Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-11133
Kohtuasi
XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks CC suhtes ja CC hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XX-le
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (lapse ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (laps): CC (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXXX)
(lapse
isa):
YY
(isikukood
Kohalik omavalitsus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13.04.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2020 määrus osas milles maakohus ei rahuldanud XX avaldust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse CC suhtes ja ainuhooldusõiguse andmiseks XX-le lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes. Teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus selles osas rahuldada.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus CC suhtes lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes. 2.2 Anda CC hooldusõigus viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes täielikult üle XX-le. 2.3 Ülejäänud osas jätta avaldus rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, va lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetlusosaliste seisukohad
1.XX (avaldaja, lapse ema) esitas 02.07.2019 Harju Maakohtule avalduse avaldaja ja YY (puudutatud isik II, lapse isa) ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks CC (puudutatud isik I, laps) suhtes ja lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale.
2.Avalduse ning selle 14.07.2019 ja 14.10.2020 täpsustuste kohaselt elab laps alates 15.06.2019 ema juures. Varasemalt elasid vanemad perena koos. Laps ja isa suhtlevad, kuid harva. Isa peab last üleval ja tasub talle elatist. Lapse isa ei soovi enam lapsega suhelda ja hooldusõigust teostada. Isa on lapse suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ja karistab last. Hooldusõiguse jätmine vägivallatsejast isale on eriti ohtlik, arvestades lapse puuet ja lapsele koostatud rehabilitatsiooniplaani, mis kohustab lapse isa lapse psühholoogiliste erivajadustega arvestama. Lapse isa ei osale lapse kasvatamisel, suhtlemine on lapse isa isiksusest ja käitumisest tulenevalt lapsega harv (harvad telefonikõned).
3.Tallinna linn toetab avalduse rahuldamist osaliselt. Lapse huvides on, et lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste otsustus- ja esindusõigusega seotud kohustused ja õigused oleksid vanemal, kes neid faktiliselt igapäevaselt kannab ning lapse eest igapäevaselt reaalselt hoolitseb ning tema heaolu ja turvalisuse eest vastutab – lapse emal. Lapse isa keeldumine sisulistest vestlustest lastekaitsetöötajaga näitab lapse isa soovimatust oma lapsesse puutuvaid olulisi küsimusi arutada ning viitab lapse isa ükskõiksele suhtumisele. Avaldaja väitel on tal raskendatud lapse isaga kontakti saamine (telefoninumbri blokeering) ning seetõttu võib lapse emal olla takistatud lapse tervisega seotud kiireloomulistes küsimuses puudutatud isikult II nõusoleku saamine. Ehkki ka hariduse ja tervisega seotud küsimustes ei ole lapse ema avalduse kohaselt vanemate vahel vaidlusi väljaarvatud üks kord kui laps pidi emaga minema psühholoogi vastuvõtule ja isa elukaaslane planeeris samal ajal lastega Skyparki minemist, siis eelkõige lapse tervisega ja viibimiskohaga seotud küsimustes võiks kohus kaaluda ainuhooldusõiguse lapse emale üle andmist. Ema on lastekaitsetöötajale avaldanud muret lapse edasise elukorraldusega seotud toimingute pärast, kuivõrd lapsesse puudutavate küsimuste lahendamisel on vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolekut. Isaga koostöö last puudutavates küsimustes on osutunud puudulikuks. Ema soovib, et last puudutavaid toiminguid saaks sujuvalt tehtud. Ema sõnul on neil lapse isaga eriarvamused lapse arenguvajaduste tagamisel. Ema sõnul soovib isa, et laps õpiks inglise keelt, aga ema arvab, et 7. aastane laps ei ole veel valmis kolmandat keelt (inglise keelt) õppima, kuivõrd kodune keel on vene keel ja laps läheb eestikeelsesse kooli, siis võivad lapsel tekkida õpiraskused mitmes keeles korraga
2-19-11133 lugema ja kirjutama õppimisel. Lisaks käib laps rehabilitatsiooni teenustel. 18.07.2020 teatas lapse ema, et lapse isa on tema kontaktid ära blokeerinud. Isa elukaaslane oli pakkunud emale, et leppida notariaalselt kokku, et laps elaks edaspidi isa juures ning kohtuks emaga ainult nädalavahetuseti ja koolivaheaegadel. Ema kinnitas, et keeldus taolisest kokkuleppest. Isa elukaaslane oli selle peale vastanud, et nad leiavad nii või teisiti lahenduse, et laps tuleks isa juurde elama. Lapse isa avaldas lastekaitsetöötajale, et ta soovib hooldusõigust teostada. Isa avaldas, et kõik lapsega seonduvad asjad oleksid isaga kooskõlastatud, sest see on tema kui isa õigus, olla lapse asjadega kursis. Isa uus elukaaslane avaldas, et laps võiks iga kuu vähemalt 14 päeva elada nende juures.
