Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.X ja Y (avaldajad) esitasid 20.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Q 810 euro elatise saamiseks. Q esitas 03.10.2019 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt on ta täitnud ülalpidamiskohustust ja elatise suurus on määratud ebaõigesti. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohus 22.10.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.10.2019 määrusega kohustas kohus hagejaid esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.

märkida selgitusse elatise võlg. Hagejad taotlesid hagi tagamise korras ülalpidamiskohustuse täitmist menetluse ajal. Hagiavalduse kohaselt kostja on hagejate isa. Hagejate ema kasvatab hagejaid üksi alates 10.08.2019. Kostja ei ole alates 10.08.2019 hagejatele elatisraha tasunud, kuigi hagejate ema on seda kostjalt korduvalt nõudnud. 29.11.2019 kohtumäärustega võttis kohus hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse. Hagejad vaidlesid kostja tehtud kulutustele vastu. Kostja vastuväited hagile

esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kohus on korduvalt täitnud selgitamiskohustust, seda nii istungil kui kirjalikult (nt 21.01.2021). Kohus ei arvesta ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja poolt tema ja hagejate ema ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist. Ühisvaral lasuvate kohustuste täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mis kuuluvad lahendamisele ühisvara jagamise menetluses, elatisenõue on lapse nõue vanema vastu. Samuti ei arvesta kohus kostja poolt ülalpidamiskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokumente, mis on enne 10.08.2019 ja seda on kohus ka kostjale selgitanud. Hagejad on esitanud 03.02.2021 menetlusdokumendi lisana tabeli, milles on toodud kostja poolt esitatud kulutused ja hagejate vastuväited. Suurem osa kulutusi on kantud enne hagejate esitatud nõuet, st enne 10.08.2019, kannetest ei ole näha, kelle eest kulu on kantud, ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist ei saa lugeda ülalpidamiskulude täitmiseks ning hagejate ema ei ole heaks kiitnud ega andnud nõusolekut, et kostja maksaks elatist muul viisil kui ülekandega hagejate ema pangakontole. Samuti leiab kohus, et hagejate viibimine kostja juures harva (hageja 1 novembris 2020 3 ööd, hageja 2 alates augustikuust 2 ööd isadepäeva puhul, 2021.a. jaanuaris mõlemad hagejad 4 ööd) ei ole piisavalt kaalukas põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 8.Kostja on palunud arvestada lastetoetusega. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad. Samuti ühisvaral lasuvaid kohustusi arvestamata on kostjal võimalik hagejaid miinimummääras elatist makstes toetada.

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab poolte menetluskulud kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021. a otsusega nr 2-19-126734.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.