Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

D P (hageja) esitas 25.08.2020 hagi V Pi (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud õppeasutuse tõendi kohaselt õpib hageja xxx kolme aastase nominaalõppeajaga alates 01.09.2018, kooli lõpetamise tähtaeg on juuni 2021. Elatis mõisteti välja hageja ema kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub jätkata elatise maksmist õpingute jätkamise tõttu. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 120 eurot iga kuu alates 25.06.2020. Kostja võttis hagi omaks osaliselt. Hagi vastuse kohaselt kostja tunnistab, et hagejal on seaduslik alus ülalpidamist nõuda ja seda ka saada. Kostja aga on tänaseks majanduslikult olukorras, mis ei võimalda täies mahus tasuda iga kuu hageja poolt nõutud summat. Seda hoolimata ka asjaolust, et hagiavaldusega soovitakse ülalpidamist alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise alammäära. 29.03.2021 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohtuistungil selgitas kostja muu hulgas, et hageja palvel kinkis kostja talle 2020. a novembris sõiduauto Volkswagen Passat, millega on hageja liiklusõnnetusse sattunud ja peale seda müüs sõiduauto maha. Kohtuistungil pakkus hageja kompromissina elatise summaks 100 eurot, kostja pakkus 60 eurot. Kumbki pool ei nõustunud vastaspoole kompromissi ettepanekuga. 1(3)

2-20-12312 Viru Maakohus 21.04.2021 tegi otsuse, millega rahuldas D Pi hagi osaliselt. Otsusega mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise 120 eurot alates 25.08.2020 kuni hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni 30.06.2021. Otsusega jättis kohus rahuldamata D Pi hagi elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt alates 25.06.2020. Pooled esitasid kohtule 15.05.2021 poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi. Kompromissi kohaselt arvestades, et hageja poolt on esitatud kostja vastu nõue elatise tasumiseks; Viru Maakohus on menetlenud antud nõuet tsiviilasjas nr 2-20-12312 ja teinud ka lahendi, kuid milline lahend ei ole kompromissi sõlmimise päeval jõustunud sõlmisid pooled kompromisskokkuleppe järgnevas:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Tulenevalt TsMS 4511 lg 1 kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu ja kohus rahuldab taotluse võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab poolte kompromissi, tühistab tsiviilasjas tehtud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

2(3)

2-20-12312 Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.