Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus XX ja YY hooldusõiguse piiramiseks laste NN, TT ja DD suhtes ning lastele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse esindajad kaudu), esindajad KS, SL, LS määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksander Laus Puudutatud isik II: NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: TT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: DD (isikukood XXXXXXXXXXX) Laste määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Puudutatud isik V: YY (isikukood XXXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta XX kanda, v.a alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
Saaremaa vallal (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) ja YY-l puuduvad määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad kulud.
5.Määrus on jõustunud osas, millega piirati YY isikuhooldusõigust tema alaealise lapse DD suhtes viibimiskoha ja tervise osas. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Saarema vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) esitas 28.04.2020 Pärnu Maakohtule avalduse XX (ema) ja YY (isa) hooldusõiguse piiramiseks NN, TT ja DD (lapsed) suhtes ning lastele eestkostja määramiseks.
2.Avalduse kohaselt N ja T isade kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad, D isa on YY.
3.Avaldajal on olnud kokkupuude perega alates 2018.a maist, kui laste koolidest ja lasteaiast hakkas avaldajale laekuma teateid laste abivajaduse kohta. Haridusasutuste pöördumiste põhjuseks ei olnud laste õppimis- või käitumisprobleemid, vaid muret teeb laste kodune olukord. Koolidele ja lasteaiale jäi silma ning laste vestlustest õpetajatega selgus, et lastel pole korralikke magamisasemeid, riideid, koolitarbeid ega kodus süüa. Koolid ja lasteaed on pöördunud algselt murega laste ema poole, kuid oodatud muutusi ei toimunud.
4.Pere vanim laps N õpib KKK 8. klassis. Kool näeb last kui tublit noort inimest, keda ema ära kasutab. Nimelt on N alates väikese venna D sünnist jäänud ilma kooli korraldatavatest suvelaagritest, sest venna sündides tekkis N-l kohustus hoolitseda nooremate vendade eest, et ema saaks tööl käia. Ema töötas koristajana erinevatel objektidel ja tema tööpäevad lõppesid kell 21:30, ka nädalavahetustel. Lastekaitsespetsialist koos sotsiaaltöötajaga tuvastasid mitmel korral, et päevasel ajal on ema küll kodus, aga laste eest hoolitsemise asemel eelistab puhata, jättes nooremate laste eest hoolitsemise täielikult N kanda. N on emapoolse töö ja oma huvide esiplaanile tõstmise tõttu võtnud kodus üle ema rolli ja igati püüdnud nooremate vendade eest hoolitseda. N huvidest lähtudes on talle tagatud õppeperioodiks õpilaskodu koht KKK-s, mis emale aga ei meeldi, kuna ta vajab tütart kodus lapsehoidjana. Ema arvates ongi N ülesanne oma vendade eest hoolitseda. N on jäänud noorima vennaga kahekesi koju olukorras, kus neil puudus muu söök peale toorete munade, mida ei saanud aga praadida, kuna küttepuude puudumise tõttu ei olnud võimalik pliiti soojendada. Laste sõnul on nad vahel saanud süüa naabrinaiselt, kuid on ka päevi, kui kodus ei ole midagi süüa.
5.Emal puudub arusaam enda kui lapsevanema kohustustest. Vestlustest on selgunud, et ema eelistabki tööle minna siis, kui lapsed koju tulevad ja töölt naasta, kui lapsed magavad. See näitab, et emal ei ole tahtmist olla lapsevanem ega veeta aega koos lastega.
6.T õpib AAA 5. klassis. Kool on korduvalt olnud mures, et T ei saa eakohaselt areneda ja õppida, kuna tema silmanägemine on äärmiselt puudulik ning vajalik on silmaarsti külastus ja prillide kandmine. T-l avaldunud kiiret sekkumist nõudnud nägemisprobleemidest teavitati ema kooli meditsiiniõe poolt, sama tegi ka poisi klassijuhtaja, kuid ema ei läinud lapsega arsti juurde, leides erinevaid põhjusi, miks tal ei ole seda võimalik teha. Isegi olukorras, kus lapse registreeris arstivisiidile lastekaitsespetsialist, ei pidanud ema vajalikuks sinna minna. Alles 16 kuud pärast nägemisprobleemi ilmnemist ja korduvaid meeldetuletusi läks ema lapsega silmaarsti juurde, kuid lapse nägemine oli selleks ajaks kahjustunud sellisel määral, et laps oli ühest silmast peaaegu pime. Lisaks on ema korduvalt jätnud T ilma lapsele kooli poolt korraldavatest olulistest väljasõitudest, nt kino ja elamuskeskuse külastus, samuti esimene
koolipäev või tunnistuse kättesaamise aktustest. Ema ei soodusta lapse kooliskäimist ja jätab ta koju erinevatel mittearvestatavatel põhjustel, nagu mütsi või korterivõtme kadumine. Ema laseb T-l minna keset talve kooli tenniste ja põlveni lõhkiste dressipükstega, mis annab märku sellest, et ema ei kontrolli üle või ei hooli, millega laps kooli läheb. Kooli teatel on T riided mustad ja pesemata. Ema põhjendab seda oma ajapuudusega.
7.UUU lasteaed on pöördunud lastekaitsespetsialisti poole murega noorima lapse D prillide pärast, kuid ka kahtlusega, et lapsel ei ole kodus süüa. D silmade kontrolli tulemusel osutus vajalikuks lapsele prillide soetamine. Ema püüdis nende ostmist edasi lükata, väites, et on olulisemaid rahalisi väljaminekuid, näiteks tema enda hambaravi.
