatud 23.05.2018 ja kehtib kuni 31.05.2019. Samuti nähtub, et 04.05.2018 on kostja omavoliliselt hagejat teavitamata ja hagejaga kooskõlastamata võõrandanud poolte ühisvarasse kuuluva traktori, mis Maanteeameti andmetel on 04.02.2019 registrist kustutatud. Hagejale on eeltoodu üllatuseks, kuivõrd traktor oli heas korras ja pooled, hageja ja kostja omandasid ratastraktori 21.03.2017 hinnaga 12 000 €. Maanteeametist kohtule esitatud sõiduki võõrandamise alusdokumentidest (II kd tl 48-49) nähtub, et kostja on ratastraktor MTZ 82 kinkinud 04.05.2018 oma x H. J-ile. Arvestades sõiduki vanust (ehitusaasta 1983), siis traktori turuväärtuseks on 2800 € (Auto24 andmetele tuginedes, vt I kd tl 92 ja 08.12.2020 kohtueelistungi protokoll). Kostja on teinud võõrandamise tehingu hageja tahteavalduseta ja seega peab kostja vara vähenemise hagejale hüvitama 1/2 osas sõiduki turuväärtusest, s.o 1400 €. Hageja palub lõpetada S. R. ja V. J. ühisomand abielu jooksul omandatud ja eelkirjeldatud vara osas nii, et X maakonnas, X vallas, X külas asuv K. kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatusse registriossa nr XXX, üldpinnaga 3,63 ha, jätta S. R. ainuomandisse. Mõista S. R-ilt välja V. J. kasuks hüvitis ühisvara jagamise tulemusena enam saadu eest 8250 €. Samas mõista V. J-ilt välja S. R. kasuks hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 3995.22 € ning hüvitis vara vähenemise eest summas 38 000 €.
2.Kostja esitas kohtule nii vastuse hagile (I kd tl 114-117), vastuhagi (I kd tl 141-143), vastuhagi täienduse (II kd tl 168) ning lõpliku seisukoha (III kd tl 11-12), mille kohaselt S. R. poolt kohtule hagi tõendamiseks esitatust ei nähtu mitte kuidagi esitatud nõude aluseks olevate esemete/asjade maksumus, millisele suurusele on S. R. enda poolses nõudes toetunud. Selles on näiteks väidetava metsamaterjali maksumus, mille suuruseks hindab hageja S. R. arusaamatult summa 30 800 eurot. Samas puudub kohtutoimikust metsamaterjali takseerkirjeldus, mistõttu on siiani teadmata väidetavalt V. J. poolt üles töötada lastud metsamaterjali koosseis. Nimelt puudub vaidlus faktis, et igas metsamaatükis kasvavad ka ebakvaliteetsed puud, mida ei ole võimalik isegi kütteks kasutada. Samuti ei ole ju vaidlust tõsiasjas, et metsamaa ülestöötamine eeldab esmalt kõikvõimalikke kulutusi, s.t kulutusi metsa mahavõtmiseks, laasimiseks, järkamiseks, väljaveoks jm vajalikud kulutused. V. J. on kohtulikus menetluses korduvalt selgitanud, et ta tellis teenustööna metsatüki ülestöötamise, saades ise nii küttepuid (mille hageja S. R. on kinnistult ära viinud ja võõrandanud) kui ka raha summas 5000 eurot (konto väljavõte II kd tl 5). V. J. ei vaidlusta asjaolu, et metsa ülestöötamine toimus hageja teadmata, kuid käesolevas tsiviilvaidluses on hageja põhjendamatult arvamusel, et temal on õigus nõuda ainult rahalist hüvitist kasvava metsa eest, kuid kulutusi peab kandma keegi kolmas. Eelnevat arvestades on ekslik ja tõendamata hageja arvamus, et metsamaterjali müügist oleks olnud võimalik saada tulu 30 800 eurot.
2.1.Kuna K. kinnistu väärtuses on osapooled kokku leppinud, siis sellel kostja ei peatu. Kinnistu palub kostja jätta S. R-ile väärtusega 16 500 eurot. Samas on alusetud ja tõendamata 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 hageja väited, et K. kinnistu väärtus oli abielu lahutamise aja seisuga oluliselt kõrgem. Antud asjaolu ei kinnita ka ekspertiisiakt, sest nagu nähtub ekspertiisiakti algandmetest, millised on hageja eksperdile esitanud, ei kajasta need üldsegi mitte K. kinnistu faktilist olukorda.
