2-15-10679/24 - Võlaõigus - Muud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.Maakohus võttis 28.09.2015 määrusega vastu avalduse hagist loobumiseks kostja III osas ja lõpetas kostja III osas menetluse. Kohus jättis hageja menetluskulud asja lõpetatud osas tema enda kanda ja kostja III menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja kostja III kasuks menetluskulud 268 eurot (sh km) ja tagastas hagejale riigilõivu 37 eurot 50 senti. Kostja III ei rahuldanud hageja nõuet hagi esitamise tõttu. Kostja III 7.07.2015 e-kirjast nähtus, et kostja III ei soovinud, et tema korterist torustik läbi viiakse ja märkis, et selle probleemi osas jäi VK-ga kokkulepe, et see lahendatakse. 13.07.2015 osaühingu Vilcon ülevaade, milles märgitakse, et kostja III pole nõustunud keskkütte püstikute läbi viimisega tema korterist, oli ebatäpne. Osaühingu Vilcon esindaja 11.07.2015 e-kirjast kostjale III nähtus, et selleks kuupäevaks oli kostja III korteris puuritud avad, järgneval nädalal plaaniti paigaldada torustik ja keldri lagi soojustada. Kuna hagi kostja III vastu küttesüsteemi paigaldamise võimaldamiseks (sh keskküttetorustiku paigaldamiseks ja ventilatsiooniavade puurimiseks) esitati 16.07.2015, alustati hagi esemeks olevaid ehitustöid enne hagi esitamist. Kostja III menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna kostja III osales menetluses iseseisvalt, määras kohus kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja III taotles lepingulise esindaja kulude 268 eurot väljamõistmist. Arve nr 129-2015 oli 564 eurot (sh km), millest kostja III palus välja mõista 1/3. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, hagi ja vastuse mahtu ning asja keerukust, leidis kohus, et tegemist oli põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja toodud ajakulule sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Arve nr 140-2015 oli 180 eurot (sh km), mille kostja III palus hüvitada täies mahus. Esitatud tõendeid ja 24.09.2015 seisukohta arvestades, leidis kohus, et tegemist oli põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Seega tuli hagejalt kostja III kasuks välja mõista kogu taotletud menetluskulu 268 eurot. Et hageja loobus hagist osaliselt, tuli proportsionaalselt tagastada tasutud riigilõiv 37 eurot 50 senti ((300/4)/2). Määruskaebus

10.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus jättis hageja ja kostja III menetluskulud asja lõpetatud osas hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise kostja III osas ja lõpetas selles osas menetluse ning tagastas hagejale riigilõivu. Kohtumäärus on selles osas jõustunud. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu osas, millega kohus jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega jätab hageja ja kostja III menetluskulud hagist loobumise osas kostja III kanda ning mõistab kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada. Hageja ja kostja III vaidlesid selle üle, kas kostja III rahuldas hageja nõude hagi esitamise tõttu. Maakohtul tuli võtta seisukoht, kas menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda või TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja III kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Maakohus leidis, et seoses hagist loobumisega kostja III osas tuleb kostja III ja hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda, kuna ei saa jaatada, et kostja III rahuldas hageja nõude hagi esitamise tõttu. Ringkonnakohus sellise hinnanguga ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 7.07.2015 e-kirjas esitas korteri nr 11 omanik kostja III omanikujärelevalve esindajale VK-le küsimuse: „Kuidas on lahendatud korterite 10, 11 ja 15 osas torustiku läbiviimine, kuna me ei soovi minna üle kaugküttele ja torustikku viia läbi endi korterite?“ (tl 21, 94). 11.07.2015 vastuses kostjale III selgitas VK: „Tänan, san.tehnikud said avad ära puuritud ja järgmine nädal paigaldatakse torustik ja soojustatakse keldrilagi.“ (tl 95). 13.07.2015 ülevaates renoveerimistööde käigust märgib VK mh, et kohtunud remonditööde ettevalmistamise käigus korteriomanikega, selgus, et korteri nr 11 omanik kostja III kinnitas, et ei liitu tsentraalse küttega ning korduval vestlusel korteriomanikega ei lubata ka keskkütte püstikuid korteritest läbi viia (tl 22). Ehitusjärelevalve juulis 2015 teostatud tööde akti kohaselt (digitaalselt allkirjastatud 31.07.2015 ja 3.08.2015) soojustati 1.07.-31.07.2015 keldri lagi ja viidi läbi magistraaltorustiku paigaldamise järelevalve ja torustiku surveproov (tl 110). 8.08.2015 ülevaates renoveerimistööde käigust nähtub mh, et osaliselt on korteritesse puuritud