8.Ema ja laste elukohta 2018.a maist kuni 2020.a aprillini tehtud korduvate kodukülastuste ajal ilmnesid laste jaoks kõlbmatud elamistingimused. Puudusid elementaarsed söögitegemise ja pesemise võimalused. Kõikjal valitses koristamatuse tõttu mustus ja korratus. Kodukülastustest nähtub, et laste ema ei pea vajalikuks tagada lastele toitu, magamis- ja õppimiskohta ega puhtaid ja ilmastikukohased riideid.
9.Lähtudes ema suutmatusest laste eest aktsepteeritaval moel hoolitseda määras avaldaja perele tugiisiku, kes peagi loobus oma tööst, kuna ema ei soovinud koostööd teha. 2020.a aprilli algusest on pere tugiisikuks KM, kelle ülesandeks on ema õpetamine ja toetamine laste jaoks vajaliku keskkonna loomisel. Tugiisiku vestlustest lastega on ilmnenud ema ülekohtune käitumine laste suhtes, mis on hakanud tugevalt kujundama nende maailmapilti. Lastel puudub arusaamine normaalsetest inimeste vahelistest suhetest, samuti on T-l tekkinud ebatsensuurne keelepruuk, mis on kasutusel kodus igapäevaselt. Lastekaitsespetsialistile ja tugiisikule avaldasid lapsed, et ema ei suuda ennast ohjeldada, hirmutab lapsi lastekodusse panekuga, kui nad ei tee nagu ema soovib ning kasutab laste sõimamiseks ebatsensuurseid väljendeid, nagu abordijäänused ja värdjad. Erilist tähelepanu peab pöörama asjaolule, et laste sõnul muutub ema väga kergesti vägivaldseks, lõhub asju ja on laste suhtes korduvalt tarvitanud füüsilist vägivalda. Lastekaitsespetsialisti sekkumisel on ema lubanud, et ta enam lapsi ei löö ja võtab kasutusele muud kasvatusmeetmed, kuid N jutust selgus, et ema ei ole oma käitumist muutnud.
10.N on ka vestluses KKK õppealajuhataja SS-ga tunnistanud, et ema ja noorima lapse D isa YY kasutavad tema, aga eriti T suhtes füüsilist vägivalda. Samad kahtlused olid tekkinud ka T õpetajal, kuna laps ei riietuvat koos teistega. Lastekaitsespetsialist selgitas välja, et ema on lubanud YY-l lapsi füüsiliselt mitmel korral karistada ja ei ole sellest politseile teada andnud. Alles pärast 18.06.2019 toimunud vägivallajuhtumit oli ema nõus tegema sellekohase avalduse politseile.
11.YY suhtes algatati 2019.a kriminaalmenetlus ja lastekaitsespetsialisti palvel lahkus ta pärast seda pere juurest. Ema jutust selgub, et lapsed kardavad viibida kodus samal ajal koos neid füüsiliselt väärkohelnud Lauriga, kuid sellele vaatamata lubas ema endiselt Lauri laste koju ka ööseks.
12.Lastekaitsespetsialisti hinnangul iseloomustab ema rahulolematus, ebastabiilsus ja vastutustunde puudumine, ta ei suuda mõelda tulevikule ega võtta vastutust tagajärgede eest. Seetõttu suunas lastekaitsespetsialist ema Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse psühholoog BB vastuvõtule, et sooritada Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala kogumtest, mille alusel sai hinnata ema suutlikkust laste kasvatamisel. Võttes arvesse hindamise tulemused, ema haridustaseme ja olemasoleva informatsiooni senise toimetuleku kohta laste kasvatamisel, järeldub, et ema ei ole suuteline iseseisvalt teostama laste hooldusõigust viisil, mis säilitaks laste igakülgse heaolu.
13.Ema kolis Saaremaale 2013.a. Varasemalt elas ta tütrega Tapa vallas, kus tal tekkisid oma sõnul probleemid lastekaitsega. Kahe viimase aasta jooksul on ema soovinud korduvalt Saaremaalt ära kolida. Esmalt soovis ta kolida oma sugulase lähedale, teisel korral Orissaarde, siis Võrru, edaspidi Viljandisse, seejärel Õru külla Valgamaal ja hetkel viimase variandina taas Viljandisse. Viimase aasta jooksul on ema otsinud internetis tutvusi meestega eesmärgiga nende juurde kolida, saamata aru ohtudest, mida sellised tutvused võivad lastele kaasa tuua. Kolimisega jätab ema lapsed ilma ainsatest turvalistest ja stabiilsetest asjadest laste elus – sõpradest ja tuttavast koolikeskkonnast. D kaotab sideme isaga, N jääb ilma lisa-aastast KKKs ja võimalusest astuda õppima Kuressaare Ametikooli.