2.2.Alusetud on ka hageja seisukohad, millised käsitlevad muud vallasvara ning kinnistul asunud ehitisi. Hagejapoolsete tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda äärmise reservatsiooniga, sest vaidlus puudub selles, et osapoolte x on andnud kohtulikul uurimisel x kasuks kallutatud ütlusi. Seega on V. J. seisukohal, et kõigi tunnistajate poolt antud ütlused on ebaõiged ning kohus ei saa neid õiglase otsuse tegemisel arvesse võtta. 2.3.Tõendamata on hagiavalduses esitatud arvamus, nagu oleks V. J. peale abielu lahutamist vähendanud ühisomandis oleva kinnistu turuväärtust. Kostja on selle kohta ka korduvalt kohtulikul uurimisel enda poolsed selgitused andnud, mistõttu ekslik on hageja seisukoht, et kostja on mingilgi viisil vähendanud ühisomandis oleva K. kinnisasja väärtust 65 900 euro võrra. Nagu selgub ka uurimisasutuse poolt tuvastatust, siis puudub V. J. tegevuses/tegevusetuses süüteo koosseis. Käesolevas tsiviilasja on tõendamist leidnud fakt, et hageja S. R. lahkus koos x K. kinnistult selliselt, et viisid ära enda soovide järgse ühisvara olevad materiaalsed väärtused, kostja V. J. viibis sel ajal tööalasel välisreisil ning K. kinnistu ehitiste välisuste võtmed panid nad postkasti. Käesoleval juhul puudub vaidlus faktis, et S. R. omandas 13. aprillil 2018 korteriomandi asukohaga X ning kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et S. R. on nimetatud korteriomandi omandanud ilma hüpoteegi kanneteta. Seega on enam kui selge fakt, et hageja S. R. sisustas K. kinnistult ära viidud vallasasjadega enda uut elamist X. Kuhu aga kasutas S. R. K. kinnistult ära viidud muud vara, on käesolevas tsiviilvaidluses välja selgitamata, mistõttu on V. J. seisukohal, et S. R. võõrandas ühisvaraks olnud vallasvara ning saadud rahaliste vahendite arvelt soetas S. R. endale X alevisse korteriomandi. Kohus märgib siinkohal, et esialgselt taotles S. R. ka kinnistul asunud vallasvara ja ehitiste jagamist (turuväärtus 53 082 eurot), kuid loobus sellest nõudest hagiavalduse terviktekstis 10.01.2021 seoses tõendamisraskustega.
2.4.Kostja ei eita, et võõrandas hagis märgitud sõidukid, kuid nende väärtuse osas ei nõustu hagejaga. Kostja märkis 04.09.2020 kohtueelistungil, et võõrandas Ford Explorer XL hinnaga 150 eurot, Volkswagen Passati hinnaga 200 eurot (summad sai sularahas) ning ratastraktori väärtus oli vastuhagi täienduse kohaselt samuti 150 eurot (traktor ise oli kasutuskõlbmatu).
2.5.Swedbank AS laenumaksete osas on kostja 04.09.2020 istungil avaldanud seisukoha, et temal ei ole alust kahelda nende tasumises.
2.6.V. J. vastuhagis on lisaks hageja nimetatud varale ja nendega seotud nõuetele ka 08.01.2021 esitatud täiendav nõue, et osapoolte ühisvarana jagaks kohus ära ka S. R-ile kuuluva sõiduki Toyota Avensis 2.0 91 kw reg nr XXX (registreerimistunnistus II kd tl 61). Vastuhagis hageja V. J. on seisukohal, et nimetatud sõiduki väärtuseks on 7400 eurot, millest siis 50% väärtuses kuulub ühisvaraks olev sõiduk V. J-ile summas 3700 eurot. Kuna nimetatud sõiduki omanikuks on S. R. , siis kuulub S. R-ilt V. J. kasuks väljamõistmisele summa 3700 eurot.
