Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-18433/32
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.05.2021
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 1650

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-20-18433/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-20-18433

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number

2-20-18433

Tsiviilasi

O Ma hagi P Mi vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O Ma (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja P M, e-post xxx Kostja: P M (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja M R, OÜ Hugo, xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Lõpetada O Ma ja P Mi varaühisus.

2.Lugeda poolte ühisvaraks korteriomand xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx); hageja ja kostja ning xxx xxx sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev laenukohustus ning Z P ees võetud laenukohustus summas 7000 eurot.

3.Jagada O Ma ja P Mi ühisvara järgnevalt:

3.1.Müüa avalikul enampakkumisel xxx asuv korteriomand, mille eriosaks on korter nr xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx) ning müügist saadud rahaga rahuldada nõuded, mis tulenevad P Mi ja O Ma ning xxx vahel xxx sõlmitud eluaseme laenulepingust nr xxx.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

1.Hageja esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutasid pooled xx abielu. Poolte ühisvaraks on: korteriomand aadressil xxx väärtusega 65 000 eurot. Hageja võttis korteri ostuks nõutava broneeringutasu 1200 eurot ja omafinantseeringu 5800 eurot tasumiseks tähtajatu laenu emalt Z Plt, mis ei ole tagastatud. Korteri ostuks võtsid pooled täiendavalt laenu xxx pangast summas 28 392 eurot. Abielu lahutuse päeva seisuga, s.o xxx oli tasumata laenu põhiosajääk 26 502,52 eurot. Hageja taotleb jätta korteriomand ja võlakohustused hageja ainuomandisse ning mõista kostjale välja hüvitis 15 748,74 eurot. Hageja ei nõustu kostja vastuhagis esitatud ühisvara jagamise viisiga. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu korteriomandi turuväärtusega. Kostja hinnangul on korteri turuväärtus 70 531,20 eurot. Kostja on tasunud peale poolte abielu lahutust oma rahaliste vahenditega xxx pank laenuosamakseid 2905,47 eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada eluruumi kasutuseelise eest hüvitist 01.01.2021 alates 195 eurot kuus, kuna hageja on peale poolte abielu lahutamist kasutanud kinnisasja ise ja kostja on pidanud elama üüripinnal. Kostja ei nõustu, et võlakohustus Z P ees on poolte ühiseks kohustuseks. Kostja ei olnud teadlik, et hageja võttis emalt laenu, hageja ei ole laenuvõtmist tõendanud. Kostja esitas 01.03.2021 vastuhagi. Kostja palub korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahaga rahuldada xxx nõuded ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 2905,47 eurot tema poolt tasutud laenumaksete eest. Poolte vahel puudusid pärast abielu lahutamist kokkulepped laenu tasumise osas. Kostja soovib saada korteriomandi kasutuseelise hüvitist 195 eurot kuus alates 01.01.2021 kuni ühisvara jagamiseni, sest hageja on üksinda kasutanud poolte ühisvaraks olevat korterit. Kohtuotsuse põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi tuleb samuti rahuldada osaliselt ja jätta menetluskulud poolte kanda. Kohus juhindub ühisvara jagamise nõude puhul perekonnaseaduses (PKS) sätestatust. Vastavalt PKS §-le 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 35 p-i 3 kohaselt lõppeb varaühisuse varasuhe kui abielu lahutatakse. Vastavalt PKS § 37 lg 3 ühisvara jagatakse abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 77, mille lõige kaks sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab lähtuda vaid poolte poolt esitatud kaasomandi lõpetamise viisidega.