14.Ema on hetkel registreeritud töötuna. Kuni 20.12.2019 töötas ta paralleelselt Q AS ja R OÜ puhastusteenindajana. Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri (STAR) andmetel on perele osutatud sotsiaalset tuge nii erinevate toetuste kui ka teenuste näol. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele makstakse taotluse alusel sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust, osutatakse üle nädala toidupangateenust, perele on määratud tugiisik ja osutatud võlanõustamisteenust. Perele on pakutud erinevaid toetusi heategevusfondide kaudu ja suunatud vanemlust toetavasse programmi „Imelised aastad“. Koostöös koolide ja lasteaia spetsialistidega on püütud leida laste jaoks parimaid lahendusi, et võimaldada neile eakohast arengut ja tagada sotsiaalne stabiilsus. Ema ei ole tulenevalt oma võimalikust madalast vaimsest võimekusest suuteline vastu võtma abi ja tuge ega omandama laste kasvatamiseks vajalikke uusi oskusi ja kontrolli oma emotsioonide üle. Ema on alates 2010.a elanud suuremalt jaolt toimetuleku- ja peretoetustest ning N puude- ja töövõimetoetusest. Ema kasutab ainuisikuliselt N arveldusarvet, kuhu laekuvad N-le määratud toetused. Emal on alati olemas tubakatooted, milleta ta enda sõnul hakkama ei saa. Sotsiaaltöötaja viib perele toiduabi üle nädala. Ema on loobunud neist vähestest töökohtadest, mis tal olnud on, väga kergekäeliselt, näiteks põhjusel, et laps on talvekuudel tihti haige. Samas on perearst Eha Tali lastekaitsespetsialistile öelnud, et ema tõi kopsupõletikku põdeva lapse arsti juurde alles üheksandal haiguspäeval. Ema seab alati oma huvid laste huvidest kõrgemale. Hoolimata erinevatest toetustest ning pakutavatest teenustest on peres pidev toidu- ja rahapuudus.
15.YY sai ametlikku töötasu viimati 2017.a mais, hiljem ei ole tal ametlikku töökohta olnud. Ta on töötukassas arvel alates 20.09.2019. Ta on palunud iganädalast toidupangateenust raske majandusliku olukorra tõttu perioodil 21.10.2019 – 30.06.2020 ja talle on osutatud võlanõustamisteenust. Majanduslikku toimetulematust toetavad ka ema väited, et YY nõuab tema käest pidevalt söögiraha, ei ole suuteline maksma nende ühise poja eest elatisraha ega toeta mingil muul moel. YY on D elus osalenud passiivselt ning emotsionaalset sidet isa ja poja vahel ei saa täheldada. Vestlusest lastekaitsespetsialistiga ilmnes, et YY on mõelnud, kuidas oleks võimalik saada D asendushooldusteenusele.
16.Ema on lastekaitsespetsialisti teavitanud olukorrast, kus ta jättis lapsed YY hoida, kuid viimane läks kodust ära ja lapsed jäid ilma vanemliku järelevalveta. N ja T ei soovi, et YY nende kodus käiks, kuna kardavad võimalikku vägivalda. YY sööb ära kodus oleva toidu, jättes sellega laste vajadused tähelepanuta.
17.Vanemad ei ole suutnud ega soovinud tagada lastele arendavat ja toetavat kasvukeskkonda. Neil puuduvad tõekspidamised, mis toetaks laste eakohast arengut ja looks neile vajaliku turvatunde. Nad on lapsi korduvalt emotsionaalselt ja füüsiliselt väärkohelnud, jätnud lapsed järelevalveta ning pannud alaealisele tütrele kohustuse ja vastutuse hoolitseda nooremate vendade eest. Ema ei ole olnud suuteline kaitsma lapsi D isa vägivaldse käitumise eest ja ta on pigem püüdnud selle avalikuks tulekut varjata. Ema alandab ja alavääristab lapsi, tehes seda ka kolmandate isikute juuresolekul ning sõimab neid ebatsensuursete sõnadega.
Isiklikest huvidest lähtuvalt ei võta ta emana vastutust tagada oma lastele elamisväärne kasvukeskkond (sh toit ja soe tuba), võimaldada eakohast arengut ning anda positiivset eeskuju.
18.Avaldaja palub ohu ära hoidmiseks rakendada perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg-t 1 ja piirata vanemate hooldusõigust nende laste suhtes, määrates lastele eestkostjaks avaldaja teiste sobilike eestkostjate puudumise tõttu. Puudutatud isikute seisukohad
19.Ema vaidles avaldusele vastu. Pere ja laste olukord on võrreldes 2019.a ja varasema ajaga oluliselt paranenud nii materiaalses plaanis kui ka peresiseste suhete vallas. Lapsed on kasvanud suuremaks, on oluliselt iseseisvamad ja ka iseteadlikumad. Ema käib tööl, teenides oma haridusele ja kvalifikatsioonile vastavat Saaremaa tingimustes mõistlikku töötasu. Alusetud on väited selle kohta, et laste ema elab vaid lastele makstavate riiklike toetuste arvel ja kuritarvitab lastele makstavaid toetusi. Ema rahakasutuse üle võib vaielda ja esitada subjektiivseid seisukohti, samas ei ole konto väljavõtetest näha pere rahaliste vahendite väärkasutust laste ema poolt. Pelgalt asjaolu, et pere toimetulekus on varem olnud probleeme, ei anna alust hooldusõiguse piiramiseks.
20.N elu on hästi korraldatud, laps omandab kutseharidust kutsekoolis, kus on tagatud lapsele eluks vajalikud tingimused ja toitlustamine. Tugiisiku ja lapse ema koostöös on paranenud ka lapsele vajaliku rahalise abi ja olmes vajalike esemete edastamine ema poolt. Ühtegi asjaolu, mis ohustaks N elu ja tervist, tuvastatud ei ole. Ärakuulamisel avaldas laps kohtule, et soovib elada koos emaga. Laps kinnitas, et ema ei ole kasutanud vägivalda ning pere ja laste läbisaamine emaga on alates YY lahkumist pere juurest läinud oluliselt paremaks.