4.Lapsele määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist osaliselt. Lapse huvides on, et lapse ema saab lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste ainuhooldusõiguse. Pikema perioodi jooksul on ema faktiliselt lapsega seonduvat otsustanud ja lapse isaga koostöö puudub. Lapse huvides on suhtlemiskorra kehtestamine, milline tagaks lapse ja lahuselava vanema suhtlemise. Vanemate vahel on koostöö nõrk. Tegelikult on otsustanud lapsesse puutuvat lapsega kooselav vanem, s.o avaldaja. Kuigi erimeelsused on pigem suhtluse osas. Põhiliseks vaidlusküsimuseks vanemate vahel oli ja on lapse kasvatamist puudutav. Isa oli lapse suhtes vägivaldne. Kuna isa on ema ähvardanud ja ema ei suuda isaga suhelda, siis soovib ema kõigis last puudutavates küsimustes ainuisikuliselt otsustada. Ema selgitas esindajale 29.09, et vanemate vahel omavahelist suhtlust ei ole. Isa ja tema uus elukaaslane asusid menetluse ajal ema survestama, et laps peaks asuma elama isa juurde. Isa kinnitas esindajale 29.09, et tegi emale ettepaneku lapse elama asumiseks isa juurde, kuid ema ei olnud sellega nõus. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 11.11.2020 määrusega jäeti avaldus rahuldamata, lapsele määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 82, § 116 lg-tele 1, 2, § 120 lg-le 1, § 124 lgle 1, § 126 lg-le 2, § 137 lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust, täiendavatest seisukohtadest ning tõenditest nähtuvalt elab puudutatud isik I ema juures. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema alates 15.06.2019, mil vanemate ühine pereelu lõppes. Koostöö on vanemate vahel olemas, sest tagatud on lapse ja isa vaheline suhtlus. Isa peab last üleval ja maksab elatist. Vanemad ei osanud esile tuua hooldusõiguslikke erimeelsusi, vaidlusi (vt 17.09.2019 protokoll). Ainuüksi asjaolu, et laps elab igapäevaselt emaga ning vanemate vahel on erimeelsusi lapse suhtluskorra osas, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks asjaolu, et avaldaja sooviks täpsustada lapse ja isa suhtlemise korda lapse turvalisuse tagamiseks. Nimetatut on võimalik lahendada suhtluskorra määramise raames. Sellist nõuet avaldaja kohtule esitanud ei ole. Eelnenut arvesse võttes jätab kohus avalduse rahuldamata ning vanematel säilib ühine hooldus õiguse lapse suhtes. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas 23.11.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada, lõpetada ühine hooldusõigus lapse üle ja anda ainuhooldusõigus lapse emale või alternatiivselt anda hooldusõigus üle osaliselt lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes lapse emale.
8.Esineb alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Tallinna linna 17.09.2020 arvamusega ja lapsele määratud esindaja arvamusega.
2-19-11133
9.Maakohus rikkus lõpplahendi tegemisel uurimispõhimõtet. Maakohus ei ole asja lahendamisel käsitlenud seda, et isa on lapse suhtes vägivaldne. Nimetatud asjaolu kohta on menetlusosalised esitanud mitmeid tõendeid.
10.Koostöö vanemate vahel ei ole hea, sest lapse isa poolne lapse ema blokeerimine on asja materjalidega tuvastatud. Kui ema on blokeeritud, siis ei ole võimalik ühist hooldusõigust produktiivselt teostada. Samuti vanemate vahel on probleemid viibimiskoha ja huviringide õiguse teostamisel. Lapse tervise küsimustega tegeleb ainult lapse ema. Lapse emal on põhjendatud õigus avaldada oma eriarvamus lapse haridusküsimuste kohta: last ei tohi veel inglise keelega üle koormata, kui ta viibib samaaegselt intensiivselt eesti keele keskkonnas haridusasutustes ja venekeelses keskkonnas kodus. Kuivõrd lapse isa on lapse suhtes füüsiliselt vägivaldne, siis ei lähtunud maakohus otsuse tegemisel lapse parimatest huvidest. Menetlusosaliste seisukohad
11.Tallinna linn palus teha asja suue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, andes ostustus- ja esindusõiguse lapse igakordse viibimiskoha, koolivaliku ja perearsti valiku küsimustes üle lapse hooldusõigust sisuliselt täitvale vanemale, lapse emale.
12.Lapse esindaja toetab ema määruskaebuse rahuldamist ja leiab, et lapse huvidele vastab see, kui lõpetatakse vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja emale antakse üle hooldusõigus lapse igakordse viibimiskoha, huvihariduse, hariduse ja terviseküsimustes. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei lõpetanud vanemate ühist hooldusõigust lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes. Selles osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega annab lapse hooldusõiguse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja terviste küsimustes täielikult üle emale.