3.Hageja märgib, et ekspertiisiaktiga on leidnud tõendamist, et K. kinnistu väärtus on vähenenud peale poolte abielu lahutamist (peale 09.03.2018) ja tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja on ise vähendanud kinnisasja väärtust. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on metsaraiega ise tegelenud ja saanud metsamaterjali müügist kogu tulu endale. Puudub vaidlus selle üle, et hageja on täies ulatuses rahuldanud AS Swedbank nõuded ja kostjal tuleb hagejale hüvitada 3995.22 €. Tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja on poolte ühisvara kooseisu kuulunud sõidukid kinkinud oma vennale. Lähtudes eeltoodust, on hageja seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses ja kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja seda ka põhjusel, et 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 kostja ei ole korduvalt nõustunud sõlmima kompromissi hagejale hüvitise maksmiseks, kuivõrd kostja seisukohalt on hageja piisavalt saanud, sest K. kinnistu väärtusega 16 500 eurot jääb hageja ainuomandisse. Mis puudutab kostja vastuhagi täienduses hageja valduses oleva sõiduki jagamist, siis selles osas hagejal ei ole vastuväiteid, et nimetatud sõiduk Toyota Avensis jääb hageja ainuomandisse ja hageja hüvitab selle väärtusest kostjale 1/2. Väärtuse osas saavutasid pooled 24.03.2021 kohtuistungil kokkuleppe – sõiduki väärtuseks on 6700 eurot.
4.Kohus on korraldanud asjas 4.09.2020 kohtueelistungi (protokoll II kd tl 28-35), 08.12.2020 kohtueelistungi (protokoll II kd tl 157-163) ning 24.03.2021 kohtuistungi (protokoll III kd tl 15), kus kuulas ära ka tunnistajad I. J., E. J., K. J. ja U. L. (L). Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes abikaasade ühisvara, selle koosseis määratakse kindlaks varasuhtes lõppemise seisuga (lg 11). Varaühisuse varasuhe lõpeb PKS § 35 p 3 kohaselt abielu lahutamisega. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted (asjaõigusseaduse § 77 lg 2) ütlevad, et kohus võib kokkuleppe mittesaavutamisel jagada kaasomandis olevad asjad hageja nõudel kas kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi enampakkumisel. Kohtupraktika kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on selgitatud, et asjade väärtuse/hinna määramisel tuleb see kindlaks teha võimalikult ajaliselt lähedal asjade jagamise seisust ehk kohtuotsusest, tagamaks kaasomanikule õigus saada asja eest võimalikult õiglane hüvitis. Käesolevas asjas on oluliseks sätteks ka PKS § 34. Nimetatud säte kõlab järgmiselt: § 34. Vara kasutamise hüvitamine (1) Kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. (2) Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. (3) Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
7.Esmalt käsitleb kohus S. R. hagis esitatud nõudeid, tehes seda esitatud vara nimekirja järgi.
7.1.K. kinnistu. Poolte vahel ei ole menetluse lõppstaadiumiks enam vaidlust selles, et kõnealune kinnistu tuleb jätta hagejale. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kinnistu turuväärtuseks on 16 500 eurot vastavalt hageja esitatud X OÜ esitatud hindamisaktile (eksperthinnang nr 010-19P). Seega tuleb hagi selles osas rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 16 500 : 2 = 8250 eurot enamsaadud ühisvara arvel vastavalt AÕS § 77 lõikele