21.T täidab kohusetundlikult koolikohustust ning tema edasijõudmise ja käitumise osas ei ole koolil pretensioone olnud. Vaatamata mõningatele puudujääkidele lapse koolikohustuse täitmiseks vajalikes asjades ei ole mingil juhul tegemist olukorraga, kus lapse elu või tervis oleks ema poolt ohustatud. Viited sellel, et ema olevat T 2019.a füüsiliselt väärkohelnud, ei ole leidnud kinnitust. T eitas kohtus ärakuulamisel füüsilise väärkohtlemise asjaolusid. Ka politseist kohtule edastatud vastusest ei selgu, et algatatud menetluse käigus on tuvastamist leidnud füüsilise väärkohtlemise fakt. D osas on ka avaldaja korduvalt tõdenud, et ta on hoitud ja armastatud laps, keda peres poputatakse.
22.Tulenevalt eeltoodust ei ole ühtegi asjaolu ega alust avaldaja avalduse rahuldamiseks, laste ema isiku- ja varahooldusõiguse lõpetamiseks tema alaealiste laste suhtes ega hooldusõiguse piiramiseks.
23.Isa leidis, et avaldus on põhjendatud ja nõustus tema osas avalduse rahuldamisega.
24.Lastele määratud esindaja toetas avaldust, leides, et selles esile toodud asjaolud on avalduse rahuldamiseks piisavad ja need on tõendatud. Ema tegevus laste suhtes on vaadeldav emotsionaalse väärkohtlemisena. Laste senine toimetulek on olnud võimalik ainult tänu heale võrgustikutööle erinevate spetsialistide vahel, mitte tänu ema hoolitsusele, tähelepanule või toetusele. Hooldusõigust tuleb piirata kõigi kolme lapse osas täielikult, sest ema käitumine ja suhtumine lastesse on olnud aastaid hoolimatu, ükskõikne, laste huve mittearvestav. Käesolevat olukorda hinnates ei ole eluliselt usutav, et see aja jooksul muutuks. Usutavad ei ole muutused paremuse poole ka siis, kui pere elamistingimused paraneksid, nagu seda väidab ema. Laste heaolu on emaga koos elades ohus PKS § 134 mõttes.
Maakohtus ärakuulamised
25.03.06.2020 kuulas kohus ära N ja T seoses esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega. N väidete kohaselt on kodus praegu turvaline, aga nad kardavad, et YY võib tagasi tulla. Ta kardab YY, kes on teda jalaga löönud. Ta on koduga rahul, miinuseks on see, et seal pole pesemisvõimalusi. Tema suhted emaga on head, ema ei ole teda füüsiliselt karistanud ja ta tahab ema juures elada. T sõnul ei karista ema teda, kui ta on pahandust teinud, ainult riidleb. Ema ei ole teda kunagi rihmaga löönud. Ta ei tunne kodus millestki puudust, kõht on täis ja ta tahab emaga elada.
26.03.11.2020 ärakuulamisel jäid menetlusosalised enda seisukohtade juurde. Avaldaja palus avalduse rahuldada, laste esindaja toetas avaldust, YY võttis avalduse õigeks, laste ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus
27.Maakohus rahuldas avalduse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
28.Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) väljavõtte, AAA eripedagoog MM ja KKK sotsiaalpedagoog EE pöördumiste ja perearstiga peetud infovahetusega on tõendatud, et lastekaitseteenistus on tegelenud perekonnaga alates 2018.a maist, kui laste koolidest ja lasteaiast hakkasid saabuma teated laste abivajaduse kohta.
29.STAR väljavõttest nähtuvad mh järgmised faktid: kodu on räpane ja must; emal ei ole enda sõnul aega laste riideid pesta ega koristada; YY ei toeta peret; lastel on pidevalt puudunud õpinguteks vajalikud vahendid (koolitarbed, riided); kergekäeliselt lubatakse T-l koolist puududa; ema pahandab kui riideabi pakutakse; T-l on nägemisprobleemid, kuid ema ei pöördu silmaarstile, sest prillid on kallid; ema ei võta vastu abi, et lastekaitsespetsialist korraldaks silmaarsti vastuvõtu ega soovi sel teemal suhelda; kui lõpuks arstile pöörduti oli lapse nägemine parema silmaga pöördumatult kahjustatud; ema keeldub nägemispuude vormistamisest; T käis viimati perearsti juures 2015.a ja D 06.08.2018; lastel ei ole võimaldatud osaleda ühisüritustel, kuna N ja/või T peavad samal ajal nooremat venda valvama; 26.06.2019 teatas ema lastekaitsetöötajale, et YY lõi 18.06.2019 T rihmaga ja N jalaga, samal ajal kui D oli tema süles, taoline juhtum toimus ka 2014.a kevadel; piirkonnapolitseiniku soovitusel lahkus YY kodust, politsei alustas kriminaalmenetlust; ema ja lapsed said ohvriabis nõustamist, kuid vaatamata sellele lubas ema YY-l sama aasta sügisel nende koju ööseks jääda, mille tõttu oli N väga ärevil ja kartis; nädalavahetusel kodus süüa pole, sest YY oli kodus.
30.Lisaks nähtub STAR väljavõtetest, et 2019.a suvel teatas ema ohvriabi töötajale, et kodus ei ole süüa ja raha, kuna sissetulekust läheb suur osa laenude katteks. Emale soovitati võlanõustamisteenust ja pakuti toiduabiteenust.