augud püstikute paigaldamiseks ning korterisse nr 11 on puuritud augud ja paigaldatud torud korterist läbiviigu tegemiseks (tl 71). Renoveerimistööde teostaja Osaühingu SEKO KVH 29.09.2015 akti kohaselt paigaldati torud korterisse nr 11 ajavahemikul 10.08.-13.08.2015 (tl 112). Esitatud tõendeid kogumis hinnates, leiab ringkonnakohus, et kostja III rahuldas hageja nõude peale hagi esitamist 16.07.2015. Kuigi eeltoodu pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, millisel kuupäeval korterisse nr 11 püstikutorude jaoks augud puuriti ja torud paigaldati, leiab ringkonnakohus, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja III nõustus torustiku läbiviimisega enda korterist enne hagi esitamist. Vastupidiselt maakohtu järeldusele ei nähtu 11.07.2015 kirjast, et selleks kuupäevaks said kõik torustiku avad korteritesse puuritud, kuivõrd 8.08.2015 ülevaatest tulenevalt ei olnud ka veel selleks ajaks kõikidesse korteritesse püstikute paigaldamiseks augud puuritud. 2015 juuli ehitusjärelevalve teostatud tööde akt, 8.08.2015 ülevaade renoveerimistööde käigust ja Osaühingu SEKO KVH 29.09.2015 akt kinnitavad, et kostja III korterisse puuriti augud augustis 2015. Seega rahuldas kostja III hageja nõude pärast hagi esitamist ning maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 168 lg 5 alusel jäävad kostja III menetluskulud maakohtus tema enda kanda ja hageja menetluskulud asja lõpetatud osas kostja III kanda. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hoolimata eeltoodust tuleks vaidlustatud määrus tühistada, kuna maakohus määras kostja III kasuks väljamõistetavad menetluskulud kindlaks valesti, kui nõustus kostjaga III, et lepingulise esindaja arvest 1/3 (mitte 1/4) on proportsionaalselt põhjendatud ajakulu ning kui leidis, et kostja III kasuks väljamõistetav kulu on 268 eurot (mitte 368=188+180). TsMS § 173 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuivõrd hageja ja kostja III menetluskulud jäävad asja lõpetatud osas kostja III kanda, määrab ringkonnakohus kindlaks hageja kasuks kostjalt III väljamõistetavad menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Maakohtu menetluses palus hageja kostjalt III välja mõista menetluskulud kokku 277 eurot 50 senti, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 37 eurot 50 senti ((300/4)/2) ja õigusabikulu 240 eurot. Menetluskulude avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat, kes osutas hagejale menetluses õigusabi seoses hagiavalduse koostamisega 6 h ja hagist loobumise avaldusega 30 min tunnitasuga 100 eurot + k/m (tl 73, 75). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega maakohtus ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja III vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et hageja ja kostja III menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tutvunud menetluskulude nimekirjaga ja maakohtus esitatud dokumentide mahu ja sisuga, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud hageja poolt taotletud mahus on vajalikud ja põhjendatud. Hagiavalduse koostamisele kulutatud 6 h on põhjendatud ja vajalik, arvestades hagi sisulise osa mahtu ja esitatud tõendite hulka (tl 2-27). Samuti oli vajalik ja põhjendatud hageja esindaja õigusabikulu 0,5 h hagist loobumise avalduse koostamiseks (koos lisadega tl 68-75). Kuna hageja esindaja on vandeadvokaat, vastab tema õigusabi tunnihind 100 eurot ilma k/m-ta asja keerukusele ning ei ole ülemäära kõrge. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista kostjalt III hageja maakohtu menetluse kulude hüvitiseks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 37 eurot 50 senti ja õigusabikulu kokku 240 eurot, s.o kokku 277 eurot 50 senti.