2.6 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 Vaidlus on aga poolte vahel küsimuses, kas ja millises ulatuses on sama kinnistu väärtus kostja süül pärast abielu lahutamist vähenenud. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui üks abikaasa käsutab ühisvara hulka kuuluvat vallasasja, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut ning et nõusolekuta võib selliseid tehinguid teha üksnes enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Juba viidatud eksperthinnangus on kokkuvõtvas osas (I kd tl 64) esile toodud, et seisuga 15.04.2018 oli hageja fotode alusel kõnealuse kinnistu väärtus 81 400 eurot, milline hind on arvutatud eraldi hoonetega kinnistu osa ja nende juurde kuuluva maatüki (1,23 ha) väärtuse 48 700 euro ning metsamaa (2,4 ha) väärtuse 32 700 euro liitmise teel. Hinnangu eelduseks on hageja esitatud fotod kinnistul asuva elamu ja kõrvalhooneks olnud kuuri seisukorrast (eksperthinnangu lk 29-31), samuti metsateatis 03.08.2018 (eksperthinnangu lk 39) ja fotod metsamaa osast pärast lageraiet (eksperthinnangu lk 32). Metsamaa väärtus on leitud metsahindaja H. P. metsamaa hindamisakti alusel (sisaldub eksperthinnangu lk 23, eraldi allkirjastatuna II kd tl 51-52). Nimetatud aktist nähtub, et kogu raiemahu kasum on realiseeritud ning tänaseks on väärtusena jäänud vaid metsamaa aluse maa hind 1880 eurot. Kohus leiab, et kõnealused hinnangud on õiged ja eluliselt usutavad ning neid ei väära kostja arvamus, et tema sai metsa müügist 5000 eurot ning arvestatud pole metsa ülestöötamise kuludega. Vara hindamisel ja PKS § 34 lg 3 hüvitise määramisel tuleb võrrelda ühisvara väärtust enne ja pärast selle väärtuse väidetavat vähendamist süülise käitumise tõttu ning hageja on selles mõttes õigesti oma arvutused teinud. Isegi kui nõustuda, et kostja sai metsa müügist vaid 5000 eurot (metsa raiumisest ta hagejat ei teavitanud, millisele asjaolule kostja vastu ei vaidle), ei oma see sisulist tähtsust, sest metsamaa väärtuse puhul on asjatundja hinnanud raiemahu 10-aastast kasumit. Kui kostja tegutses hagejat teavitamata ühisvaraks oleval kinnistul metsaraiet teostades, kannab tema riisikot vara väärtuse vähenemise ulatuse osas ja milline oli tema võimalik tulu raidest, pole PKS § 34 lg 3 mõttes määrav. Kohus leiab lisaks, et ka muus osas (kinnistul asuva hoonestuse ja nende aluse maa väärtuse vähenemine) on käesoleval juhul vastutav kostja ning tema süüline käitumine vara väärtuse vähenemises on menetluses tõendamist leidnud. Tunnistajad E., K. ja I. J. (poolte x) on ühetaoliselt kirjeldanud sündmusi alates 2018.a kevadest kuni järgmise talveni, olulisemad neist ütlustest on järgmised: -
Kõik kolm õde kinnitasid, et kinnistul asuvast elamust kolisid hageja ja x E. ning K. (x I. aitas kolida) välja aprillis 2018, ajal, mil kostja oli töölähetuses. Võtmed pandi postkasti, x K. jättis endale võtme alles (vt ka allpool), postkasti võtmed oli kostja valduses. Kolimise ajal võeti kaasa enda elamiseks vajalikud tarbed, voodid, kapid, kuid maja väärtust see kohtu hinnangul ei mõjutanud.
-
x K. (ütlused protokollis alates 1:20.20) käis pärast lahkumist iganädalaselt elamus enda pesu pesemas ja nägi, kuidas asjad hakkasid kaduma ja vestles korduvalt x, kes kinnitas, et teeb seda (viib asju ära, lammutab) kõike kiusu ja kättemaksu pärast.
-
x E. külastas maja juunis 2018 (ütlused protokollis alates 0:57.30) ja veendus, et mitmed asjad olid ära viidud või vanade asjade vastu vahetatud, x viis õuest laudu minema ja majas jäi mulje, et seal saab üksnes magada ja süüa. Järgmise kuu lõpus – augusti kuu alguses käis majas üllatusvisiidil K., kes avastas põrandate ülesvõtmise, sauna tühjaksvedamise (kadunud oli keris, lava, dušinurk), alles oli vaid I. toa voodi ja kapp. x kinnitas, et viib asjad X, muidu tulevad vargad või x viib ära ja x ta midagi jätta ei kavatse.
