Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2021, Narva
Tsiviilasja number
2-21-3193
Tsiviilasi
O S hagi D S vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O S (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post xxx) Kostja: D S (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
24.03.2021 kohtuistungil
Kohus andis pooltele leppimiseks aega kuni 23.04.2021. Kohus selgitas, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 23.04.2021, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 27.04.2021. Kohus juhtis muuhulgas poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud 21.02.2009 Ida-Viru Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, pooled elavad eraldi. Hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kostja oli põhimõtteliselt abielu lahutamisega nõus, kuid leidis, et abielusuhteid on võimalik taastada. Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 23.04.2021. Kohus juhtis poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal (ja ka kostjal) puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida pooli abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.