31.Samuti nähtuvad väljavõtetest ja tugiisikute kokkuvõtetest järgmised asjaolud: novembris 2019 varastas N koolitöötaja rahakotist raha; laps ei tahtnud, et ema sellest teada saaks, sest ema hakkab riidlema; N rääkis koolis sotsiaalpedagoogile, noorsoopolitseinikule, klassijuhatajale ja lastekaitsespetsialistile, et ema ja T räägivad omavahel roppude sõnadega ning D kuulab/näeb pealt; ema annab T-le rihma, viimati 2019.a novembris, vennal on kogu aeg jalgade peal sinikad ja tema ei tea millest; ema ähvardab N lastekodusse panna, kui ta ema käske ei täida. T koolist anti teada, et T ei vaheta kunagi kehalise kasvatuse tunniks riietusruumis koos teistega riideid, vaid alati lukus ukse taga WC-s. N kooli
õppealajuhatajale ütles ema laste kohta, et võtke jah need ,,värdjad“ ära. Ema soovib pidevalt vahetada elukohta, sh kolida juhusliku meestuttava juurde, kellega pole kohtunud; viimati soovis ta kolida 2020 suvel, et osta KredExi kodutoetuse ja omafinantseeringu toel korter Õisu alevikku; D vajab prille, kuid ema arvab, et tema enda hambaravi on tähtsam, mistõttu ostis lapsele prillid eestkosteasutus; ema räägib lastega sobimatult – 26.02.2020 tugiisiku kodukülastuse ajal nimetas T mh ,,abordijäänukiks“ ja T karjus sarnaseid sõnu vastu; lastel pole riideid ja neile ei pakuta sooja toitu, raha on otsas, samas räägib ema, et vajab sigarette; 23.04.2020 tugiisiku kodukülastuse ajal ema alavääristas ja sõimas häälekalt T, ema ei luba raamatut lugeda; ema käitumine on julm, ta ei toeta T arengut mitte kuidagi, ei anna lapsele hellust ega kallista; lapsed on pesemata, T-l on juuksed mustad ja pea kõõma täis; N peab kodus kõike tegema ja olema D-le ema eest, sest kardab ema, kuna ema ähvardab lapsi lastekoduga; ema ei luba tugiisikul lastega omavahel suhelda ja alavääristab teda; ema sõimab ja alavääristab lapsi, kui need paluvad tugiisikul koju süüa tuua; ema nimetab T potentsiaalseks tapjaks jne. Sarnaseid asjaolusid on kajastatud ka pere tugiisiku e-kirjas ja kokkuvõttes.
32.Tunnistaja OO (N tugiisik alates 01.10.2020) ütlustest nähtub, et kui N alustas septembris 2020 õpinguid VVV, siis kooli tulles ei andnud ema lapsele kaasa ei pangakaarti ega raha. Õnneks saab N koolis kolm korda päevas süüa. Õhtusöök pannakse talle karbiga kaasa, kuna talle ei ole midagi kodunt kaasa antud selleks, et ta saaks õhtusööki õpilaskodus ise valmistada või osta. Samuti puudusid tal hügieenivahendid. Need muretsesid talle enda raha eest tugiisik ja õpilaskodu töötaja. Lapse riided oli kulunud ja neid oli vähe, jalanõusid oli üks paar ja need purunesid ka kohe. Kui tunnistaja emaga telefoni teel suhtles, oli ema väga negatiivselt meelestatud ja vestlus läks inetuks. Ema ei olnud rahul, et lapsele määrati tugiisik ja ta oli negatiivne Saaremaa lastekaitsetöötajate suhtes. Pärast ema kõnet oli N segaduses ja kahtles samuti tugiisiku vajaduses. Pärast vestlust sai laps aru, et tugiisik aitab teda ega soovi temale halba. N ei teadnud midagi naiste tervise teemadest, ta ei olnud arsti juures käinud. Ta arvas, et valu tuleb ära kannatada, teadmine valuvaigistitest puudus. Nt huvitab tantsimine aga tal ei ole vastavaid riideid; ta on ühiskondlikult aktiivne ja käib korralikult koolis. Tüdruk vajab ka edaspidi tuge, eriti moraalselt, tema sotsiaalne mahajäämus on suur, sest talle ei ole elulisi asju seletatud ega temaga tegeletud. Lapse ohutunne on madal. Ta tegi elus esimest korda pannkooke koolis. Ema ei tunne piisavalt muret lapse pärast.
33.OO 17.11.2020 ja 01.12.2020 e-kirjadest nähtub, et N tunneb end koolis hästi ja turvaliselt ning õpib uusi sotsiaalseid oskusi. Paraku ei ole ema täitnud endiselt oma lubadusi soetada lapsele vajalikke riideid ja jalanõusid, ravimeid ja ühiselamus vajalikke toiduaineid. Ema on pikka aega hirmutanud Nt noorsoopolitseiga, kuid pärast tugisiku selgitusi ja vestlust muutus laps palju usaldavamaks. Kooliarsti juures tervisekontrollis selgus, et N-l on probleeme nägemisega ja broneeritud on visiidiaeg silmaarsti juurde. Samuti on broneeritud aeg hambaarsti juurde. Lapse sõnul ei ole ta hambaarsti juures kunagi käinud.
34.Tunnistaja RR (KKK õpetaja) ütluste kohaselt olid neil N-ga õhtuti õpilaskodus pikad vestlused, mil laps rääkis oma kodusest olukorrast: neil pole aeg-ajalt süüa; nad on nädalavahetustel söömata; ema on kohati väga kuri, eriti T-ga; ema on sageli löönud T rihmaga; ema on ka teda löönud, ka rihmaga ja tema peale kuri olnud; ta peab sageli nooremaid vendi hoidma ja ema on ainult siis temaga rahul; ema ja T sõnavara ei kannata kriitikat; ta pelgab ema, sest ema riidleb palju. Oli nädalavahetusi, kus laps ei soovinud koju minna. Õpilaskodus oli N-l riietest puudus. Õpetajad maksid mõni kord etenduste piletite eest, et laps saaks ühisüritustel osaleda. Ema ei väärtustanud seda, kui lapsel läks kooli hästi.