-
x I. käis majas sügisel 2018 (ütlused protokollid alates 1:39.00), siis ei olnud enam aknaid ega uksi, elektrijuhtmeid, kadunud oli suur osa veetorustikust, saunas polnud midagi, põrandad olid üles võetud. Kuuri katus oli ära viidud ja paar päeva hiljem nägi ta x H. (x) koos isaga kuuri seinu ära viimas. Samas oli kuur kasutuses olnud suur ehitis (vt eksperthinnangu fotod lk 31 ja hinnangu p 2.8. ja 2.9.), mille lammutamiseks polnud luba, kus oli elekter ja mis oli heas/rahuldavas seisundis. 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 -
Sisuliselt sama olukorra fikseeris x E. koos x kui käidi majas 2018/2019 talvel ning kui tehti ülevaatus hindamiseks (ülevaatuse kuupäev eksperthinnangus 21.02.2019).
-
Tunnistaja U. L. (ütlused protokollis alates 1:52.00) kinnitas samuti, et nägi kostjat koos oma vennaga majas saunavoodrilaudu lammutamas, kusjuures kostja kinnitas, et eluga on halvasti ning ta lammutab kõik ära.
Siia juurde peab kohus kostja käitumise/väidete iseloomustamiseks oluliseks märkida veel järgmist: -
Kostja ei eita, et tema lammutas kuuri ja et majas olid juhtmed tuleohtlikud ja särisesid (s.t et tema eemaldas need, lõpetades sellega elamu elektrivarustuse – selgitused 04.09.2020 eelistungil).
-
Kostja, väites, et maja uksed olid hageja lahkudes kõigile avatud, ei ole teinud ühtki avaldust politseile vara kadumise/hävitamise osas. Vastupidi, üksnes hageja on teinud 14.08.2018 kuriteoteate pärast metsaraide avastamist (I kd tl 81).
-
Kostja ei väida, et ta oleks ühegi tegevuse osas (tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud kuuri lammutus, metsaraie vms) kooskõlastanud seda hagejaga.
Eelnevat kogumis hinnates järeldab kohus, et kuivõrd ülejäänud perekond (x I. oli majast ära kolinud juba 2017.a sügisel) kolis kinnistult ära 2018.a kevadel, jättes elamu ja kõrvalhooned ning metsamaa osa vähemalt rahuldavasse olukorda, ja kostjale jäi kinnistu üle kontroll, on just kostja vastutav kinnistu väärtuse olulise vähenemise eest. On eluliselt usutav, et kostja vähendas kinnistu väärtust, lammutades elamut ja kõrvalhoonet ning muutes need elamiskõlbmatuks, samuti tehes metsamaal lageraide, just emotsioonide ajel abielu lahutamisest tingituna. Välistatud on kostja vastava käitumise osas hageja nõusoleku eeldus PKS § 29 lg 1 mõttes, rääkimata perekonna huvides tegutsemisest. Kostja vähendas sihilikult ühisvara väärtust, muutes elamu vähem kui aasta jooksul elamiskõlbmatuks (eksperthinnangu p
2.9.on elamiskõlbmatust ja kuuri lammutamist kirjeldatud), mis aga on kinnistu väärtuse seisukohalt (eelkõige välisuste ja akende, veevarustuse ja elektrisüsteemi eemaldamine) määrava tähtsusega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks ühisvara hulgas olevast PKS § 34 lg 3 ja eksperthinnangu alusel arvutatavast hüvitisest pool ehk 81 400 – 16 500 = 64 900 : 2 = 32 950 EUR. Kostja ise ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et abielu lahutamise aja seisuga olnuks kinnistu väärtust teistsugune. Kostja viited hageja poolt korteri soetamisse või sisustamisse pärast abielu lõppemist ei ole asjassepuutuvad ja esitatud pealegi pärast asja sisulise arutamise lõppu. Nende väidetega seoses ühtki nõuet ei esitatud.