Poolte vahel puudub vaidlus, et xxx asuva korteriomandi puhul on tegemist poolte abielu ajal ostetud korteriomandiga ning poolte abielu ajal kehtinud varasuhte liigiks oli varaühisus (tl 18 pöördel). Puudub vaidlus, et poolte abielu on lahutatud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis (tl 12). Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja ja kostja ning xxx vahel xxx sõlmitud laenuleping nr xxx on ühisvarana käsitletav kohustus. Poolte vahel ei ole vaidlust xxx ees võetud laenukohustuse suuruse üle (tl 20-23) ja selle üle, et tegemist on ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks võetud eluasemelaenuga. Poolte vahel on vaidlus korteriomandi asukohaga xxx väärtuse üle. Kohus määras asjas korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi 04.03.2021. Vastavalt xxx poolt antud eksperthinnangule on korteriomandi turuväärtuseks 15.03.2021 seisuga 75 000 eurot. Kohtu hinnangul on eksperdi arvamusega tõendatud ühisvaraks oleva korteriomandi väärtus ja selleks on 75 000 eurot. Korteriomand ning selle soetamiseks võetud laen on kohtu arvates olemuslikult lahutamatud õigused ja kohustused ning ühisvara jagamisel tuleb korteriomandi kuuluvusega siduda ka laenukohustus. Kohtule 31.03.2021 hageja ja 26.04.2021 esitatud kostja seisukohtadest nähtub, et pooled on põhimõtteliselt nõus kohtu poolt 30.03.2021 pakutud kompromisslahendusega korteriomandi ja laenukohustuse jagamise osas selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel, sellest tasutakse xxx laenukohustus ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel. Kohtu hinnangul on tegemist poolte jaoks kõige mõistlikuma ühisvara jagamise viisiga ning ühisvaraks olev korteriomand tuleb jagada kohtu poolt kompromissettepanekus välja pakutud viisil, millega nõustus ka hageja ning mille pakkus välja kostja oma vastuhagis. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas laenukohustus 7000 eurot Z Ple on poolte ühisvaraline kohustus. Kohtule esitatud Z P seletusest (tl 14-15), mida kohus käsitleb dokumentaalse tõendina TsMS 272 lg 1 tähenduses, nähtub Z P kinnitus, et andis tähtajatu laenu 7000 eurot hagejale 28.11.2011. Hageja selgituste kohaselt on tegemist Z P korteriomandi müügist saadud rahaga, mida tõendab 25.11.2011 lepingu väljavõte (tl 24). Hageja poolt ühisvaraks oleva korteriomandi soetamise broneerimislepingu (tl 16) tasu 1200 eurot ja omaosaluse (tl17) 5800 eurot tasus hageja nimetatud laenust. Kohtul ei ole alust kahelda väite õigsuses, sest maksekorraldused kinnitavad, et hagejal olid olemas rahalised vahendid omaosaluse ja broneerimislepingu tasumiseks. Ülekanded on tehtud hageja kontolt. Kohtule on eluliselt usutav, et hageja vanaema aitas rahaliselt korteriomandi soetamisel. Olgugi, et tegemist on sugulaste vahelise tehinguga, ei saa eeldada, et see oli kinge või muu sarnane tehing ning raha tagastamist ei soovitud. Kostja on väitnud, et ei teadnud laenu saamist midagi, mis on kohtu hinnangul ebausutav. Hageja ja kostja soetasid korteriomandi koos ühise laenu alusel ning pole eluliselt usutav, et kostja ei olnud teadlik sellest, kuidas on tasutud eluaseme soetamiseks vajalik omaosalus, mille tasumist on pooled xxx pangaga sõlmitud lepingu p 1.2.2.b kinnitanud. Kohtu hinnangul tuleb 7000 euro suurune laenukohustus Z P ees lugeda poolte ühisvara hulka ning jagada see selliselt, et see jääb hageja ainukohustuseks, kostjalt välja mõista tema osa kohustusest so 3500 eurot hageja kasuks ja hagi tuleb selle nõude osas rahuldada. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja poolt peale poolte abielu lahutust xxx tasutud laenumaksed summas 2905,47 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast abielu lahutamist tasus laenumaksed kostja. Kohtule on esitatud laenulepingu punktist 3.4. (tl 20) nähtub igakuise makse suurus 110,89 eurot ja tegelik maksesumma maksegraafiku (tl 45-47) järgi 97,13 eurot. Maksed on tehtud kostja kontolt (tl 48-53).

Kohtu hinnangul ei ole asjas oluline, kas poolte vahel oli kokkulepe laenumaksete pärast abielu lahutamist. Pooled on võtnud panga ees kohustuse laenumaksete tasumiseks ning laenukohustus on poolte ühine kohustus ühisvara mõttes. Kostjal on õigus nõuda hagejalt tema osas kohustuse kandmist, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool tasutud laenumaksetest perioodi 02.01.2015-05.12.2020 eest summas 2905,47 eurot ja vastuhagi selles osas rahuldada. Kostja palub hagejalt välja mõista korteriomandi kasutuseelise hüvitis alates 195 eurot kuus 01.01.2021 kuni ühisvara jagamiseni. Kostja on kohtule esitanud keskmise turuhinna tõendamiseks kinnisvarakuulutuse, mille kohaselt on xxx tänaval Tallinnas korteri üürihinnaks kuulutusel märgitud 390 eurot kuus (tl 54). Ühisomandile tuleb AÕS § 70 lg 6 kaudu kohaldada kaasomandi sätteid, ning täielik võim asja üle tähendab muuhulgas ka AÕS § 71 lg 2 järgi ühisomanike ühist õigust saada asja vilja ja kasutuseeliseid. AÕS § 70 lg 6 alusel on abikaasal teise abikaasa suhtes kasutuseelise saamise nõude esitamise õigus, mille eelduseks on takistuste tegemine asja ühiseks kasutamiseks. Kohus on kostjale oma 30.03.2021 kirjas selgitanud, et kostjal on kohustus tõendada, et hageja tegi takistusi korteriomandi kasutamiseks. Samuti oli kostja kohustuseks tõendada keskmise turuhinna suurust. Kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et kostja nõudis hagejalt korteri võtmeid ja hageja seadis selle tingimuseks elatise tasumise. Kohtu hinnangul ei ole e-kirjadega tõendatud, et hageja tegi tegelikke takistusi kostjale korteriomandi kasutamiseks ning kostja oleks astunud samme oma õiguse maksmapanekuks. Kohtu hinnangul ei tõenda üks kuulutus keskmist turuhinda, seega ei ole kostja tõendanud, et hageja tegi talle takistusi korteriomandi kasutamiseks ega ka kasutuseelise väärtust ning selles osas ütleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei pidanud kostja tasuma vastuhagis kasutuseelise nõudelt eraldi riigilõivu, sest kasutuseelise nõue on seotud ühisvara jagamisega. Kohus saab teha rahaliste nõuete osas tasaarvestuse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3500 eurot ning hagejalt kostja kasuks 2905,47 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 35002905,47=594,53 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus lähtub menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 163 lg 1 sätetest. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda, sest kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Kuna poolt menetluskulud jäävad poolte kanda, ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Kai Härmand Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/