35.Tunnistaja WW (KKK õpetaja) sõnul ei julgenud N väga oma kodusest olukorrast rääkida, sest kartis, et ema saab teada saades kurjaks ja hakkab sõimama. N rääkis, et T on saanud emalt püksirihmaga peksa, kuid kohtunikule ta sellest küsitlemisel ei rääkinud. Tunnistaja on maksnud ka omast taskust mitmete ürituste piletite eest, et laps saaks neil osaleda.
36.Tunnistaja SS (KKK õppealajuhataja) ütluste kohaselt on nad kooli ja valla koostöö tulemusel N-le kooliasju ja hügieenitarbeid muretsenud, jäätise raha omast taskust maksnud. N-l ja T-l on võimaldatud osaleda suvelaagrites, kuid vahel on nad ka tulemata jätnud, sest emaga ei saadud ühendust. N on rääkinud, et nädalavahetusel on kodus raske, pole süüa ja kõht on tühi. Kui N-l oli koolis vargusjuhtum, siis ta kartis väga ema ja palus sellest emale mitte rääkida. Jutuajamise käigus selgus, et ema on löönud T rihmaga ja ka N. Selle juhtumiga seoses tuli ema kooli ja oli väga kuri, nimetas last ,,värdjaks“ ja muude halbade sõnadega. N vajab toetust ja suunamist, tal puudub mh raha kasutamise oskus ja tal on puudulik ohutunne.
37.Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastusest nähtub, et 28.06.2019 alustati YY suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel ja 09.07.2019 esitati talle kahtlustus sama paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 18.06.2019 õhtul lõi YY enda alaealisi ülalpeetavaid NN (15-aastane) ja TT (10aastane), tekitades neile füüsilist valu. Kriminaalasjas lõpetati menetlus 26.08.2019 oportuniteediga. YY-le määrati kohustuseks 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 3 kuud, mille YY täitis. Lisaks nähtub, et 30.07.2020 on XX suhtes alustatud kriminaalmenetlus samuti KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel, sest 2019.a täpselt tuvastamata ajal lõi ta oma kodus püksirihmaga korduvalt TT, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kahtlustust ei ole käesoleva ajani esitatud.
38.STAR väljavõttest nähtub, et ema on tema pere toimetulekul toetatud järgmiselt: - perioodil 17.04.2013 kuni 17.08.2017 on talle makstud toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust Kuressaare Linnavalitsuse poolt, samuti osutatud sotsiaalnõustamist; - 20.06.2016 kuni 17.10. 2016 on toimetuleku- ja vajaduspõhise peretoetuse maksjaks olnud Lääne-Saare Vallavalitsus; - Saaremaa Vallavalitsus on algatanud 23.05.2018 juhtumimenetluse sotsiaalse toimetulematuse põhjal. Kahe aasta vältel (23.06.2020 seisuga) on menetluses fikseeritud 137 episoodi. Lisaks sellele on alates 07.06.2018 STAR-s sissekanded toimetulekutoetuste ja sissetulekust sõltuvate toetuste maksmise, sotsiaalnõustamise ja erinevatele teenustele suunamise kohta.
39.Sotsiaalkindlustusamet teatise kohaselt on N-le määratud raske puue ja sellega seoses toetus igakuiselt 41,68 eurot.
40.Lapsevanemate suutmatus tulla iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste hooldamise ning arendamisega tingis perele tugiisiku teenuse määramise Saaremaa Vallavalitsuse poolt perioodil 28.03-23.09.2019, esialgse mahuga kolm tundi nädalas. Teenuse eesmärk oli anda juhiseid laste hooldamiseks, koduse majapidamise korrastamiseks ja laste sotsiaalsete suhete arendamiseks. Teenust osutanud tugiisik loobus emaga koostööst 2019.a oktoobris. Perekonna suurest abivajadusest ja keerulisest koostööst lähtuvalt suurendati teenuse mahtu kuue tunnini nädalas ja perega hakkas tööle uus tugiisik, kes sellest 2020.a mais samuti loobus, tuues põhjuseks ema soovimatuse teha koostööd ja sõlmida kokkuleppeid. Ema leiab pidevalt põhjusi, miks ta midagi teha ei saa ning halvustab tugiisikut ja tema ideid laste juuresolekul. 11.06.2020 soovis piirkonna sotsiaaltöötaja emaga leppida kokku kohtumise uue (kolmanda) tugiisikuga, kuid ema loobus kirjalikult tugiisiku teenusest, põhjendades, et ta ei tunne vajadust sellise teenuse järele ja saab ise hakkama. Ema loobus ka
toiduabist, millist teenust osutati talle alates 2018.a juunist, kuna ta tuleb ise väidetavalt oma rahadega toime. Ema ei oska vaatamata sissetulekute olemasolule tagada perekonna toimetulekut ja on võtnud mõtlematult kiirlaene. Sellest lähtuvalt suunas Saaremaa Vallavalitsus ema alates 31.07.2019 võlanõustamisteenusele. Teenuse osutaja hinnangul ei ole ema motiveeritud oma võlgnevustega tegelema ja ei soovi teha selles osas koostööd. Ema ei mõista, et võlanõustamisteenus on vajalik tema ja tema laste parema toimetuleku tagamiseks. Teenuse käigus ilmnes, et ta on sõlminud üle kolmekümne laenulepingu eelneva 3 aasta jooksul. Täielikku ülevaadet sissenõutavate kohustuste osas ei ole, kuna ema kasutab arveldamiseks N kontot, mistõttu laenusummad tema enda kontolt ei nähtu. Kohtutäituri poolt on emale jäetud kasutamiseks summa kahekordse miinimumpalga ulatuses. Võlanõustamisteenuse osutaja hinnangul takistab kliendiga koostööd tema kergesti ärrituvus ja suutmatus oma emotsioone kontrollida. Lisaks olevat tal raskusi vastata tema isikuandmeid puudutavatele küsimustele (nimi, aadress, isikukood). Emale on korduvalt pakutud lapsehoiuteenust, et püüda sellega ennetada olukorda, kus lapsed jäävad koju järelevalveta, kuid seda ei kasutatud. 26.06.2019 rääkis ema lastekaitsespetsialistile, et on lapsi löönud. Sellest lähtuvalt suunati ta tasuta vanemlusprogrammi „Imelised Aastad“, kuid koolituse osaline läbimine ei ole parandanud tema vanemlikke oskusi ega tekitanud aktsepteeritavat arusaama laste heaolu tagamise vajadusest.