7.2.Puutuvalt hagis esiletoodud sõidukite võõrandamist ja seeläbi ühisvara vähenemise hüvitamist, leiab kohus järgmist:
7.2.1.Vaidlust ei ole selles, et nii sõidukid Ford Explorer XL, Volkswagen Passat Variant kui ratastraktor MTZ 82 olid poolte ühisvaraks, kuivõrd olid soetatud abielu kestel ja olid kostja nimel ka abielu lahutamise päeval. Lisaks on Maanteeametist saabunud vastustest 04.05.2018 toimunud tehingute kohta ilmnenud, et kostja võõrandas kõik kolm sõidukit kinkelepingu alusel oma vennale, kusjuures kostja ei ole esitanud ühtki vastuväidet ega tõendit, et kõnealustest kinkelepingutest oleks hagejat teavitatud. Seega – kuigi PKS § 29 lg 1 räägib ühe abikaasa poolt ühisvaraks oleva vallasvaraga tehingu tegemisel teise abikaasa nõusoleku eeldusest, ei ole nimetatud eeldus käesoleval juhul täidetud. Kõnealuse vara väärtuse võrra on seetõttu ühisvara vähenenud ning sõidukite väärtus nende võõrandamise ajal on hüvitis, mis tuleb PKS § 34 lg 3 alusel käesoleval juhul ühisvara hulka arvata. Konkreetse vara väärtuse osas leiab kohus, et hageja väited on esitatud Maanteeameti andmete (sõidukite põhiandmed, ülevaatuste kirjeldus koos odomeetri näitudega, tehnilised andmed) ja Auto24.ee väljatrükkidega sarnaste sõidukite kohta tõendatud, sest 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918
7.2.2.Ford Explorer XL oli 1998.aasta auto, odomeetri näiduga 09.03.2018 339 867 km ja tehniliselt korras (ülevaatus kehtis kuni 31.03.2019). Hageja ei ole küll lasknud hinnata sama sõidukit, kuid esitatud võrdlussõiduk on Auto24.ee portaalis soodushinnaga 6000 EUR (tegelik hind kuulutuses 8000 EUR) läbisõiduga 352 000 km ja sama väljalaskeaasta ja võimsusega sama marki auto. Kohtu hinnangul on tõend piisavalt usaldusväärne sõiduki väärtuse määramiseks, kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud oma väidet sõiduki 150-eurose väärtuse kohta, kuigi kohus on selgitanud tõendamisvajadust. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud sarnased Auto24.ee portaali väljatrükke sarnaste sõidukite väärtuse üle toimuvates vaidlustes, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune sõiduk ei ole enam poolte valduses. Seega on nimetatud sõiduki puhul õige määrata kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruseks 3000 EUR ehk pool sõiduki väärtusest;
7.2.3.Volkswagen Passat Variant oli 2002.aasta auto, odomeetri näiduga 14.12.2018 365 587 km (kinketehingu ajal 2018.a mais eelmist ülevaatust arvestades võis olla ca 353 000 km) ja tehniliselt korras (ülevaatus kehtis kuni 31.12.2019). Hageja ei ole küll lasknud hinnata sama sõidukit, kuid esitatud võrdlussõiduk on Auto24.ee portaalis hinnaga 1300 EUR, kusjuures tegemist on 2003.aasta sõidukiga, kuid läbisõit on temal 550 000 km. Tegemist on sama võimsusega sama marki autoga. Kohtu hinnangul on tõend piisavalt usaldusväärne sõiduki väärtuse määramiseks, kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud oma väidet sõiduki 200-eurose väärtuse kohta, kuigi kohus on selgitanud tõendamisvajadust. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud sarnased Auto24.ee portaali väljatrükke sarnaste sõidukite väärtuse üle toimuvates vaidlustes, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune sõiduk ei ole enam poolte valduses. Seega on nimetatud sõiduki puhul õige määrata kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruseks 650 EUR ehk pool sõiduki väärtusest;
7.2.4.ratastraktor MTZ 82 oli 1983.aasta sõiduk ja tehniliselt korras (ülevaatus tehti vahetult pärast kinketehingut 23.05.2018, kehtis kuni 31.05.2019, eelmine ülevaatus kehtis kuni 30.04.2017 ja 2017.aastal ei käidud ülevaatusel (eelnevalt regulaarselt käidud). Hageja ei ole küll lasknud hinnata sama sõidukit, kuid esitatud võrdlussõiduk on Auto24.ee portaalis hinnaga 2800 EUR. Kuigi tegemist on küll 1985.aasta sõidukiga, on see sama marki traktor. Kohtu hinnangul on tõend piisavalt usaldusväärne sõiduki väärtuse määramiseks, kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud oma väidet sõiduki 150-eurose väärtuse kohta, kuigi kohus on selgitanud tõendamisvajadust. Kohtupraktikas on varemgi aktsepteeritud sarnased Auto24.ee portaali väljatrükke sarnaste sõidukite väärtuse üle toimuvates vaidlustes, seda eriti olukorras, kus vaidlusalune sõiduk ei ole enam poolte valduses. Seega on nimetatud sõiduki puhul õige määrata kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruseks 1400 EUR ehk pool sõiduki väärtusest;
7.2.5.kõigi märgitud sõidukite osas lisab kohus, et kostja väited sõidukite võõrandamise ja seeläbi ka väärtuse kohta on ebausaldusväärsed ka põhjusel, et 04.09.2020 eelistungil kinnitas ta, et sõidukid võõrandati ja nende eest tasuti sularahas. Maanteeameti päringute vastused kinnitasid aga kinketehinguid, mis on oma olemuselt tasuta võõrandamine, misläbi jääb arusaamatuks, millel põhinevad kostja väited sõidukite väärtuse osas. Ei ole ka eluliselt usutav, et tehniliselt korras ja ülevaatuse läbinud sõidukid olnuks väärt vaid mõnisada eurot.