15.PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
16.TsMS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
17.PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
2-19-11133
18.Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel diskretsioonipiire, sest jättis sisuliselt põhjendamata, miks pole alust anda emale täielikult üle lapse hooldusõigust elukoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Samuti pole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohtadega, kes mõlemad toetasid hooldusõiguse osalist üleandmist emale.
19.Maakohus tuvastas, et igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema alates 15.06.2019, mil vanemate ühine pereelu lõppes. Ainuüksi selle alusel, et tagatud on lapse ja isa vaheline suhtlus, et isa peab last üleval ja maksab elatist, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et koostöö vanemate vahel on sellisel määral olemas, et puudub vajadus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kolleegiumi arvates ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks annavad käesolevas asjas alust asjaolud, et vanemad ei suuda lapse hooldusõiguslike küsimuste üle pingete ja erimeelsusteta otsustada. Seega ei pruugi vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine olla lapse huvides (vt RKTKo nr 3-2-1-45-11, p 20).
20.Eeskosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa valitsuse kaudu toetas avalduse rahuldamist osaliselt. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse huvides, et lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimuste otsustus- ja esindusõigusega seotud kohustused ja õigused oleksid lapse emal, kes neid faktiliselt igapäevaselt kannab ning lapse eest igapäevaselt reaalselt hoolitseb ning tema heaolu ja turvalisuse eest vastutab. Lapse isa on lapsega suhtlemisest huvitatud ainult enda poolt loodud tingimustel. Lapse isa on kinnitanud Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale, et kui tema tingimustega ei arvestata, siis ta pigem astub lapse elust välja. Lapse isa on läbinud 31 tundi vanemlusnõustamist, kuid tema käitumine ja suhtumine lapsesse kui isiksusesse, ei ole paranenud. Lapse isa keeldumine sisulistest vestlustest lastekaitsetöötajaga näitab lapse isa soovimatust oma lapsesse puutuvaid olulisi küsimusi arutada ning viitab lapse isa ükskõiksele suhtumisele.
21.Lapsele määratud esindaja toetas samuti avalduse rahuldamist osaliselt ja leidis, et lapse huvides on, et ema saab lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ning tervise küsimustes ainuhooldusõiguse. Põhiliseks vaidlusküsimuseks vanemate vahel oli lapse kasvatamist puudutav, kuna isa oli lapse suhtes vägivaldne. Pikema perioodi jooksul on ema faktiliselt lapsega seonduvat otsustanud ja lapse isaga koostöö puudub. Ema selgitas esindajale, et vanemate vahel omavahelist suhtlust ei ole, kuid isa ja tema uus elukaaslane asusid menetluse ajal ema survestama, et laps peaks asuma elama isa juurde.
22.Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et vanemate lahuselu korral tuleb üldjuhul vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last faktiliselt kasvatavale vanemale ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest – millisel viisil on vanemad valmis ja suutelised edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostama, nii et sellega oleks kõige paremini tagatud lapse huvid.
23.PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõiguse teostamine mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises. Sõltuvalt asjaoludest (sh vanemate suhetest), võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja koostöövõimetuna või on ta hooldusõiguse teostamisel täielikult passiivne. Asja materjalide kohaselt ei osale isa tegelikult hooldusõiguse teostamises ja puuduvad viited, et ta sooviks ja kavatseks ettenähtavas tulevikus seda teha.
24.Isa ei vaidlustanud ema seniseid otsustusi lapse hooldamise peamistes küsimustes. Samas arvestades vanemate väga konfliktseid suhteid, pooleli on ema algatatud kriminaalasi isa
2-19-11133 vägivaldse käitumise suhtes, on ilmne väljavaate puudumise selleks, et vanemad asuks ühiselt lapsega seotud küsimusi arutama ja otsustama. Kui ühise hooldusõiguse teostamine ei ole sisuliselt kunagi toiminud, siis puudub alus arvata, et emale ainuhooldusõiguse andmine oleks lapse huve kahjustav.
25.Arvestades lapse senist elukorraldust ja huve, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud viia lapse hooldusõiguse teostamise õiguslik raamistik vastavusse tegeliku olukorraga. See võimaldab emal edaspidi korraldada lapse igapäevaeluga seotud peamisi küsimusi sujuvamalt ja tõrgeteta. Ühise lapse varahoolduse lõpetamise vajadust ei ole ema välja toonud ega põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on kõiki asjaolusid kogumis arvestades lapse huvidega kõige paremini kooskõlas rahuldada ema määruskaebuse alternatiivne nõue ja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha (sh reisimise), hariduse ja tervise küsimustes ning anda ainuhooldusõigus selles osas üle lapse emale. Isal säilib lapsega suhtlemise õigus ja varahooldus.
26.Ainuhooldusõiguse osalisel üleandmisel emale arvestab ringkonnakohus üksnes kohtulahendi tegemise aja seisuga teadaolevate asjaoludega. TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul asjaolude olulise muutumise korral varasemat määrust muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, millised jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.