41.Ema ja laste pangakontode väljavõtetest saab järeldada, et ema ei tule toime perekonna rahaliste vahenditega ega suuda mõista probleemi üldise toimetuleku suhtes. Tal ei ole vajalikke oskusi vastutustundliku ning laste baasvajadusi arvestava finantskäitumise osas. Ta kasutab laste arveldusarveid, et vältida võlgade tasumist, sest tema enda konto on kohtutäituri poolt arestitud. Laste arvetele laekuvad igakuiselt peretoetused, puude- ja töövõimetusraha, mida ema ei kasuta sihtotstarbeliselt. Arvelduskontodest tehtud kokkuvõtte põhjal nähtub, et igas kuus kulub perel näiteks Elisa ja Telia teenustele keskmiselt 201,43 eurot, samas on toidupoodides kaardiga makstud keskmiselt ühes kuus 221,52 eurot. Tanklas kulutab ta keskmiselt 55 eurot kuus, kuid asja materjalidest nähtuvalt tal ei ole juhilube ega ka isiklikku autot. Ema keskmine netosissetulek ühes kuus on 1222,51 eurot, mis oleks piisav laste baasvajaduste tagamiseks, kui ta oskaks pere eelarvet planeerida.
42.Eeltoodust nähtub, et pere on olnud lastekaitsetöötajate järelevalve all aastaid, vanemaid on nõustatud, osutatud abi ja toetavaid teenuseid pere toimetuleku ning sotsiaalse võimekuse tõstmiseks, kuid rakendatud abinõud ei ole tulemusi andnud. Peres on igapäevaselt kasutusel emotsionaalne väärkohtlemine ja tõendamist on leidnud mõlema vanema füüsiline vägivald kahe vanema lapse suhtes. Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või selle kuulmine on samamoodi last kahjustav, nagu otsene vägivald lapse suhtes. Seega tuleb pidada ka perevägivalla tunnistajaks olemist lapse väärkohtlemiseks. N sõnul on väike vend D näinud pealt, kui ema T rihmaga peksab.
43.Ema vanemlikud oskused ja võimed ei ole piisavad selleks, et oma lapsi kasvatada ja eluga iseseisvalt toime tulla. Ta ei ole iseseisvalt võimeline teostama laste hooldusõigust viisil, mis tagaks laste igakülgse heaolu. Lapsed ei saa jääda ooterežiimile, kuni vanem omandab piisavad vanemlikud oskused. Tema kooselu vägivaldse YY-ga on põhjustanud vanematele lastele kannatusi. Laste huvides on ema hooldusõiguse täielik piiramine laste suhtes ja D isa hooldusõiguse osaline piiramine, mis on asjaolusid arvestades proportsionaalne ja eesmärgipärane. YY on tema vastu esitanud nõude õigeks võtnud. Vanemad ei suuda täita hooldusõigusest tulenevaid kohustusi ega tagada laste emotsionaalset ja füüsilist heaolu. Jättes hooldusõiguse emale, oleks lapsed pidevas emotsionaalses pingeseisundis, mis põhjustab raskeid või pöördumatuid kahjustusi laste emotsionaalsele
arengule, ohustab nende heaolu ning mõjutab edasist toimetulekut elus. Samuti ei ole tagatud laste baasvajaduste katmine, nagu piisavad ja mitmekülgsed toidukorrad. Laste huvide kahjustumist ei ole võimalik ära hoida muude toetavate abinõude kasutusele võtmisega ning laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu, samuti vara on ohustatud. Lapsed vajavad turvalist kasvukeskkonda ja väga toetavaid suhteid.
44.Kuna emalt on põhjendatud ära võtta täielikult laste hooldusõigus ja isa hooldusõigust lapse suhtes piirata osaliselt, ei ole lastel esindusõigusega vanemat ja neile tuleb määrata eestkostja. Eestkostjaks tuleb määrata Saaremaa Vallavalitsus, kuna teisi sobilikke füüsilisest isikust eestkostja kanditaate laste lähisugulaste näol ei ole. Määruskaebus
45.Laste ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus tema suhtes täielikult rahuldamata.
46.Maakohus ei tuvastanud iga lapse suhtes konkreetset ohtu, mis tingiks ema hooldusõiguse piiramist kõigi kolme lapse osas. Maakohus hindas vääralt esile toodud asjaolusid ega arvestanud pereautonoomia põhimõttega. Sealjuures ei arvestanud maakohus nõuetekohaselt sellega, et hooldusõiguse piiramine on kõige äärmuslikum meede, mille eelduseks on kõikide vähem piiravate abinõude eelnev kohaldamine, mida praegusel juhul tehtud ei ole.