7.3.Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et hageja tasus poolte abielu kestel võetud laenu (mis on kahtlemata ühine kohustus PKS § 25 mõttes ja seega ühisvara) pärast abielu lahutamist oma vahenditest ehk lahusvarast summas 7990.44 eurot (summa vastab laenulepingu maksegraafikule), on põhjendatud hageja nõue nimetatud summast poole ehk 3995.22 EUR hüvitamiseks kostja poolt PKS § 34 lg 2 alusel. Hageja täitis poolte ühist kohustust.
8.Vastuhagi osas puudub poolte vahel vaidlus Toyota Avensise, reg nr XXX, jagamise ja väärtuse osas – sõiduk jääb hagejale S. R-ile (kes on ka omanikuna liiklusregistrisse kantud) ning selle väärtus on 6700 EUR. Seega tuleb S. R. hüvitada V. J-ile pool sõiduki väärtusest AÕS § 77 lg 2 alusel summas 3350 EUR. 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-19-13918 Muus vastuhagi osas saab märkida, et kinnistu jagamise ja väärtuse osas vaidlus puudub ning teiste sõidukite osas väärtuse puhul olnud vaidluse on kohus juba ülalpool (punktid 7.2.2. – 7.2.4.) lahendanud ega pidanud kostja vastuhagi nõuet selles osas põhjendatuks.
9.Seega rahuldab kohus nii hagi kui vastuhagi osaliselt. S. R. hagi osaline rahuldamine seisneb selles, et esialgselt nõudis ta hagis K. kinnistu jätmist kostjale, muutes positsiooni alles pärast vastuhagi esitamist. Poolte rahalised nõuded on mõistlik otsuse resolutsioonis tasaarvestada (seda näeb ette ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-56-06, p 14), tehes seda järgmiselt: - hagejale enamjääva vara arvel on tema hüvitamiskohustus kostjale 8250 + 3350 = 11 600 EUR - kostjalt hageja kasuks mõistetava hüvitise suurus PKS § 34 lg 2 ja 3 järgi on 32 950 + 3000 + 650 + 1400 + 3995.22 = 41 995.22 EUR. Tasaarvestades hageja hüvitamiskohustuse kostja omaga (41 995.22 – 11 600), jääb hagejale makstava hüvitise suuruseks 30 395.22 EUR.
10.Menetluskulud tuleb haginõuete osalise rahuldamise tõttu ning TsMS § 164 lg 1 alusel jätta neid kandnud poolte kanda. Arvestades hageja kasuks väljamõistetavat summat ei ole mõistlik sama paragrahvi lg 2 kohaldamine ja kulude teistsugusel viisil jagamine. Pooled ei jõudnud asjas menetluse ajal küll kõigis asjus kokkuleppele, kuid K. kinnistu ja sõiduauto Toyota Avensis väärtuse osas seda tehti. Kohus märgib ka seda, et pooled tegelesid menetluses märkimisväärse aja koduse vara jagamise küsimusega, millisest hageja lõpuks loobus. Seetõttu on põhjendatud TsMS § 164 lg 1 kui üldnormi kohaldamine.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.