47.D suhtes ei ole tuvastatud ühtegi ohtu. Vastupidi, on jõutud järeldusele, et D on pereliikmete poolt hoitud ja armastatud laps.
48.Arvestamata on menetluse jooksul toimunud edasiminekutega – ema tööle asumine, ema suhtluse paranemine N-ga pärast YY ärakolimist, N õpingute algus XXX. Arvestamata on N enda sooviga elada koos emaga, mis välistab PKS § 137 lg 2 p 1 kohaselt hooldusõiguse üleandmise avaldajale.
49.Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata ka T soovi elada emaga, samuti selle, et T on ise kinnitanud, et ema ei ole teda füüsiliselt väärkohelnud.
50.Ebaõigesti on määratud vaidlustatud määrus täitmisele kuuluvaks ja kehtivaks enne selle jõustumist. See on tekitanud lastele trauma nende perest eraldamise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad
51.Avaldaja, lastele määratud esindaja ja YY paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
52.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
53.Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus piiras YY isikuhooldusõigust tema alaealise lapse D suhtes viibimiskoha ja tervise osas. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud. Määrus on vaidlustatud osas, milles kohus võttis emalt ära tema alaealiste laste N, T ja D isiku- ja varahooldusõiguse täies ulatuses ning määras lastele eestkostjaks Saaremaa
valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu). Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.
54.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
55.PKS § 134 lg 1 sätestab mh, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanem ei ole võimeline ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh sama paragrahvi lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
56.Vanema hooldusõiguse piiramise kohta PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel teeb kohus lapse õigustatud huve ja õigusi kaaludes kaalutlusotsustuse. Kohtu kaalutlusotsustusse saab ringkonnakohus sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub täielikult rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega täies ulatuses ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
57.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei tuvastanud kõigi kolme lapse suhtes ohtu, mis tingiks avalduse rahuldamise. Maakohus on nõuetekohaselt ja tõenditele tuginedes tuvastanud iga lapse suhtes konkreetsed ohud, sh ka noorima lapse D osas. Maakohus tuvastas õigesti, et ema ei taga lastele elementaarseid tingimusi kasvamiseks ja arenguks. Laste baasvajadused – toit, tervis, riided-jalanõud, soe tuba, kaitstus, ühised tegevused jne – on rahuldamata. Ema on lapsi pidevalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt väärkohelnud.
58.Iseenesest on õige, et vanema õigusi piiravate abinõude valikul peab kohus arvestama pereautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ning aitavad vanema ja laste sidet tugevdada või taastada. Antud juhul on rakendatud perekonna suhtes hulgaliselt ema ja laste õigussuhet toetavaid abinõusid, kuid need ei ole andnud soovitud tulemusi ema vastuseisu tõttu, kes keeldub tegemast koostööd nii lastekaitsetöötajate, õpetajate kui ka tugiisikutega. Ema on perele pakutud abist ja täiendavatest teenustest loobunud. Leebemate meetmete rakendamine eeldab vanema tahet teha koostööd, kuid antud juhul puudub emal igasugune koostöövalmidus ning soov enda käitumist laste huvides muuta.
59.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et kohus jättis arvestamata menetluse jooksul toimunud positiivsete muudatustega. Tegelikult ei ole selliseid muudatusi toimunud, mida avaldaja kinnitas nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebemenetluses. Ema on episoodiliselt tööl käinud ka varem. Seega ei ole ema tööleminek asjaolu, mis viitaks positiivsele muudatusele. Tõele ei vasta ka väited selle kohta, ema suhted on N-ga paranenud. Maakohtu määruses on tuvastatud, et ema saatis N eelmise aasta sügisel Viljandisse kooli, andmata talle kaasa raha, pangakaarti või toiduaineid, et laps oleks saanud koolipäevade välisel ajal ise süüa osta või teha. Samuti ei pannud ema lapsele kaasa hügieenivahendeid ega elementaarseid riideid ja jalanõusid.
60.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata laste sooviga elada koos emaga. Määruskaebuses viidatud PKS § 137 lg 2 p 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest seda kohaldatakse vanemate vahelise ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidluste lahendamisel. Määruskaebemenetluses esitatud N ja T kirjad, kus nad avaldavad soovi elada ema juures on kirjutatud ilmselt ema mõjutusel. Maakohus tuvastas, et lapsed teevad ema emotsionaalselt ja füüsilist vägivalda kartes nii, nagu ema soovib. N tunnistas sotsiaaltöötajale, et kirjutas kirja ema palvel ja ema dikteerimise järgi (II kd lk 169 pöördel). Sellele viitab ka see, et maakohtus ärakuulamisel rääkisid lapsed, kui hästi neil kõik kodus on, aga usaldusisikutele - koolis õpetajatele ja sotsiaaltöötajatele – on nad alati rääkinud vastupidist.
61.Vastuseks määruskaebuse väitele, mis käsitlevad määruse täitmist enne selle jõustumist, selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 478 lg-s 4 on sätestatud, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi TsMS § 550 lg 3 järgi kuulub hagita perekonnaasjas tehtud määrus täitmisele alates jõustumisest, kehtib ka see üksnes juhul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 531 lg 1 sätestab teisiti. Nimetatud sätte järgi (koosmõjus TsMS §-ga 554) kehtib ja kuulub maakohtu määrus eestkostja määramise kohta täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, nagu märkis õigesti ka maakohus.
62.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel laste ema kanda, v.a alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Avaldajal ja YY-l puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.